Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Hallitusseente süstemaatiline kuuluvus................................................................................... 2 Hallitusseente tähtsus inimesele............................................................................................. 2 Katse ettevalmistus, kirjeldus ja tulemused............................................................................. 3 Kokkuvõte............................................................................................................................... 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 4 2 Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös uurin ha...
SAKU GÜMNAASIUM Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule uurimistöö Saku 2012 Sisukord Sissejuhatus Uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Hallitusseened". Teema sai valitud suure huvi tõttu hallitusseente vastu. Teavet nendest sain internetist, kus oli erinevaid artikleid ja uurimusi. Töös uurin, mis täpsemalt on hallitusseened ja mis liike hallitusseeni on olemas, samuti mida võivad hallitusseened inimesele põhjustada ja kuidas neid ennetada
Elui mitmekesisus avaldub mitmetel tasemetel 1. Bioloogilise mitmekesisuse tasemed on 1. Ökosüsteemide mitmekesisus , 2. Liikide mitmekesisus , 3. Liigisisene ehk geneetiline muutlikkus 2. Mis on ökosüsteem? 1. Ökosüsteemide erilisus ja mitemekesisus põhinevad eluta looduse , nt aluspõhja ja pinnase , soojus-,valgus-ning niiskustingimuste erinevusel. 2.st mingis piirkonnas elevate liikide arv ja isendite rohkus 3. See tähendab sama liigi isendite omavahelist erinevust 2. Ökosüsteemi all peetakse silmas samal ajal elevate organismide vastastikuseid suhteid ja neist koos eluta keskkonaga moodistuvat tervikut. Keskkond mõjutab organisme 1. Mis on ökoloogia? 2. Nimeta abiootilsi ja biootilisi tegureid lk16 3. Mis on organismi talumispiir, ökonišš? 4
Kõige paremini sobivad karusmarjale nagu teistelegi marjakultuuridele keskmise raskusega saviliiv- ja liivsavimullad. Nendes muldades on võimalik kõige paremini säilitada põõsaste kasvuks soodsat õhu-, vee-, soojus ja toitereziimi. Üsna edukalt võib karusmarja kasvatada ka liiv- ja savimuldadel. Viimastest on paremad liivmullad, kuid mõlemal juhul tuleb hea saagi saamiseks rakendada mõningaid lisakulu nõudavaid abinõusid nagu orgaaniliste väetiste suurte koguste sage kasutamine, niiskustingimuste reguleerimine jm. Aluspõhjaks sobib hästi liivsavi. Parim põhjaveeseis on 1- 1,5m. Tuulekaitse on karusmarjale tingimata vajalik. Tuule mõju põõsaste kasvule on otsene (mehhaaniline) või kaudne (vee- ja soojusringe, õhu koostise muutumine jne.). Positiivse toime kõrval on tuulel ka oluline negatiivne mõju, näiteks põhjustab see intensiivset vee auramist mullast ja taimedest, jahutab mulda ja õhku,
see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes. Sademete vähesuse korral on alvaritele iseloomulik see, et nad kuivavad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Alvareid saab jaotada mitmesse rühma vastavalt kasvukohatingimustele ja sellest sõltuvale liigilisele koosseisule. Mulla niiskustingimuste alusel saab eristada niiskeid alvareid, kuivi õhukese mullaga alvareid ja keskmise niiskusega alvareid tüsedamal mullal. 3.3 Inimmõju 4 Alvareid on traditsiooniliselt kasutatud karjamaana veiste ja lammaste ning ka hobuste karjatamisel. Maadefitsiidi tingimustes toimus see aktiivselt kuni käesoleva sajandi keskpaigani. Kasutamist heina või põllumaana on takistanud nende madal saagikus. 3
on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud: · tellismüüritise mördi puhul 2,5 mm, · looduskivimüüritise mördil 5,0 mm, · krohvi alumistes kihtides 2,5 mm, · krohvi viimistluskihis 1,2 mm. Müürimördid · Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest, on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. · Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk (survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vetthoidev. Kasutada saab seda kuivades ja vähemkoormatud kohtades. · Savimört leiab kasutamist põhiliselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab seda kasutada ainult kuivades kohtades
keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Pesukrohvides kasutatakse täitematerjalina peenemat killustikku. MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört - koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört - (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Lubimördi 10 orienteeruv seguvahekord on 1:3...1:5 (1 osa lubja kohta 3...5 osa liiva). Savimört - leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks).
8. Nimeta müürimörtide liike ning nende põhiline ülesanne? Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see,et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades.Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning
Pigmente tohib mördile lisada kuni 8% sideainete hulgast. Kasutatavad pigmendid peavad taluma leelist ja valgust. Parimad on sünteetilised pigmendid. Ei lahustu sideainetes ega kilettekitavates ainetes: õlides, lakkides. Müüritöödel kasutatavad mördid: · Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. 3 KROHVITÖÖD õp. Aidak · Lubimört koosneb lubjast, liivast ja veest. On suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vetthoidev. Kasutada saab kuivades ja vähekoormatud kohtades. Lubimördi orienteeruv vahekord on 1:3...1:5.
..............................................................25 3.1. Niidu- ja metsakoosluste pindala muutused 20. sajandil.........................................25 3.2. Looduskaitseliste meetmete rakendamise mõju uurimisala luhakoosluste pindalade levikule...............................................................................................................30 3.3. Uurimisala metsasus erinevatel maapinna kõrgustel...............................................33 3.4. Niiskustingimuste ja majandamisreziimi mõju luha taimkattele ...........................34 4. ARUTELU...........................................................................................................................38 4.1. Kaardianalüüsi tulemused..........................................................................................38 4.1.1. Halliste luha põllumajanduslikust maakasutusest ..................................................39 4.1.2
Pikaajalise põua tagajärjel võivad hukkuda ka peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba mullahapniku. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub, pikemajalise liigniiskuse tingimustes aga puud hukkuvad. Puude nõudlikkus kasvukoha niiskusreziimi osas on erinev ja olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid –suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sookask. 2) mesofüüdid - ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Enamus Eesti metsapuid ja -põõsaid. 3) kserofüüdid - kohastunud kasvamiseks põuastel kasvukohtadel. Harilik mänd. Sademete mõju metsale, metsa mõju lumikattele: Sademete mõju metsade kasvule on väga otsene, väga olulise osa puude aastasest veevajadusest katavad sademed
Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades.
Toiduvaestel aegadel segati leivataignasse peenestatud lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea leivavilja aastaga, kui lepad kandsid palju käbisid, arvati tulevat nälja-aasta. Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge näiteid. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1. hügrofüüdid kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, sookaskt, mitmed pajuliigid. 2. Mesofüüdid kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud.
keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Müürimördid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört ( lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk (mark 5 ...10), kuid väga plastne ja vetthoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähemkoormatud kohtades. Lubimördi orienteeruv seguvahekord on 1:3 ... 1:5 ( 1 osa lubja kohta 3...5 osa liiva). Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks)
Soolade mõju ei ole püsiv, sest väga hea vees lahustuvuse tõttu nad uhutakse pinnasest välja. Muldkehas, mis peab vastu pidama aastakümneid, on nad kasutud 3.Lubistabiliseerimiseks sobivad kõik pinnased, milles on mölli osakesi (0,063 mm) üle 20% 5.Tihti aitab ka veekindlate või kapillaartõusu takistavate kihtide ehitamine. Soojusisolatsioonikihid (näiteks fenoplastidest) tuleks ette näha ainult väga halbade niiskustingimuste puhuks 6. 7.Külmakaitsekihina võib kasutada looduslikku: · kruusaliiva, kui ta sisaldab kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063 mm ja · liiva või sõelmeid, mille massist vähemalt 90% läbib sõela 2 mm; märgsõelumisel võib looduslik liiv sisaldada kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063 mm. 9. Kvartspeenpinnased koos mõõduka savisisaldusega on sobivad tsementstabiliseerimiseks. 6..
*Lodumets: soostuv mets, põhjaveetaseme tõusu tõttu on muutunud märjaks ning mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestikus levivad nii kuivade alade ja märgade alade taimed. Niidud Niidud- mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. *Jagunevad: heina-ja karjamaadeks. *Tekke alusel eristatakse: primaarseid ja sekundaarseid niite. Esimesed on olnud tekkest peale niidud, teised on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. *Neid eristatakse niiskustingimuste järgi. Kuivadel muldadel levivad aruniidud, niisketes kohtades soostunud niidud. *Loodniidud: väga õhukese mullaga, sageli nimetatakse loopealseteks ehk alvariteks. Madal rohustu on liigirikas, ent suvelõpuks kuivab ja omandab pruunika värvuse. Looniitude säilimise eelduseks on pidev karjatamine, ilma selleta muutuvad nad kadastikeks või sarapikeks. *Pärisaruniidud: kõige laiema levikuga, leostunud või gleistunud muldadel, nende
kordumisel tekivad väsimisdefektid (võrkpraod) katte väsimine on paksu kattega katendi seisundi kriitiliseks näitajakskitsaste õhukesekatteliste teede ristprofiil mõjutab oluliselt põiksuunaliste ebatasasuste ehk sõidujälgedevahelise harja teket, mida kitsam on tee seda kiirem on harjakõrguse kasv 13. Liikluskoormuse seos defektide tekkega; eelmises kirjas-roopad,väsimne 14. Ilmastiku seos defektide tekkega; katendile mõjuv ilmastikukoormus tekib temperatuuri ja niiskustingimuste ning nende muutuste ja külmumise mõju tulemusena. temperatuur mõjutab nt bituumeniga seotud kihte, kõrgel temperatuuril jäikus väiksem. Niiskus mõjutab eriti kergkattega teid, tekivad püsivad deformatsioonid sidumata kihtides-roopad(vaja kraave). külmaga tekivad kerked, praod, mida paksem alus seda väiksem külmakerge 15. Katendikihtide omadused ja töötamine bituumeniga seotud ja sidumata kihid;
pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Pesukrohvides kasutatakse täitematerjalina peenemat killustikku. 9.4. MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Lubimördi 9 orienteeruv seguvahekord on 1:3...1:5 (1 osa lubja kohta 3...5 osa liiva). Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel
epigeosfäär; MANDRID: mandrite või vastavalt ookeanide tase OOKEANID: mandrite või vastavalt ookeanide tase GEOGRAAFILISED MAAD (MAASTIKUVÖÖDE): geograafiliste maade tase -hõlmab reljeefi suurvormidel - mäestikel, mägismaadel, lauskmaadel, suurtel madalikel ja saarestikel kujunenud geokomplekse MAASTIKUVÖÖNDID-vööndite tase s.o. geograafilise tsonaalsuse avaldumine atsonaalsete reljeefi suurvormide kohal, mida iseloomustab hüdrotermiliste e. soojus- ja niiskustingimuste ühtsus, tänu millele bioloogilised maastikukomponendid ja mullad, samuti toimuvad eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (nt:murenemine, erosioon) on sarnaste tunnustega. MAASTIKUPROVINTSID-maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos,saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks(paigastike kogum), millel looduse areng on (pärastjääajal) toimunud naaber rajoonist
Reeglina põuajärgsel aastal on isegi soodsate ilmastikutingimuste puhul puude juurdekasv madalam, kui see oli põuaeelsel aastal. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba mullahapniku. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub, pikemajalise liigniiskuse tingimustes aga puud hukkuvad. Puude jaotamine kasvukoha niiskustingimuste ja nõudlikkuse järgi: 1) hügrofüüdid – need puuliigid suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Kõige tüüpilisemad hügrofüüdid on Eestis harilik mänd ning sookask. 2) mesofüüdid -kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Siia rühma kuulub enamus Eesti metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk,).
puude juurtoitumine. Vesi on oluline ka fotosünteesiks ning 1 tonni kuivaine moodustamiseks kulu puudel umbes 170-340 t vett. Transpiratsioon - protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. See soodustab toiteainete liikumist ja vähendab lehtede temperatuuri. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: hügrofüüdid need puuliigid suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel (nt harilik mänd ning sookask) mesofüüdid -kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda (nt haab, hall lepp, tamm) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kuivadel, põuastel kasvukohtadel (nt.harilik mänd harik kadakas) Sademete negatiivne mõju metsale: Lumemurd lume raskuse alla puu murdub
atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitesse (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Puistute ja puude juurdekasv oleneb kättesaadava vee hulgast: • juurdekasv väheneb vee defitsiidi (põua) tingimustes • juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse (liigniiskuse) korral Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes jaotat puittaimi: hügrofüüdid- kasvavad märgaladel, liigniisketel kasvukohtadel (mänd, sookask, sanglepp) mesofüüdid- kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Siia rühma kuulub enamus metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk) kserofüüdid- on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal (harilik mänd, kadakas)
*Lodumets: soostuv mets, põhjaveetaseme tõusu tõttu on muutunud märjaks ning mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestikus levivad nii kuivade alade ja märgade alade taimed. Niidud Niidud- mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. *Jagunevad: heina-ja karjamaadeks. *Tekke alusel eristatakse: primaarseid ja sekundaarseid niite. Esimesed on olnud tekkest peale niidud, teised on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. *Neid eristatakse niiskustingimuste järgi. Kuivadel muldadel levivad aruniidud, niisketes kohtades soostunud niidud. *Loodniidud: väga õhukese mullaga, sageli nimetatakse loopealseteks ehk alvariteks. Madal rohustu on liigirikas, ent suvelõpuks kuivab ja omandab pruunika värvuse. Looniitude säilimise eelduseks on pidev karjatamine, ilma selleta muutuvad nad kadastikeks või sarapikeks. *Pärisaruniidud: kõige laiema levikuga, leostunud või gleistunud muldadel, nende
enamuses kolmekihilistest paneelidest. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80…120mm. 31. Müürimördid- olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsementsavimört
It is characterized by alternate moisture conditions and by the fact that plant growth is hindered by both the temporary overmoisture and the lack of assimilable moisture. Sellele on iseloomulikud vahelduvad niiskustingimused ja fakt, et taimede kasv on takistatud kas ajutise liigniiskuse või niiskuse puudumise tõttu. Because of such exceptional moisture conditions the location of this type has not been shown on the ordination field (Figure 1). Selliste eriliste niiskustingimuste tõttu ei ole selle tüübi metsade asukoht kaardil näidatud (pilt 1). The conditions of growth of this forest community depend largely on the thickness of the layer soil with fine texture and the duration of the period of superfluous 2 moisture. (Metsa kasvutingimused sõltuvad suuresti peene struktuuriga mullakihi tüsedusest ja liigse niiskusperioodi kestusest.)(Seda tüüpi metsade kooslus sõltub
taimekooslus - e. fütotsönoos(plantcommunity) taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurib 7 taimeökoloogia e. geobotaanika kasvukohatüüp keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla niiskustingimuste suhteliselt püsivate omadustega kompleks. dominantliik taime koosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest
Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. 48) TSEMENTMÖRT koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. 49) LUBIMÖRT (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. 50) SAVIMÖRT leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus.
Soolad võivad põhjustada puidu lagunemist kiududeks. Metallisandid mõjutavad piitu kahjustavalt: metalliühendid soodustavad puidu lagunemist ja värvumist. Puit omakorda soodustab metallesemete korrosiooni. Puit on ka väga tundlik biokahjustuste, eriti seente suhtes. Puitulagundavad seened tekitavad kõige suuremat kahju. Puidu säilitamisel ei ole niivõrd oluline temperatuur, vaid suhteline õhuniiskus. Puidu hoiustamiseks sobib suhteline õhuniiskus vahemikus 35-55%. Väga ohtlikud on niiskustingimuste järsud fluktuatsioonid. Kui puitesemete keskkonnatingimusi on vaja muuta, tuleb seda teha pikkamööda, sest puit vajab aklimatiseerumist. Viimistluseta puitesemete korral on max lubatud valgustugevus 300 luksi, enamiku puitesemete korral 200 luksi. Hoiustades peavad puitesemed olema kindlalt toestatatud. Võib kasutada tugesid. Puitesemeid on hea katta Tyvekist või puuvillasest riidest katetega. Need kaitsevad tolmu, valguse eest. Polsterdatud mööbel tuleb kindlasti kinni katta
niiskuse ülekülluse korral. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja toitainete neeldumise vähenemist. Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. 87. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge näiteid. 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud
aga toitainete ja vee omastamisel primaarne. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba mullahapniku. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub, pikemajalise liigniiskuse tingimustes aga puud hukkuvad. Puude nõudlikkus kasvukoha niiskusreziimi osas on erinev ja olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid – need puuliigid suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Kõige tüüpilisemad hügrofüüdid on Eestis harilik mänd ning sookask. Sellesse rühma kuuluvad veel ka sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar ja mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.)
Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. 40.Müürimördid-olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) - on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et tea ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastus ja veehoidvus.
..120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. 40. Müürimördid- olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades
Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma. 30. Müürimördid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Lubimördiorienteeruv seguvahekord on 1:3...1:5 (1 osa lubja kohta 3...5 osa liiva). Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks)
Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaiIi valamise ajal. Piklikel elementideI (talad) on kaks ja plaadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa 42. Müürimördid Müürimört peab olema küllalt tugev, sest ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest, on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte Tsemendi omadusi kasutatakse kõige ratsionaalsemalt kui tema tugevus ületab soovitud mördi tugevuse ca 4kordselt. Tsementmörtide tugevusklassi (marki) võib tähistadajärgmiselt: nt T 100/300, kus: T -tsementmört, 100 -mördi mark, 300 -kasutatava tsemendi mark Vajaliku tsemendi hulga tsementmördile võib leidajärgmise valemiga: R28 = x1000, kus 0,7 Rt Q -vajalik tsemendi hUlk 1 m3liiva kohta,
kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). 16. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud
varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. 39. Müürimördid- olemus, erinevad liigid- · Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. · Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. · Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. · Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades
tingimusi, mis oleksid järgmised: · kliimatingimused (geograafiline asukoht); · hoone ehituslikud aspektid, ehitise tüüp (uus, ajalooline); · keskkonnatingimused hoones; · objektide väärtus; · kasutusintensiivsus (päevas, aastas); · ohustatud materjalid ja seadmed; · kasutada olevad vahendid; · asjakohaste seadmete olemasolu. Harilikult erinevad ühes hoones ruumid temperatuuri- ja niiskustingimuste poolest. Keskkonnatingimuste seire käigus selgitatakse välja igale ruumile omased tingimused. See teeb võimalikuks valida hoiuruumideks kõige sobivamad ruumid. Keldrikorrusel asuvates ruumides on tavaliselt stabiilsemad tingimused, seal on küll jahedam ja niiskem, kuid niiskuse tase võib olla liiga kõrge. Ruumide välisseinad vähendavad temperatuuri ja õhuniiskuse stabiilsust. Eriti tuntav on see akende olemasolu korral.
mööda maapinda. Aurunud sademete keskmine aasta summa on meil 300...350 mm. Kõige sademetevaesemad on mai ja juuni, kõige sademeterikkamad juuli ja oktoober. Niiskusega varustatus oleneb ka mulla lõimisest ja struktuurist. Kergetel liivmuldadel ja õhukestel rähkmuldadel kannatavad meil metsad niiskusepuuduse all, rasketel muldadel ja reljeefi madalamatel osadel kannatavad puistud seevastu liigniiskuse all. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste järele võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel kasvukohtadel. Nende lehed on harilikult õhukesed. Sellesse rühma kuuluvad sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. ,,luhasaar", madal kask, vaevakask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Nad ei talu tavaliselt liigset niiskust, sest kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud
4 Mets ja atmosfäär temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Koorealune suhteliselt peenikese tüvega. 5.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha Metsa arengus on atmosfäär oluline ökoloogiline Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: tegur. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel (78%) ja hapnikust (21%). Sealt saavad puud ka koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik süsinikku toitumiseks ja hapnikku hingamiseks. seenhaigustele
ülekülluse korral. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja toitainete neeldumise vähenemist. Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. 87. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge näiteid. 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud.
Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud
Mida nimetatakse mörtideks? 2. Millest koosnevad mördid? 3. Missugune on värske mört? 4. Nimeta mörtide üldisi omadusi. 5. Mida näitab mörtide plastilisus? 10.4. Müürimördid Müürimört peab olema küllaltki tugev, sest ta moodustab koos kividega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört. See koosneb liivast ja veest. Tsementmört on hea tugevusega. Tsementmördil on aga halb plastsus ja veehoidvus. Tsementmörte saab kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saabki kasutada ainult tsementmörte. Lubimört. Lubimört koosneb lubjast, liivast ja veest. See on suhteliselt nõrk, aga väga plastne ja vetthoidev. Lubimörti saab kasutada kuivades ja vähemkoormatud kohtades. 141 Lubimördi orienteeruv seguvahekord on 1:3 ... 1:5 (1 osa lubja kohta võetakse 3 ... 5 osa liiva). Savimört
annaabi.ee 
