Inimene (0)

6-9
6) Inimene kuulub Linne klassifikatsiooni alusel imetajate klassi ja esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Tänapäeva klassifikatsioon paigutab inimese inimlaste sugukonda, inimlaadsete ülemsugukonda ja primaatide seltsi. Homo Sapiens ’i peamisteks tunnusteks on suur aju, püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal, keerukas kultuuriline käitumine.
7) Inimese keha koosneb kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest. Kudede põhitüübid on: epiteelkude , lihaskude, närvikude, sidekude. Kõiki organeid piiritleb ja väliskeskkonna või kehaõõnetega ühenduses olevaid pindu katab epiteelkude. See kaitseb vigastuste ja bakterite eest.
Kogu kehas esinev kude on sidekude – see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude.
Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada. Alaliikideks on silelihaskude (kokkutõmbumine ei allu tahtele) ja vöötlihaskude, mis omakorda jaguneb veel kaheks: skeletilihased ja südamelihased.
Viimane koetüüp on närvikude. Tema rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked, on neuronid. See koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendriidid on lühemad jätked, mis võtavad vastu signaale. Pikemad jätked on neuriidid ehk aksonid ja nad juhivad närviimpulsse edasi teistesse rakkudesse. Kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga, nim. sünapsideks.
8) Elund on kehaosa , mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Ühistalitusega elundid koonduvad elundkonnaks. Inimese puhul on nendeks katteelundkond (nt. nahk; kaitseb keskkonnamõjude eest), tugielundkond (võimaldab liikuda ), seedeelundkond ( lagundab toitu), hingamiselundkond (varustab organismi hapnikuga), ringeelundkond (transpordib kehas aineid), erituselundkond (eemaldab kehast mittevajalikke aineid), närvisüsteem (koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni), sisenõresüsteem (reguleerib organismi eluavaldusi) ja sigimiselundkond (vajalik järglaste saamiseks). Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (asub pea-ja seljaajus, toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuronid, mida kokku nim. närvideks).
Olulised ained, mida sisenõre- ehk endokriinnäärmed toodavad ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele, on hormoonid.
9) Hormoonid reguleerivad väga paljusi funktsioone: kasvu, rakuainevahetust, värvuse kujunemist, seedimist, sigimist jne. Iga funktsiooni jaoks on vastav hormoon ja igat hormooni toodab vastav nääre.
NÄÄRE
HORMOON
KEEMILINE STRUKTUUR
TOIME
Ajuripats

• Follitropiin
  
• Kasvuhormoon
  
• Lutropiin
  

• Glükoproteiin
  
• Proteiin
  
• Peptiit
  

• Stimuleerib ovulatsiooni ja kollakeha teket naistel
  
• Soodustab kasvu, mõjutab ainevahetust
  
• Vähendab vee hulka uriinis
  

Kilpnääre

• Türoksiin ja trijoodtüroniin
  

• Joodi sis. aminohapped
  

• Intensiivitab rakuainevahetust, reguleerib kasvu ja arengut
  

Kõrvalkilpnääre

• Parathoormoon
  

• Peptiid
  

• Mõjutab vere kaltsiumisisaldust
  

Kõhunääre

• Insuliin
  
• Glükagoon
  

• Proteiin
  
• Peptiid
  

• Vähendab glükoosi sisaldust veres
  
• Suurendab glükoosi hulka veres
  

Neerupealised

• Adrenaliin
  
• Kortisool
  

• Mod. aminohape
  
• Steroidid
  

• Põhjustab viha, erutust ja hirmu
  
• Suurendab stressi korral vere glükoosisisaldust
  

Sugunäärmed

• Östrogeen(naised)
  
• Testosteroon(mehed)
  

• Steroidid
  
• Steroidid
  

• Naiste sugutunnuste väljakujunemine
  
• Soodustab seemnerakkude tootmist ja meeste sugutunnuste väljakujunemist