Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron.
Võivad esineda unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakust ja agressiivsust. ATH häire põhjused: neurobioloogiline häire, kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena; kõrge pärilikkusega. ATHga laste vanematel on leitud sama häire esinemist;
...................................................5 9. Prognoos......................................................................................................5 10. Allikad........................................................................................................6 2 Sissejuhatus Autism (ladina keeles autismus, inglise keeles autism) ehk endassesulgumus on neurobioloogiline kesknärvisüsteemi arenguhäire, mida on märgata lapse arengu sel perioodil, kui ta peaks hakkama suhtlema ning esimesi sõnu kasutama. Autismile on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Iga inimese käitumisjooned on individuaalsed ja omapärased. Raskematel juhtudel põhjustab autism puuet, mis on sarnane pimekurtide puudele. Järjekindla õpetuse ja tegelusravi abil on võimalik aidata autistil arendada
NEURONAALSED PROTSESSID -> NEUROTEADUSLIKU psühholoogia strateegia: psüühika neurokorrelaadid 4. loeng 21.10.11 Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Loeng, reede 2. märts. Emotsioonid Emotsioon annab energiat, jõudu, toimekust. Võimaldab selektiivset reageerimist. Emotsioonidel on: 1. subjektiivne psühholoogiline sisu 2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu (nt hüpohondria, raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg; Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete põhisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt Ülevus, ahastus, viha hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali) Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu,
mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) 42. Kognitiivne psühholoogia- 43. Info vaimset töötlemist 44. Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad) 45. Õppimist 46. Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub) 47. neurobioloogiline lähenemine- tegeleb närvisüsteemi uurimisega. 48. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 49. Närvisüsteemi evolutsioonist. 50. Ajus hakkas tekkima närvisüsteem, võrkjas süsteem. 51. Kiirjas närvisüsteem. Motoorne närvisüsteem. 52. Närvimoodustised, reflektsid, diferentsiaalsed reageeringud. 53. Ajukoore alused on vanimad moodustise- on emotsioonidega seotud, hingamine, intellektuaalne aju. 54. Refleks- reageering ärritusele
(Susi 2003: 11). Hüperaktiivsus väljendub juba lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Selle põhitunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna üle ühelt tegevuselt teisele ühtegi neist lõpetamata, desoraniseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on üldnimetus sündroomile, mille avaldumisvormid erinevad lapseti. (Nõmme 2005 :6). 2. Hüperaktiivsuse põhjused ATH on neurobioloogiline arenguhäire, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena. ATH ga laste vanematel on sama häire esinemist leitud 2-8 korda sagedamini kui populatsioonis tervikuna. Häire levib tõenäoliselt meesliini pidi. Häire avaldumisega seostatakse geene, mis reguleerivad dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini ainevahetust kesknärvisüsteemis. Enim on uuritud ja määravaks peetakse dopamiini rolli häire kujunemisel. Praeguseks on
Looduses ahvid kardavad madusid. Võeti ahvid, kellel polnud liigikaaslastega mingit kokkupuudet ja kes ei osanud madu karta. Ahvid suhtusid maosse ikkagi ettevaatusega. Kui näidati, kuidas teised ahvid madu kardavad, hakkasid ka nemad madu kartma. Kui püüti neid lille kartma panna, siis seda nad ei teinud. 10. Pilk käitumise vallandumise uurimisse. Uuritakse, millised tegurid vallandavad millise käitumise. Siin kattuvad mitmete erialade huvid. Uurimismeetodeid on kaks: neurobioloogiline (konkreetsete närvitee ja füsioloogiliste mehhanismide uurimine) ja musta kasti meetod (looma uuritakse kui musta kasti, mille sisu ei teata/ uuritakse kuidas ärritused avalduvad looma käitumisest, ilma protsesside põhjust teadmata). 11. Erinevate erialade uurijate huvide kattumine, selle põhjus. Siin kattuvad zooloogide, psühholoogide, füsioloogide, neurobioloogide huvid (1) Käitumine on mõjutatud väliskeskkonna ärritajatest, millest informeerivad loomi meeleelundid
Emotisoon tekib vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse baasil. Emotsioon annab energia ja jõu tegevusele, on tegevuse käivitajaks ja suunajaks. Võimaldab hinnata olukordi ja objekte otstarbekalt kohastuda. Yakes'i ja Dodsoni seaduspärasus: 1) tulemuslikem tegevus on võimalik optimaalse erutuse korral. 2) Mida lihtsam on tegevus, seda kõrgem on optimaalse erutuse tase. Emotsioonidel on: 1. Subjektiivne psühholoogiline sisu 2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide põhidimensioonid: 1. jõud 2. kestus 3. polaarsus Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg.
Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Knorosov lisas sellele skeemile hõivaja - keegi, kes vahele segab (tsensor, keegi, kes teeb võõra kirja lahti). Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..."
Esimese puhul jälgib saatja pidevalt oma teate ootuspärast kohalejõudmist adressaadini (küti tegevus: kütt on saatja, varitsusmeetod teade, loom on adressaat); selle päralejõudmist, sellest arusaamist kinnitab või kummutab adressaat oma käitumisega KOMMUNIKATSIOONISKEEM Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Teade koosneb alati signaalist ja mürast. Nende kahe vahekorrast sõltub, kas teade on arusaadav. Müra vältimise üks efektiivsemaid mooduseid on info kordamine, liiasus. 15. Mõistmine kuidas märke mõiste? Hermeneutika on teadus arusaamisest. Hermesus antiikjumal,
Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. 5
korda; - on äärmiselt impulsiivne, tal on käsi järjest püsti, soovib vahetpidamata midagi küsida või ütelda, segab jutule vahele; - tegevus on ebajärjekindel, moodustades poolelijäänud tegevuste jada; - on koolis lohakas ja hooletu, ei lõpeta alustatud tegevusi. Täpne põhjus on hoolimata hulgalistest uuringutest ning vaatlustest teadmata. Arvatakse, et põhjused võivad peituda nii geneetikas, keskkonnas, traumades kui ka paljus muus. ATH on neurobioloogiline häire, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena. Hüperaktiivne ehk ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. - Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest;
minna aga tal pole kohustust tulemust/vastust koolile anda. III TASAND (kui kool palub abi) hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutusi. Arengukeskkonna kujundamisel arvestatakse nõustamiskomisjoni ja uuringus osalenud spetsialistide soovitusi. Komisjon võib anda ka suunitlusi, milleks kool ei ole võimeline. Miks minna uuringutele? Neurobioloogiline käsitlus: õpiraskusi põhjustab...ajutalitluse neurobioloogiline, sh funktsionaalne hälve, mis avaldub raskustena mitmetes valdkondades: Suuline ja kirjalik kõne Arvutamine Teabe otsimine ja struktureerimine Meenutamine ja arutlemine 14 Vaimse tegevuse organiseerimine Taust ei pruugi olla meditsiiniline, võib olla seotud ka koduga. Sotsiaalse ja akadeemilise kompetentsuse vaheline seos? Kaks käsitlust: 1
õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. See on neurobioloogiline häire, mille võib põhjustada geneetika, keskkond, sünnitraumad või lihtsalt traumad. Põhjused võivad mõjutada üksteist. Ja ei diagnoosita kergesti. Selleks,et diagnoosida tuleb spetsialistidel koguda andmeid, teha uuringuid ja teste. Sellele ei ole kindlat ravi. Kui on diagnoositud, siis alustatakse kõigepealt teraapilisest ravist psühho-, pere-,muusika-,liiva-, saviteraapiat, tugirühma. Medikametoorset ravi kasuatatakse sel juhul, kui mitte midagi muud ei aita.
tugikeskusesse suunamisel on palju probleeme sellega, et lapsevanem pole nõus või ta pole nõus avaldama uuringute tulemusi; kui on nõus, siis uuring avaldatakse nõustamiskomisjonile, kes pakub välja edasised sammud kui lapsevanem pole nõus, siis tuleb kokkusaamisi kokku leppida ja arvamusi muuta nt ,,mu laps pole loll, osab õppida küll, tal pole LÕKi vaja Neurobioloogiline käsitlus- õpiraskusi põhjustab ajutalitluse neurobioloogiline, sh funktsionaalne hälve, mis avaldub raskustega mitmetes valdkondades: Suuline ja kirjalik kõne Arvutamine Teabe otsimine ja struktueerimine Meenutamine ja arutlemine Vaimse tegevuse organiseerimine Noorukite probleemid Käitumine jaguneb kaheks: 1)Eksternaliseeritud (alakontrollitud)- raskusi ennast kontrollida Eksternalisatsioonihäired ehk käitumishäired- halb enesetunne suunatakse
Tema avaldatud publikatsioonid olid esimesteks, mis käsitlesid tähelepanu puudulikkust ja impulsi kontrolli nõrkust iseseisvalt esineva häirena, mitte ajukahjustuse või vaimse alaarengu tagajärjena. Möödunud sajandi 60-ndatel aastatel võeti nii Euroopas kui Ameerikas häire tähistamiseks kasutusele mõiste lapseea hüperkineetiline sündroom. 1987. aastal nimetati häire aktiivsus- ja tähelepanuhäireks. 1.3. Tänapäevane käsitlus Kaasaegsete teooriate kohaselt on ATH neurobioloogiline häire, mille tuumaks on tähelepanu regulatsiooni häire, hüperaktiivsus ja impulsiivsus aga sekundaarsed tunnused. Tähelepanuvõime on keerukas psüühiline funktsioon, mis põhineb komplekssel toiminguseerial: objekti märkamine, tähelepanu fikseerimine, tajuärritaja vastuvõtmine, tähelepanu säilitamine, objekti käsitlus ja tähelepanu kontrollitud ümberlülitamine uuele objektile. Lisaks tähelepanu
Sebeok: Kommunikatsiooni- ja tähendustamisprotsessi uurimist võib vaadelda kui eluteaduse ühte haru.Teadete päritolu: kahte tüüpi allikad -- diskreetsed (piiratud arvule märkidele tuginev kirjakeel) ja mittediskreetsed (kõnekeel või nt muusikapala). Kommunikatsiooniskeem: Erinevad kanalid. Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust, näide tervitusega) Signaal: Märk, mis mehhaaniliselt (loomulikult) või kokkuleppeliselt (kunstlikult) vallandab vastuvõtjapoolse reaktsiooni ("Mine!", stardipüstol). Vastuvõtja võib olla kas masin või organism. Tuleb eristada füüsilist e tehnoloogilist signaali mõistet humanitaar- ja sotsiaalteadustes
neurobioloogilisel tasemel. Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele
·Evolutsiooniline hüpotees: unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima (Revonsuo, BBS, 2000) ! Unenäod ja REM-uni pole sünonüümid ! - viimane on füsioloogiliselt määratletud unestaadium (mõõdetav), ning REM-uni ei ole vajalik ega piisav tingimus unenägudeks, kuigi ta näib küll olevat tüüpilisim tingimus selleks . Unenägude ,,aktivatsiooni-sünteesi mudel (Hobson & McCarley,1977) -esimene neurobioloogiline mudel, mis selgelt lükkas ümber freudistlikku tüüpi seletused (... a la: lapseeast pärit teadvustamatute keelatud v allasurutud soovide ja tunnete avaldumine...) 11 Kujundid, mida me ,,näeme unes, tekivad täiesti juhuslike närviaktivatsioonide tulemusena, mille algatajaks on kolinergilised
Paljudel inimestel võib joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal kujuneb välja alkoholisõltuvus ehk alkoholism. Alkoholismi iseloomulikeks tunnusteks on : ·Geneetiline haavatavus : pärilikkuse roll 5070% ·Bioloogilised riskifaktorid : madal alkoholilävi ·Aju funktsiooni häired : dopamiinsüsteemi jt muutused 4 ·Efektiivsed neurobioloogilised ravisekkumised : opioidretseptori antagonistid ·Efektiivne neurobioloogiline preventsioon : ADHD ravi noortel (Lehtmets 2013) Oma omadustelt on alkohol kesknärvisüsteemiprotsesside pidurdaja (depressant). Kesknärvisüsteem on põhiline organsüsteem, mida alkohol kõige tõsisemalt mõjutab ning ka kahjustab. Kesknärvisüsteemi kahjustuse aste sõltub kõige otsesemalt alkoholi kontsentratsioonist inimese veres. Alkoholisisaldus veres sõltub joodud alkoholi hulgast, kangusest, inimese soost ja kehakaalust. Alkoholisisaldust veres väljendatakse promillides
Kuid seda noored ahvid ei kartnud ikkagi. Järeldused: noored reesusahvid õpivad madusid kartma teistelt isendeilt, kuid samas on neil eelsoodumus karta just madusid, mitte iga suvalist objekti. Pilk käitumise motivatsiooni uurimisse, selle põhimeetodid, suuna arengujooned. Siin kattuvad zooloogide(väliskeskkond, teised loomad), psühholoogide(meeled), füsioloogide(sisekeskkonna seisund), neurobioloogide(neuraalsed mehhanismid) huvid. Põhimeetodid: neurobioloogiline, „musta kasti“ meetod. Universaalne motivatsiooniteooria asendus arusaamisega, et mot. on kompleksne. Näide käitumise motivatsiooni uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui anda ematuvile pesa koos munadega, ei hakka ta hauduma. Kui süstida talle hormoon progesterooni, hakkab ta hauduma. Kui emane jääb sigimisajal ilma isaseta, ei hakka ta munema. Kui näidata talle elusa isase asemel kosimisrituaali etendava isase varju mattklaasil,
neurobioloogilisel tasemel. Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele
kokku puutunud sarnaste keskkondade ja proksimaalprotsessiga. Operatsiooniterminitesse tõlgituna tähendab see uurimiskavade kasutamist, mis hõlmavad PPCT teist komponenti, see tähendab valmis olevate subjektide isiklike omaduste süstemaatilist varieerumist. Selliste omaduste seas, mis praegu saavad uurijate kõige suurema tähelepanu osaliseks, on erinevused järgmistel aladel: temperament ja isiksus, neurobioloogiline ja biokeemiline koostis (näit. ) lk 17 tõlge,kognitiivse talituse indeksid lapsepõlves (näit. Harjumine, tähelepanukäitumine, reageerimiskiirus, aktiivsuse tasemed ja eneseregulatsiooni aste); ning varasest lapsepõlvest edasi intelligentsimõõtmed, akadeemilised saavutused, eneseteadvus(minapilt), rolliootused, eneseväärtustamine, väärtused ja eesmärgid. On muidugi palju uurimusi, kus selliseid omadusi uuritakse arengutulemustena, kuid võrdlemisi
Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Knorosov lisas sellele skeemile hõivaja - keegi, kes vahele segab (tsensor, keegi, kes teeb võõra kirja lahti). Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine — vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine „Tere...“
sellisesse olekusse viimine seotud suurte raskustega, kuigi närvisüsteemi võimekus olla tolerantne ja vajadus keemilise aine järele on ületanud kroonilise piiri, mida kutsutakse ka ”veele tõmmatud piiriks”. Ületades selle piiri, pole inimesel enam tagasiteed kontrollitud tarbimise juurde. Tarbimine muutub siis sõltuvushäire all kannatajale tüüpiliseks, mida iseloomustab eitamine ja varjamine. Aine tarvitamise hulga, koha ja aja üle kaob kontroll kas osaliselt või täielikult. Neurobioloogiline sõltuvushäire ehk keemiline sõltuvus tekib psühhotroopsete ainete pikaaegse mõju tulemusel närvisüsteemile ja selle mõju all toimuvate närvirakkude muutused muutuvad kroonilisteks ja tagasipöördumatuteks. Sellise närvisüsteemi võib pärida, kuid võib saada ka tarvitades aineid soodsas pärilikus keskkonnas. Inimestel, kes on pärilikult tundlikud selliste ainete suhtes, toimub haiguse kroonilise piiri ületamine kiiresti.
sünnikaal *hapnikupuudus sünnituse käigus(nõua oma õigusi!!) *raske sünnitusprotsess *raskekujuline kollasus või sepsis (veretüübid) (osa neist välditavad, osa mitte) Sünnijärgsed: *aju-infektsioonid (bakteriaalne meningiit) *erinevad peavigastused *toitumishäired, puudulik toituminepuudus *hüljatus *tõsine alastimuleeritus (suures osas sõltuvad hooldusest, lapsevanematest!) TEGELIKULT LAPS POLE MILLESKI SÜÜDI Ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogiline hälve, mis seostub taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. Downi sündroom Autism- emotsionaalse ja sotsiaalse arengu häire (avaldub tihti koos vaimupuudega, aga võib ka mitte; asperger, üldiselt normaalne intellekt, kuid füüsiline kohmakus; suhtelmishäired, korraldustele-normidele mitte alistumine), puuduv empaatiavõime ja egotsentrilisus Emotsionaalsed ja käitumishäired või –raskused. Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev
Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid. Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka
Välis- ja sisekeskkonna ärritajad kutsuvad käitumise esile närvisüsteemi vahendusel. On vaja tunda neuraalseid mehhanisme. Käitumist käivitavate mehhanismide uurimise põhimeetodid: “Musta kasti” meetod: Uuritakse, kuidas erinevad väliskeskkonna ärritajad ja/või füsioloogilise seisundi muutused mõjutavad looma käitumist, teadmata selle protsessi konkreetseid mehhanisme. Kasutati palju varases etoloogias, pole tähtsust kaotanud siiani. Neurobioloogiline meetod. Konkreetsete närviteede ja füsioloogiliste mehhanismide uurimine, mille abil meeleelundeis tekkinud erutus transleeritakse käitumuslikeks liigutusteks. Areneb kiiresti, kuid meetod on kallis ja aeganõudev ning väga palju veel tundmatut. Kumbki meetod ei asenda teist, vaid nad täiendavad teineteist vastastikku. Varased etoloogid mõistsid, et käitumist mõjutavad nii välised kui ka sisemised stiimulid omavahelises koostoimes
toimub. Millised on nägemisinfo töötluse kolm taset? Töötlustasemed ei ole hierarhilised! - Komputatsiooniline tase – objektide tegelike omaduste taastamine (milles probleem? Fundamentaalne: kuidas taastada info põhjal tegelik maailm) - Algoritmiline/representatsiooniline tasand – tuleks leida sisendid ja väljundid nt erutusmustrid - Rakenduse tase – kuidas see kõik töötab, millised funktsioonid ellu viivad nt neurobioloogiline alus Lahknevusnegatiivsus (MMN) Mis see on, mida näitab? - Infotöötluse spetsiifiline kortikaalne muster ja automaatne erinevuste tuvastamise mehhanism ajus. Tähelepanueelne muutusespetsiifiline aju bioelektriline signaal, mis annab märku mälujälgedest ja mida saab kasutada eristamisvõime objektiivseks hindamiseks. - Erinevus ise - Ei ole ainult vastus sensoorsele adaptsioonile vaid mälujälje võrdlus - Tekib väga erinevate tunnuste peale
Teadvus on midagi enamat. Mis on sõlmimisprobleem ja kuidas on seda püütud lahendada? • Sõlmimisprobleem (binding problem) – kuidas erinevad tunnused (värvus, suurus, liikumine, heli jne) kombineeritakse teadvustatud terviklikuks tajukujundiks? 1) Treismani tähelepanulise integratsiooni teooria: tähelepanu on mehhanismiks, mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks ja alles seejärel jõuab objekt teadvusesse. 2) Von der Malsburg, Singer, Engel ja Cricki neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism: tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid, mis saadavad perioodiliselt välja bioelektrilisi impulsse. Kui me mingit objekti teadvustame, siis erinevates piirkondades olevad neuronite laenglemised sünkroniseerivad 40 Hz sageduse ümber. Hiljutised uuringud on oletanud, et ei sünkroniseerita mitte ainult sensoorseid tunnuseid, vaid ka muid kognitiivse akti dimensioone, nt assotsiatiivnemälu, emotsionaalne
- Anergia - energia puudus Sihipärasus - Tegevuse hüplevus - Tegevuse impulsiivsus - SÕLTUVUSHÄIRED - Kroonilina ajuhaigus, millele on iseloomulikud tagasilangused (relapsid) - Sõltuvuse saamiseks peab väga palu pingutama ja harjutama. (6-7 aastat) - Soodumus tekkeks erineb inimeste vahel - Ei teki koheselt, kujunemisel on erinevat faasid, viimane punkt on see, et terve elu keskendub aine tarbimisele Riskifaktorid - Neurobioloogiline eelsoodumus – pärilikkus 50%; kui esimese astme sugulased sõltuvuss siis risk on 2-4x kõrgem - Sotsiaalmajanduslik taust ja lapsepõlvekogemused (kodus kaos ja turvatunde puudumine mis võib tekitada kaasuvaid psüühikahäireid) - Kaasuvad haigused nt depressioon ja sotsiaalärevus - Aine tarbimise viis Sõltuvushäire kujunemine Motiivid: valu vähendamine, positiivsete tunnete võimendamine, negatiivsete tunnete
Eelduseks olevad protsessid: ärkvelolek, tajaumine, tähelepanu, töömälu. Mis on sõlmimisprobleem ja kuidas on seda püütud lahendada? Kuidas erinevad tunnused (värvus, suurus, liikumine, heli jne) kombineeritakse teadvustatud terviklikuks tajukujundiks. - Treismani tähelepanulise integratsiooni teooria – tähelepanu on mehhanism mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks ja siis jõuab objekt teadvusesse - Neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism – tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid mis saadavad perioodiliselt välja bioelektrilisi impulsse. Kui objekti teadvustame siis erinevates piirkondades olevad neuronite laenglemised sünkroniseerivad 40hz sageduse ümber. Milliseid ajupiirkondi on teadvusega seostatud? - Mediaalne frontaalne koor, posterioorne parietaalne koor, posterioorne vöökäär, eesmüür X LOENG – keel ja kõne
inimesest ning tema seisundist tegevust kas mobiliseerida või hoopis pidurdada. Emotsioon võimaldab hinnata olukordi ja objekte – ehk selles ikkagi väljendub emotsioonide kognitiivne aspekt. Ehkki teisiti väljendavad emotsioonid ka teistele inimestele informatsiooni. Emotsioonidest rääkides on mõistlik algusest peale eristada kahte selle mõistete ringi sisu: - subjektiivne psühholoogiline sisu. - psühhofüsioloogia valdkond – objektiivne neurobioloogiline sisu. Emotsioonid suhestuvad seega ka kehaprotsessidega (nt:punastamine, pupillirefleks jne) Tundeelamusel kui emotsioonil on palju tunnuseid, millest kolme kõige kesksemat võib nimetada põhimõõtmeteks: - emotsiooni polaarsus +/- (meeldiv või ebameeldiv skaala). Kõige kiiremini inimesed mõistavad just polaarsuse emotsiooni. Tuntakse esimesena, kas mul on hea või halb olla. (armastus-vihkamine)
• REM une ajal aktiivne fusiformkäär ja mediaalne oimusagar, SWS ajal primaarne kuulmis- • Kujutlused on tihti tegevustega paralleelsed. Verbaalne kujutlemine või mõtlemine kasutab ja nägemiskoor, mediaalne oimukoor deaktiveeritud. vasaku pk foneemiringet, muusikaline ja ruumiline kujutelm parema poolkera vastavate tegevustega seotud struktuure. Teadvuse neurobioloogiline probleem • Peegelneuronid Broca alas (nr 44) aktiivsed ka liigutuste/roteerimise kujutamise ajal lisaks • Kuidas täpselt ajus toimuvad protsessid põhjustavad erinevaid teadvusseisundeid? ala 6 peegelneuronitele- osalevad sõnaga kirjeldatud liigutuste ettekujutluses. • Kuidas need seisundid kajastuvad ajuosades?
tegevus: kütt on saatja, varitsusmeetod -- teade, loom on adressaat); selle päralejõudmist, sellest arusaamist kinnitab või kummutab adressaat oma käitumisega (tagasiside, nt loengupidamine). Kommunikatsiooniskeem Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Märgi saamise ehk ajaloo küsimus Uurida märkide evolutsiooni fülogeneesis (organismirühma põlvnemiskäik), nende ritualiseerimist. Esimesed märgid elust Maal 3900 kuni 2500 milj aastat tagasi, esimesed "kommunikeerujad" olid prokarüoodid (eeltuumsed organismid, bakterid ja viirused)
Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid. Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka
Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid. Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka
Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid ehk ajas rändamine võimaldab eksperimentaalselt uurida unisoofilises psühholoogias kirjeldatud aja ja ruumi taju. Teadvus – surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine „põrmustaks“ peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria – ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka
annaabi.ee 
