1. KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige v...
moodustavad lemniscus trigeminalis´e. ÜLENEVAD ÜLDTUNDLIKKUSE TEED Ees- ja külgväädi teed. Protopaatiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (valu, to, puutetundlikkus). Tractus spinothalamicus Kehast, jäsemetest 1. Retseptor. Perifeersed jätked nervus spinalis´e koosseisus. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale. 3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. 4. Teise neuroni keha (esimene sünaps) ‒ substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es. 5. Aksonid kulgevad läbi commissura alba vastaspoole. 2 6. Külgväädis üleneb tr. spinothalamicus lateralis (valu ja to), eesmises väädis tr
! ! ! ! ! ! Juhtetee ! Puutetundlikkus sarnapiirkonna nahalt ! a) trakti nimetus - tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucleus spinalis n. trigemini), kolmas (thalamuses, nucleus ventralis posteromedialis) c) koorepiirkond - gyrus postcentralis d) perifeerne närv - n. trigeminus ! Valutundlikkus alumistelt/ülemistel hammastelt (juhtetee) ! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3. neuroni kehade asukoht Esinemene neuroni keha - ganglion trigeminale, Teise
Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid
Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid
Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt ja keemiliselt b. keemiliselt c. elektriliselt Õige Selle esituse hinded 1/1. Question3 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas akson juhib erutust rakukehast väljapoole Õige Selle esituse hinded 1/1. Question5 Punktid: 1/1 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d
Bioloogia 27.04.2012 Närvisüsteem · Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel
Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud
eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiviseerub füüsilise/stressi tagajärjel. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust on kirjeldatud puhkuse ja reparatiivsete funktsioonidega. 6. Millised on retseptorid sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on α1, α2, β1, β2. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on AK (atsetüülkoliin), teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks NA (noradrenaliin). 7. Millised ensüümid lammutavad sümpaatilises närvisüsteemis noradrenaliini? Väiksem osa noradrenaliinist inaktiveeritakse mitokontrites paikneva MAO
BIOPSÜHHOLOOGIA 1 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt b. elektriliselt ja keemiliselt c. keemiliselt Question 2 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1
09.2008 käitumise regulatsioon 2 Närviraku ehitus ja närviimpulsi Närviraku uurimine ja mikroskoopia liikumissuund { Närvirakk (läbimõõduga 5-100 m) koosneb { Neuroni kirjeldaja Jan Purkinje 1839 a. z dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast { 1906 Nobeli preemia füsioloogia ja z rakukehast (tuum ja muud organellid) meditsiini alal Camillo Golgi ja Ramon y z aksonist ehk närvilõpmest (aksoni küngastik, Cajal närvikoe värvimise meetodi ja
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni
nimmeosa külgsarvedes ja väljuvad vastava segmendi kõhtmise juure koosseisus. Hüpotalamus koos seljaaju autonoomse närvisüsteemi keskuste, ajutüve ning hüpofüüsiga reguleerib organismi autonoomseid funktsioone. Kesknärvisüsteemi osi, mis reguleerivad autonoomseid funktsioone, ei saa anatoomiliselt närvisüsteemi ülejäänud osadest eristada. Autonoomse närvisüsteemi keskuses tekkiv erutus peab läbima kaks neuronit, esimese neuroni keha, mis paikneb kesknärvisüsteemis ning teise neuroni keha, mis paikneb autonoomse närvisüsteemi ganglionis. Termini võttis kasutusele Inglise füsioloog John N. Langley 1898. aastal
Kuidas jaguneb närvisüsteem? s o m a a t i l i n e e. kehanärvisüsteem v e g e t a t i i v n e e. siseelundite närvisüsteem 3. Teadlik ja tahtlik on a. vegetatiivne b. somaatiline NS, mis reguleerib (mida?) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse
mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagunemist Dendriit nõrvirakku jätke, mille kaudu liigub erutus närvirakku. Närvisüsteem Piirdenärvisüsteem närvid, mis ühendavad pea ja seljaaju kõigi teiste keha piirkondadega Kesknärvisüsteem peaja seljaaju Hallaine hallaine moodustuvad närvirakkude rakku kehad ja müeliiintupeta dendriidid. Valgeaine koosneb müeliintupega ümbritsetud aksonkimpudest Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas või näärmerakuga Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele Refleksikaaron tee, mida mööda erutus refleksi puhul levib HüpotalamusHüpotalamus reguleerib hormoontalitlust ajuripatsi vahendusel
Vastureaktsiooni järgi: · Motoorsed · Sekretoorsed · Vasomotoorsed · Troofilised 19. Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. · närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist (näiteks nahast, lihastest jm) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. Sellist refleksikaart nim monosünaptiliseks. Kaheneuronilisi refleksikaari leidub inimese organismis vähe, suurem osa on kolme või enama neuroniga. Nendel juhtudel on aferentse ja
viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid (tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad ergitav ja parasümpaatiline pidurdav. Sünaps koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel
nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) AFERENTSED - toomanärvid 2) EFERENTSED - viimanärvid 3) SEGANÄRVID - enamus 2. Selgitage mõisted: ★ NEURON - närvirakk koos jätketega ★ AKSON - neuroni jätke, mida kaudu juhitakse erutus nuronist välja kas teise närvirakku (moodustades sünapsi) või efektorelundisse. Võib olla kaetud müeliinkestaga. Üks pikk jätke, otsas haruneb. ★ DENDRIIT - neuroni jätke, mida mööda juhitakse impulss neuroni suunas, neid võib ühel NR-l palju olla. Dendriidi kaudu käib kontakt teiste NR-ga. ★ NÄRVIIMPULSS - närvikiududes leiviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile.
Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid. II: Piirdenärvisüsteem (ühendab pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega, peaaju saab niimoodi infot organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele. Näärmetesse, elunditesse ja siselihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne NS JAGUNEB:
Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale. Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda/salvestada. Võimaldab neuronite pikkade jätketega kuju. Lühemad jätked dendriidid võtavad signaale retseptorilt. Pikemad jätked- neuriidid- juhivad närviimpulsse rakkudesse. Sünapsid kohad, kus neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab edasi närviimpulsi. Enamasti keemilised. Närviimpulsi neuriidi lõppu jõudmisel, eristatakse virgatsainet. Kui pidurdavaid signaale rohkem, siis impulssi ei edastata, vastsel juhul genereerib rakk närviimpulsi.
Kehtib kujutise argument z on kompleksmuutuja z=roo+ jv=z mej igale pidevaja funktsiooni laplace'i kujutisele vastab ühene diskreetaja funktsiooni z-kujutis ahelana. 10.1 Tehisnärvivõrgud- on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel. Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist. 10.2 tehisneuron- Bioloogiline neuron on väga keeruline süsteem ja tema täpset matemaatilist mudelit veel ei ole. Tehisneuron on bioloogilise neuroni lihtsustatud matemaatiline mudel. Nendest mudelitest üks võimsamaid on F.Rosenblatt´i neuroni mudel. Ta koosneb kahest osast: kaalutud summaatorist ja mittelineaarsest elemendist.10.3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest
tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem - "jookse!" 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - "seedi!" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab. Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu. Refleksikaar: ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit ajupõletik, dementsus vaimne haigus, epilepsia.
Närvisüsteem: koordineerib elundite ja elundkondade tööd; võimaldab pidada sidet organismi ja keskkonna vahel; võimaldab koguda informatsiooni ja teha otsuseid VKN e g e t a t i i v n e e h k a u t o n o o m n e . J u h i b seÄ i s e e l u n d i t e j a n ä ä r m e t e t ö ö d , a l l u m a t u sR kV nI äS rÜ vS Dendriit hargnev neuroni jätke, mis võtab vastu erutuse iT Akson pikem jätke, mille kaudu liigub erutus neuroni kehast eemale sE Müeliin Moodustab aksonite ümber kaitsekihi Gliiarakud neuroneid ümbritsevad tugirakud üE Hallaine neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; sM Valgeaine närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed
vastuvõtvalt retseptorilt. Kui tegemist on bipolaarsete neuronitega, kahejätkelise sensoorse neuroniga, siis juhtida tundlikkust ka teisega. Osad neuronid eferentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidesaatva (efektoorse) elundini. Võib olla ka nii, et mitu eferentset neuronit teineteise järel. c) vaheneuronid – eri laadi närvirakkude vahel. Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda aksonitega, teise dendriidiga või teise neuroni kehaga. Erutuse ülekande kohaks on sünaps. Jätkete pikkus võib olla väga erinev. Erutuse ülekandel seljaajust lihasele võib aksoni pikkus olla kuni meeter. Samal ajal võivad olla (eriti dendriidid) väga lühikesed – mikromeetrites. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid, hormoone. Et nad seda
funktsioonid asuvad erinevates aju osades. Närvirakk-Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida.Sensoorne-;Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise. Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki. Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse. Aktsionipotentsiaal- Neuroni membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus; neuronis
Granulotsüüdid- elavad 4-5 päeva, veres vaid mõned tunnid. Monotsüüdid- arenevad makrofaagid, elavad aastaid. Lümfotsüüdid- võitlevad mikroobidega moodustades antikehi, elavad aastaid. Vereliistakud- Väikesed, tuumata. Sees palju põiekesi, kus ensüümid vere hüübimiseks. 40- 50 korda rohkem kui valgeliblesid. Vereplasma- sisaldub vesi, transportvalgud, antikehad, fibrinogeen(hüübimisvalk), toitained(glükoos, jääkained, hormoonid) 8) Milline on neuroni ehitus ja mis on sünaps? Neuroni ehitus- närvirakk, dendriit- lühem, võtab vastu, neuriit- pikem. Sünaps- koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis on mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid. 9) Millisteks tegevusteks vajab inimene energiat puhkelolekus ja töö korral? Puhkelolekus- ainevahetuseks, kasvuks, metaboolseks energia kaoks ehk soojuse eraldamiseks, väljaheideteks, uriiniks
Parabioos labiilsuse langus, kus tekib pidurdus. Staadiumid: 1) Tasakaalustatud staadium 2) Paradoksaalne staadium 3) Pidurdusstaadium 26. Nimeta kesknärvisüsteemi (KNS) ülesanded Teostab sidet väliskeskkonnaga, tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise ja on psüühilise tegevuse organiks. 27. Milline on KNS funktsionaalne jaotus Jaguneb somaatiliseks ja vegetatiivseks närvisüsteemiks. 28. Mis on hallollus? Hallollus koosneb neuroni kehadest, mis koonduvad pea- ja seljaajus nrvikeskusteks 29. Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb peamiselt närvikiududest, mis moodustavad jätketest moodustunud juhteteid 30. Vegetatiivne NS, jaotus Vegetatiivne ehk autonoomne NS innerveerib põhiliselt siseelundeid Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüteemiks. 31. Mis on refleks? Jagunemine Refleks on vastureaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele
Viimane koetüüp on närvikude. Tema rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked, on neuronid. See koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendriidid on lühemad jätked, mis võtavad vastu signaale. Pikemad jätked on neuriidid ehk aksonid ja nad juhivad närviimpulsse edasi teistesse rakkudesse. Kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga, nim. sünapsideks. 8) Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Ühistalitusega elundid koonduvad elundkonnaks. Inimese puhul on nendeks katteelundkond (nt. nahk; kaitseb keskkonnamõjude eest), tugielundkond (võimaldab liikuda), seedeelundkond (lagundab toitu), hingamiselundkond (varustab organismi hapnikuga), ringeelundkond (transpordib kehas
liikuda) ja südamelihased.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani).// Närvikude- rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,erutust edasi kanda ja salvestada.Teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju.Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest.Lühemad, mitmeharulised jäked dendriidid( võta signaale vastu retseptorilt). Pikemad jätked- neuriidid e aksonid(juhivad närviimpulsid edasi teistess rakkudesse). Sünapsid- 1 neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Keemilised. Elundkonnad. Elund on kehaosa,kooneb kudedest, täidab kindlat funktsiooni. Nt südames koos lihaskude,epiteelkude ja närvikude. Ühistalitusega elundid- elundkonnad. *Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest.väliskatteks nahk, 15- 25%kehakaalust. Nahk koosneb epiteel ja sidekoest koos närvirakkudega.Kaitseb alumisii kudesid vigastuste,veekao eest./ *Tugielundkond-võimaldab
Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Müeliin on aksonit kattev rasvarikas isoleeriv kiht-annab värvuse. Kui müeliin hävib hävib ka närvirakk Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis. 3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. Kuidas närviimpulss levib? Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Mis on neuroni depolarisatsioon? Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb mööda aksonit presünaptilisse aksonilõpmesse. Info ülekanne toimub sünapsi teel. Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga. Depolarisatsioon on potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise-ja välispinna vahel.
sugurefleksid. retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid), interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid). vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised. 19. Mis on refleksikaar? Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse (e sensoorse) neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele (e motoorsele) neuronile, mille aksonit mööda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism 1. Kui kesknärvisüsteemis tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3
· Mälukaotus Mälu- närvisüsteemi võime jätta asju meelde, säilitada õpitut ja kogetut ning vajadusel meelde tuletada · Võimetus vastuvõetud infot õppida Sünaps- kohad kus ühe neuroni neuriit puutub kokku jargmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulssi edasi järgmistele rakkudele · Vananemisest tingitud mäluhäired Mälukaotus- info kadumine mälust ajutalitluse häirumise eelneva perioodi kohta Millised vananemisega seotud protsessid toimuvad närvisüsteemis`
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele
) refleksikaared läbi seljaaju. Omandatud refleksid tingitud refleksid, peaaju eri piirkonnad ja seljaaju, silmapupillide ahanemine, kaitserefleksid. Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet. Sünaps - kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga ja annab närviimpulsi edasi järgmisel rakule, enamik keemilised. Sisenõrenäärmed humoraalne regulatsioon, tagab organite/elundite vahelise koostöö ja stabiilse sisekeskkonna. Käbikeha, ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, harknääre, neerupealised, kõhu nääre sugunäärmed.
väikeaju koores neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked · Dendriidid - rakukeha laiendid · Aksonid aksolemm ja aksoplasma valgusüntees praktiliselt puudub aksonaalne transport · aeglane anterograadne vool - 1-3 mm ööpäevas · kiire anterograadne vool - 100 mm ööpäevas · retrograadne vool Sünapsid · Spetsialiseeritud membraanide kontaktala kahe neuroni või neuroni ja lõpporgani (retseptoorse raku, efektori) vahel · Kontakteeruva raku aksolemm - presünaptiline osa. Kontakteeritava raku plasmalemm - postsünaptiline osa. Nende kahe vahel - sünaptiline pilu · Keemilised sünapsid juhivad impulssi ainult ühes suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised ained erutuse ülekandeks, mis põhjustavad
Sisenõresüsteem Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari, munandid Sigimiselundkond eesnääre, seemnesari, peenis; rinnanääre, munasari, emakas, tupp 7. Neurogliia rakud, mis ümbritsevad, toetavad, kaitsevad, toidavad neuroneid ning isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss saabub -> mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga -> ioonkanalid avanevad, impulss kantakse edasi -> mediaator laguneb ja ioonkanal sulgub 9. Narkootikumide mõju organismile Narkootikumid imiteerivad mediaatorite toimet. Pärast
eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Sünaps Koht, kus ühe neuroni neuriit e. akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga, või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Erutuse edasikandjaks sünapsis on MEDIAATORAINE Närvikeskused. Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke.
Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga
Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. Mõned gliiarakud mähivad end ümber aksonite ja toodavad müeliini. Gliiarakkude ülesanne on neuroni funktsioneerimiskeskkonna loomine, migratsiooni juhtimine ja närviimpulsi liikumise kiiruse tagamine (Schwanni rakud aksonit ümbritseva müeliinkestana). 3. Mis on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Virgats- või närviülekandeaine on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest rakkudevahelisse ruumi ning mõjutab teise neuroni membraani potentsiaali. Valik virgatsaineid:
mitokonder, Golgi kompleks, kloroplast, tsütoplasmavõrgustik jne. Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Närvirakkude põhitüübid on motoorne (juhib tahtele alluvate organite tööd), sensoorne (juhib tahtele allumatude organite tööd) ja interneuron (loob ühendusi teiste neuronite vahel). Jaotus ehituse alusel: · unipolaarne neuroni kehast eemaldub ainult üks jätke (akson) · pseudounipolaarne rakukehast eemaldub üks jätke, mis hiljem hargneb; selle koosseisus nii dendriit kui akson, mis arengu käigus ühinenud · bipolaarne rakukeha ühest otsast väljub dendriit, teisest akson · multipolaarne · pikaaksoniline (palju dendriite, üks dendriitidest tunduvalt pikem akson) · lühiaksoniline (palju dendriite, akson dendriitidega sama pikk) Jaotus funktsiooni alusel:
Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest. Lühemad, mitmeharulised jätked-dendriidid. Võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked-neuriidid ehk aksonid- juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Närviimpulss on elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon.(kõik või mitte midagi) Valuvaigistid blokeerivad närviimpulsside tekke. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Olulised osa närvikoe talituses- neurogliial- rakud mis ümbritsevad neuroneid toetavad närvirakke, kaitsevad neid ebasobivate ainete eest, osalevad toitainete transpordis neuronitesse. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitusega elundi koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest
WinNN 32 Oskar Liblik Tehis-närvivõrgud • Igal neuronil on sisendkiht ja väljundkiht (võib olla ka varjatud kiht). • Neuron realiseerib mingit funktsiooni Neuroni mudel • Üldine õppimise põhimõte närvivõrkudes on, et lisaks väljundi arvutamisele modifitseeritakse närvivõrku ennast - tavaliselt seoste kaale, harvemini lävifunktsiooni läviväärtust/tüüpi või närvivõrgu struktuuri. .pat ja .tst failid • Treeningandmetega treenitakse närvivõrk vajalikule tasemele ja testandmetega hinnatakse närvivõrgu kvaliteeti, kasutades selleks tavaliselt ruutkeskmise vea hinnangut. See hinnang algul
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust
Liigutuskeskus Mõtlemiskeskus Kõnelemiskeskus Maitsmiskeskus Haistmiskeskus Naha- ja lihastundlikkuse keskus Mäluvormid Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime Piirdenärvisüsteem: 12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve. Somaatiline ehk kehaline- moodustub meeleelunditest ja liikuminärvidest Vegetatiivne moodustub sieelundite, silelihaste ja näärmete närvidest. NÄRVIRAKK EHK NEURON Sünaps- on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Signaal liigub neuronis ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda või hoopis siis pidurdub. Sünapsid on elektrilised või keemilised. · Refleksid: Tingimatud refleksid- mis on kaasa sündinud, nt. Neelamisrefleks, Tingitud refleks- omandatud elu jooksul · Sisenõrenäärmed, kilpnäärmed, neerupealised, suhunäärmed, kõhunääre
Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) 1 kuni mitu. Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale 2. Mis on sünaps? Närvirakkudevahelised ühendused (keemilised). Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega. Signaallained Neuronid transpordivad nende abil infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta. (see toimub sünapsis) Keemilist ülekandeainet nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaine. Närviraku pikkus üle 1m. 3
sünaptiline summatsioon – mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus ööpäevarütmid – maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talitluses – närviimpulss – elektrilineimpulss, liigub kiirusega 100m/s ühest närvirakust e neuronist teise mööda närvikiude e närvirakkude jätkeid, on alati ühe tugevusega, kahe impulsi vahel on kindel aeg – sünaps – koht, kus ühe neuroni aksonilt antakse impulss edasi teise neuroni dendriitidele – elektrilised sünapsid – närvirakkude jätked ühenduses, impulss antakse vahetult edasi – keemiline sünaps – närvirakkude jätkete vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulss ei saa vahetult edasi kanduda, vaid ülekanne toimub spetsiaalsete vaheainete e mediaatorite abil. Keemiline sünaps võimaldab infot töödelda: 1) tagab impulsside ühesuunalise liikumise
rütmiliselt kuni surmani; rakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale). · NÄRVIKUDE rakud võtavad hästi vastu ärritusi, töötlevad neid, kannavad tekkinud erutust edasi ja salvestab (sp et neuronite/närvirakkude pikk jätketega kuju). Dentriidid (lühemad, mitmeharulised) võtavad signaali vastu. Neuriidid e aksonid, pikemad jätked, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriitidega v rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. ELUNDKONNAD Elund - kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi täita ei suuda. nt südames on lihaskude, epiteelkude, sidekude ja närvikude. Elundkond on ühistalitusega elundid. nt kateelundkond(nahk), tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, närvisüsteem, meeleelundid,
psüühikaprotsesside kontrolli organ. Sümpaatiline (vegetatiivne) NS reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust , kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Neruon ehk närvirakk kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Sünaps on koht, kus ühe neuroni neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Mediaatorained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. N: Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Noradernaliin Tähelepanu, ärksus Dopamiim Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus
2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne NS? 4. nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi! 1. Aferentne e tundeneuronid 2. Vaheneuron e lülineuron 3. Eferentne e motoorne neuron NS slaid 13, Anat- NS lk 183 5. nimeta 3 erinevat närviraku osa! 1. Neuroni keha 2. Dendriit 3. Akson NS slaid 6 Anat-NS lk 181 joon 131
annaabi.ee 
