Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Protsentarvutused. Ülesanded (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis oli MgCl2 massiprotsent esialgses lahuses?
  • Mis on aine X brutovalem?
  • Millised laborivahendid on iga meetodi puhul vajalikud?
  • Mitu milliliitrit kumbagi lahust laborant võtma peab?
  • Milline küünalekieemaldaja komponentidest käitub lahustina?
  • Kui suur on 175 ml küünelakieemaldaja lahuse mass?
  • Kui suur on küünelakieemaldaja lahuse tihedus?
Protsentarvutused Ülesanded ( 2018 /2019õa)
1.
Aine brutovalem on C60H101IN24O18

Leidke selle aine elementide protsendiline sisaldus
V: Ümardasin sajandiku täpsuseni
C- 18,65%
H- 2,63%
IN- 71,27%
O- 7,45%

Kas tegemist on lihtaine või ühendiga?
V: Tegemist on ühendiga ehk liitainega

Kas tegemist on orgaanilise või anorgaanilise ainega?
V: tegemist on orgaanilise ainega, sest ta on süsinikupõhine ning ei ole sool, alus, hape ega oksiid .
2. 15,0 grammile MgCl2vesilahusele lisati 52,0 grammi vett. Tulemuseks saadi 10,0% lahus. Mis oli MgCl2 massiprotsent esialgses lahuses?
V: 15,0+52,0=67,0g (uue lahuse mass)
(6.7/15)*100=44.7%
3.Aine X molaarmass on 289,9 g/mol ning on teada, et see sisaldab 49,67% süsinikku,
1,39% vesinikku ja 48,92% kloori. Mis on aine X brutovalem?
V: (289,9*49,67)/100= u 144,0g (süsiniku mass aines)
(289,9*1,39)/100= u 4,0g (vesiniku mass aines)
(289,9*48,92)/100=141,8g (kloori mass aines)
144/12=12 (mitu mooli süsinikku on 144g süsinikus)
4/1=4 (mitu mooli vesinikku on 4g vesinikus)
4. Keemia praktikumis anti igale õpilasele pudel deioniseeritud veega,20% ja 50%
keedusoola vesilahus ning purk tahke keedusoolaga.

Kirjutage keedusoola valem ja andke nomenklatuurne nimetus.
Valem on NaCl ja nimetus on naatriumkloriid .

Kirjeldage, mitmel viisil on võimalik saada eelnimetatud ainetest ja lahustest
keedusoola 30%-line lahus
  • Lahjendada 50% keedusoola vesilahust deloniseeritud veega
  • Lahustada 20% lahuse sisse purgis olevat soola
  • Segada kokku 50% ja 20% kokku (1 osa 50% lahust ja 2 osa 20%)
  • Luua uus lahus deloniseeritud vee ja purgis oleva soolaga (10 osa vett ja 3 osa soola)
  • Luua uus lahus mis on tugevam kui 30% (ei ole 50%) ja segada seda kokku, et tuleks 30%
  • Luua uus lahus, mis on nõrgem, kui 30% lahus (ja ei ole 20%) ja lahustada 50% lahust sellega, kuni tuleb 30%

    Millised laborivahendid on iga meetodi puhul vajalikud?
    V: lusikas/ spaatel / klaaspulk segamiseks; nõu, mille sees hoida ja lahustada; kaalu keelusoola kaalumiseks, et tekiks täpne vastus; mõõtesilinder
    5.
    Laborandil on tarvis valmistada 250,0 g 12,0%-list glükoosilahust. Selleks on tal kasutada 5,00%-line (ρ=1,019 g/cm3) ja 40,0%-line (ρ=1,149 g/cm3) glükoosilahus. Mitu milliliitrit kumbagi lahust laborant võtma peab?
    V: Selleks, et saada 12,0%-list glükoosilahust 5,00%-lisest ja 40,00%-sest lahusest tuleks võtta neid vahekorras 4 osa 5%-list ja 1 osa 40%-list glükoosilahust. 43.5ml lahjemat ja kangemat 196.3ml
    6.
    Kihisel multivitamiinitablett sisaldab 120 mg vitamiin C, 15 mg vitamiin B2, 145 mg
    niatsiini ja 250 mg foolhapet.

    Arvutage multivitamiinitabletis sisalduvate ainete massiprotsendilised sisaldused, kui ühe tableti mass on 4,5 g.
    V:
    Vitamiin C 0,12/4.5*100= u 2.6%
    Vitamiin B2 0.015/4.5*100= u 0.3%
    Niatsiin 0.145/4.5*100= u 3.2%
    Foolhape 0.25/4.5*100= u 4.4%
    Ülejäänd on mahuained

    Mitu milliliitrit vett peab lisama ühele multivitamiinitabletile, et saada 0,055%-line vitamiin C lahus
    (vee tiheduseks võtta 997 kg/m3).
    V: 997/4.5= u 222g vett peaks lisama

  • Küünelakieemaldaja lahus sisaldab ruumala järgi 60,0% atsetooni (brutovalem C36O, tihedus 791 kg/m3), 20% etüülatsetaati (brutovalem C4H8O2, tihedus 897 kg/m3), 10% glütseriini (brutovalem C3H8O3, tihedus 1260 kg/m3), 5,0% etanooli (brutovalem C2H6O, tihedus 789 kg/m3) ja 5,0% vett. Kõik eelmainitud ained on toatemperatuuril ja normaalrõhul vedelikud.

    Milline küünalekieemaldaja komponentidest käitub lahustina ?
    V: Lahustina käitub atsetoon .

    Leidke, mitu cm3iga koostisainet tuleb võtta, et valmistada 175 ml küünelakieemaldajat.
    V: Tuleks võtta
    Atsetooni 0.6%*175=105ml
    Etüülatsetaati 0.2%*175=35ml
    Glütseriini 0.1%*175=17.5ml
    Etanooli 0.05%*175=8.75ml
    Vett 0.05%*175=8.75ml

    Kui suur on 175 ml küünelakieemaldaja lahuse mass?
    Atsetooni mass 105*0,791=83.055g
    Etüülatsetaati 35*0.897=31,395g
    Glütseeriini 17.5*1,26g=22.05g
    Etanooli 8.75*0.789= u 6.9g
    Vett 8,75*1=8,75g

    Kui suur on küünelakieemaldaja lahuse tihedus?
    Lahuse tihedus on 152,15/175=umbes 0.87g/ml
  • Protsentarvutused-Ülesanded #1 Protsentarvutused-Ülesanded #2 Protsentarvutused-Ülesanded #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor littlebig Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Biokeemia praktikumi juhend
    97
    pdf

    Biokeemia praktikumi juhend

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

    Biokeemia
    Materjaliõpetus
    88
    pdf

    Materjaliõpetus

    Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

    Kategoriseerimata
    Materjaliõpetus
    88
    pdf

    Materjaliõpetus

    Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

    Materjaliõpe
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    -skoopia uurimine riista abil gastroskoopia (mao vaatlus) -tsentees pistma torakotsentees (torge rinnakorvi) 17 Kokkuvõte Meditsiiniterminoloogia ei ole omaette meditsiiniharu. Ometi on see hädatarvilik kõigile tervsihoiu aladele. Ka kiirabis peavad erakorralise meditsiini tehnikud terminoloogiat tundma, kuna nad peavad suhtlelma nii arstide kui ka patsientidega. Me saame üksteisest aru ainult siis, kui me räägime ühte ja sama keelt. Iseseisva töö ülesanded 1. Lugege mis tahes artiklit meditsiiniajakirjast ja kontrollige oma oskust terminoloogiast aru saada. 2. Harjutage sagedasmini kasutatavaid ees- ja järelliiteid, mille abil moodustatakse meditsiinilisi oskussõnu. 3. Harjutage võimalikult sageli erialasõnaraamatute kasutamist. 18 2. Anatoomia ja füsioloogia alused Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik:  teab rakkude, kudede, organite ja organsüsteemide vahelisi erinevusi ning oskab kirjeldada

    Esmaabi



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun