Vihmaussid on võimelised eristama pimedust ja valgust, tundma toidu maitset ja puudutusi. Seedeelundkond. Vihmaussid toituvad kõdunenud taimejäänustest. Suu asetseb neil keha eesmises otsas ning sealt satub toit neelu kaudu söögitorusse. Vihmausside söögitoru tagumine osa on jämenenud ning seda nimetatakse puguks. Pugule järgneb lihaseline magu. Edasi kulgeb kuni keha lõpuni sool, mis lõpeb pärakuga. Erituselundkonna moodustavad neerutorukesed, mida paikneb igas lülis üks paar. Neerutorukeste üks ots on ühendatud kehaõõnega ja teine avaneb kehapinnale. Nende kaudu väljutatakse kehapinnale kahjulikud elutegevuse jäägid, mis on kogunenud kehaõõnde. Sigimine. Vihmaussid on liitsugulised loomad. Suguelundid paiknevad keha eesotsas. Munemisel on oluline roll vöökohal. Sellises mullas, kus pole vihmausse, kasvavad taimed halvasti ning annavad vähe saaki. Vihmaussid soodustavad taimedele vajaliku vee ja õhu tungimist mulda. Ühes ööpäevas suudab üks
Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa , neeru ja südamepuudulikkuse tõttu mõne päevaga. Sarnase toimeajaga on mõnedes korgitsalistes sisalduv monometüülhüdrasin, mis põhjustab hoolisi kõhukrampe, nõrkust. Tekkiv maksapuudulikkus ja vererakkude lagunemine mõjub surmavalt. Ajaliselt samadesse piiridesse jääb mõnede mürgiste vöödikute poolt tekitatav mürgitus. Ohtlikuks saab siin neerutorukeste kahjustus, mis lõppeb ägeda neerupuudulikkusega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mükotoksikoos
(süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine) 5. bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6. vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7. arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS) Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 1-1,2 miljonit. Nefroni ehitus Nefron koosneb päsmakesest e. glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumis- funktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowman- umljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt A
*Erituselunditeks on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. NEERUD *neerud reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres ning osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist. *Neerude eritis on uriin. Neerukehakestes algab selle teke. Neis eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse(selle tegevuse käigus imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi). Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda. Uriin liigub mööda kusejuha kusepõide. *Uriini peamised koostisosad on vesi ning valkude ja aminohapete lõhustumisel moodustunud kusiaine. NAHK *Nahk eritab higi. KOPSUD *eemaldavad väljahingatava õhuga veeauru.
* hüpomagneseemia, phjustab ka arütmiat; * hüperurikeemia, kusihappe hulk veres suureneb, eriti rasvunutel, podagraoht; * hüperglükeemia, eriti tiasiidide kasutamisel, sest häirub glükoositaluvus; * hüperlipideemia (vereplasma kolesteroolisisaldus suureneb); * hüperkaleemia on kaaliumi säästvate preparaatide olulisemad puudused. 1.TIASIIDID. Esindajad: Hüdroklorotiasiid, indapamiid Need on mduka tugevusega preparaadid, mis toimivad distaalsete neerutorukeste algusosas pärssides naatriumi ja kloriidi ioonide resorbtsiooni. Pärast esialgset naatriumi ja vee kaotust, südame minutimahu vähenemist, aktiveeruvad kompensatoorsed mehhanismid, mistõttu edasine naatriumikadu on välditud ning organismi naatriumisisaldus püsib veidi madalamal tasemel kui enne diureetikumide tarvitamist. Diureetikumide esialgsele toimele järgneb sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine ning vedeliku ja naatriumi kaotus viib
2)eemaldada organismi sattunud mürkained 11. Järjesta uriini moodustumise etapid. 1)Neerukehakestest eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse 2)Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi 3)Ülisuur imendumispind kindlustab jääkainete lõpliku eraldumise ning vajalike ühendite ja vee tagasiimendumise 4)Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda 5)Ülelligne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab kuse ehk uriini 12. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini hulka (vähendavad või suurendavad erituva vee hulka). 1)Higistamine 2)Vee tarbimise hulk 3)Kui veri on liiga vedel, siis suureneb 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini koostist. 1)Tervislik seisund 2)Tloidu tarbimisest 14
Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Veri siseneb neerudesse veresoonte kaudu küllaltki suure rõhu all, rõhk soodustab filtreerumist. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained(glükoos) ja suurem osa veest verre tagasi. Ülisuur imendumispind kindlustab lõpliku jääkainete eraldumise ning vajalike ühendite ja vee tagasiimendumise. Selleks ajaks, mil vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organimsil on vaja vabaneda. Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab kuse ehk uriini. Järelikult erituvad neerude kaudu jääkained, mis on veres ringelnud.
(2) * eemaldada kehast jääkained; * eemaldada organismi sattunud mürkained 11.Järjesta uriini moodustamise etapid. 1) Neerukehakestest eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. 2) Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi. 3) Ülisuur imendumispind kindlustab jääkainete lõpliku eraldumise ning vajalike ühendite ja vee tagasiimendumise. 4) Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda. 5) Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab kuse e. uriini. 12.Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini hulka. * higistamine; * vee tarbimise hulk 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad uriini koostist. * tervislik seisund; * toidu tarbimisest 14.Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus väheneda? * füüsilise aktiivsuse korral; * palavusega 15
o. proksimaalsetes väänilistes torukestes. Selles osas resorbeeruvad täielikult glükoos ja aminohapped, mida lõplikus uriinis enam pole. Glükoosi võib aga lõplikus uriinis sisalduda siis, kui glükoosisisaldus veres ületab 8,810 mmoli liitri kohta (normaalne on 3,35,5 mmoli liitris). Hüperglükeemia korral ei jõua kogu esmasuriini filtreerunud glükoos proksimaalseid väänilisi torukesi läbides sealt tagasi resorbeeruda, edasiste neerutorukeste seintes aga glükoosi resorbeeriv (transportiv) süsteem puudub. Seetõttu tekib glükosuuria (glükoos uriinis). Glükosuuria võib lühiajaliselt esineda pärast rohke süsivesikuterikka toidu, eriti magusa söömist. Selline glükosuuria on füsioloogiline. Kestev glükosuuria on tavaliselt
Seal eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub neerutorukestesse. Veri siseneb neerudesse (10-15cm)veresoonte kaudu küllaltki suure rõhu all ning see soodustab vee ja selles lahustunud ainete filtreerumist vereplasmast neerukehakestesse. Uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ja suurem osa veest verre tagasi. Ülisuur imendumispind kindlustab jääkainete lõpliku eraldumise ja vajalike ainete tagasiimendumise. Neerutorukeste lõppu jõudes sisaldab vedelik aineid, millest on vaja vabaneda. Üleliigne vesi koos mittevajalike ainetega moodustab uriini. Uriin liigub mööda kusejuha kusepõide (mahutab kuni 1l), mille seinad on venivatest lihastest.uriin väljub põiest kusiti kaudu. Urineerimisel sulgurlihased lõõgastuvad ja vedelik pääseb välja. Uriini peamised koostisosad on vesi ja kusiaine (valkude ja aminohapete lõhustumisel moodustunud). Uriini hulka reguleerivad hormoonid
rõhkude, s.o. onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Esmauriinist imenduvad 14 verre tagasi kõik organismile vajalikud aineid ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159...158,5 liitrit vedelikku ja organismist väljutatakse lõpliku uriinina 1...1,5 liitrit ööpäevas. Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse, nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina verekapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigradiendi tõttu. Suurem osa esmauriinis olevast veest imendub tagasi juba neerutorukeste algusosas, ene Henle lingu ülenevat säärt, seda nim. obligatoorseks vee tagasiimendumiseks
CO2 CH4 NOx O3 48. Happelise depositsiooni mõju tervisele panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas. Alumiinium inimene ei vaja alumiiniumi isegi mikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele Kaadmium koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat. 49. Nimeta vähemalt 3 jäätmeseaduse kohaselt defineeritud jäätmeliiki ja kirjelda neid Tavajäätmed (kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi)
8 · Epiteelrakud: - transitoorsed: alumistest kuseteedest; - erütrotsütaarsed silindrid ja tuubulusepiteelrakud: neeru verejooks. 3. Neerukahjustus · Glomeeruli kahjustus: - proteinuuria tavaliselt >2 g päevas; - glomerulaarne hematuuria: düsmorfsed erütrotsüüdid; - sekundaarne tuubuli kahjustus: hüaliinsilindrid; tuubulusepiteelrakud. · Neerutorukeste kahjustus: - proteinuuria <2 g päevas; - tuubulusepiteelrakud ja silindrid uriinis. · Neeru sidekoe kahjustus: on seotud neeruhaiguse patogeneetilise taustaga: glomerulonefriit või neeru äratõuke sündroom. Immuun-mehhanismide osalust näitavad lümfotsüüdid. Püelonefriit algab granulotsüütide ilmumisega, hiljem lisanduvad lümfotsüüdid. · Vaskulaarne kahjustus (ateroskleroos, äge tuubuluste nekroos): tuubulusepiteeli
Urineerimine - põielihaste kokkutõmme, sulgurlihaste lõõgastumine. Uriinitekke 3 protsessi Ultrafiltratsioon – valguvaba vereplasma neerupäsmakesest kihnu valendikku – moodustub esmasuriin (ööpäevane hulk: ca 160 l) Resorptsioon e tagasiimendumine – kõik organismile vajalikud ained ja 99% vett – tulemuseks: lõpliku uriini kogus ca 1,6 l. ->liigub vaikselt põide kusejuha kaudu Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil. Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku joonud, aga ka külmade ilmadega, kui vett ei kaotata higistamisega. Kui põis on täitunud, tõmbub põiesein kokku ja uriin väljutatakse. Seedeelundkond Suuõõs - Asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda. Neel - lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame,
Surm saabub maksa- , neeru- ja südamepuudulikkuse tõttu (häired töös) mõne päevaga. Sarnase toimeajaga on mõnedes korgitsalistes (Gyromitra) sisalduv monometüülhüdrasin, mis põhjustab hoolisi nn. kõhukrampe, nõrkust. Tekkiv maksapuudulikkus ja vererakkude lagunemine (hemolüüs) mõjub surmavalt. Ajaliselt samadesse piiridesse jääb mõnede mürgiste vöödikute (cortinarius) poolt tekitatav mürgitus. Ohtlikuks saab siin neerutorukeste kahjustus, mis lõppeb ägeda neerupuudulikkusega. 12 LISA joonis 1 Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 13 Joonis 6 · Joonis 1. Punane kärbseseen. Pildi autor: Vello Liiv http://www.loodusmuuseum.ee · Joonis 2 Panter-kärbseseen
Shokk on eluohtlik seisund. + A- vererõhk B Vereplasma rõhk, onkootne rõhk? C- RÕHK KIHNUÕÕNES Filtratsioon võib olla mdalam: 1) Kui onkootne rõhk tõuseb suur veekaotus. 2) Hüdrostaatlise rõh tõus Lõpliku uriini teke Toimub tagasiimendumise teel neerutorukeste süsteemis. Tagasiimendumine algab kohe proksimaalsetes tuubulites, jätkub Henle lingus, siis distaalsed tuubulid, lõpeb kogumistorukestes. Glc ja aminohapped imenduvad tagasi kohe proksis. Kui glc-tase ei ületa seda läve, siis glc imendub täielikult tagasi. Glc küllastab neerutorukesed.
tööt.: neerudes tek. lõppuriin -> kusejuhad -> kusepõis -> kusiti 1. ultrafiltratsioon -- vereplasma, v.a valgud läbib neerukehakeste päsmakeste kapillaaride seina ja Bowmani kapsli sisem. lestmest mood. filtri -> neerukehakese kihnu valendik => esmasuriin 2. tagasiimendumine -- neerutorukesed -> verekapillaarid verre tagasi kõik vaj. ained ja kuni 99% veest 3. sekretsioon -- mõned ained otse uriini läbi neerutorukeste eripärad: neer -- koosn. 2 kihist - koor, säsi, nefrontorukesed; kusejuhad -- seinas 3-kih. lihaskest, mille kokkutõmb. sood. uriini liik. neeruvaagnast kusepõide, ei lase tagasi valguda; kusepõis -- limaskest - kurrud, retsept. reag. põiesis. rõhule; lihaskest - talitl. ei allu tahtele; osal. serooskest; kusiti -- vöötlihas regul.: hormoonid -- ADH, aldosteroon, reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem, atriaalne
4 klassi: P-klassi pumbad: H+ pump taimede, seente, bakterite rakumembraanis; Na +/K+ pump kõrgemate eukarüootide rakumembraanis; H+/K+ pump imetajate kõhu telje-rakumembraanis; Ca2+ pump kõikide eukarüootide rakumembraanides. V-klassi prootonipumbad: taimede, pärmi, teiste seente vakuolaarsetes membraanides; loomarakkude endosomaalsetes ja lüsosomaalsetes membraanides; osteoklastide (teatud tüüpi luurakk) ja mõnede neerutorukeste rakkude plasmamembraanides. F-klassi prootonipumbad: bakterite rakumembraanides; mitokondri sisemembraanis; kloroplastide tülakoidide (volditud struktuur, lamell) membraanis. ABC superperekond: bakterite plasmamembraanis (aminohapete, suhkrute ja peptiidide transporter); imetajate plasmamembraanis (fosfolipiidide, väikeste lipiidsete ravimite, kolesterooli, teiste väikeste molekulide transporter). Erinevad pumbad transpordivad erinevaid ioone ja on erineva ehitusega. 12
). hapestumine( mullad), osoonikihid, kasvuhoonegaasid (taimede mutatsioon, ei saa vajalikke aineid kätte) Õhureostus ja tervis. 1.) Happesademed- panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.(Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele) (Kaadmium - koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat.)2.)Osoonikihi hõrenemine: nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb, halli kae sagenemine, herpesinfektsioon, mis põhjustab immuunsüsteemi nõrgenemist. + haiguste levimine tänu kasvuhooneefektile soojematelt aladelt edasi. Veel: Õhu lokaalne saastumine: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning
tekkimine oleneb:päsmakeste kapilaarides olevast rõhust,vereplasma valkude osmootsest rõhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes ja neerutorukestes.Esmauriin tekib aint siis kui vererõhk päsmakese kapilaarides ületab vedelku väljutamist takistavaid rõhke(onkootne ja kihnuõõne rõhk) · Tagasiimendumine-esmauriinist imendub tagasi organismile vajalikud ained ja 99% veest.Ulatuslik ainete ja vee tagasiimendumine võimalik neerutorukeste suure pikkusega,seinte ehituse ja nende protsesside tõttu. Na+-sõltuvate apikaalsete sümporterite abil imenduvad tagasi paljud muud ained: glükoos,aminohapped.(k/Na- ATPaas)Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+,vett laseb hästi,ülenev säär resorbeerib hästi Na+,ioone,vett ei lase.Vee imendumine alanevas osas soodustab Na+ imendumist üleval osas,koevedeliku üleläinud Na soodustab vee väljumist Henle lingu ülemises osas.
olevast rõhust,vereplasma valkude osmootsest rõhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes ja neerutorukestes.Esmauriin tekib aint siis kui vererõhk päsmakese kapilaarides ületab vedelku väljutamist takistavaid rõhke(onkootne ja kihnuõõne rõhk) Tagasiimendumine-esmauriinist imendub tagasi organismile vajalikud ained ja 99% veest.Ulatuslik ainete ja vee tagasiimendumine võimalik neerutorukeste suure pikkusega,seinte ehituse ja nende protsesside tõttu. Na+-sõltuvate apikaalsete sümporterite abil imenduvad tagasi paljud muud ained: glükoos,aminohapped.(k/Na-ATPaas)Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+,vett laseb hästi,ülenev säär resorbeerib hästi Na+,ioone,vett ei lase.Vee imendumine alanevas osas soodustab Na+ imendumist üleval osas,koevedeliku üleläinud Na soodustab vee väljumist Henle lingu ülemises osas.
ultrafiltr. Püsib muutumatuna kui arteriaalne rõhk on 75-200mmHg. Kui vererõhk päsmakeses, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõuseb, siis toomasoon aheneb. Reabsorptsioon-Esmauriinist imendub tagasi kõik vajalikud lahustunud ained ja 99% veest. , selles protsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Kus imendub tagasi enamus ultrafiltratsiooni- neerutorukestes. Vee ja naatriumi imendumine- naatrium imendub kõige rohkem aktiivselt neerutorukeste kõigis osades, kuid õhukeseseinalises osas toimub passiivne imendumine. Passiivne tagasiimendumine-toimub Henle lingu õhukeseseinalises osas Aktiivne tagasiimendumine-toimub neerutorukeste kõigis osades, va õhukeseseinalises osas Esmauriini koostis ja funktsioon-vesi, organismile vajalikud lahustunud ained(glükoos, AH, proteiinid). Esmauriini funktsiooniks on see, et imenduvad tagasi organismile vajalikud ained, mis ei tohiks uriiniga väljuda
muutustele. Inimene kaotab vett-> veri kontsentreerub veidi-> osmootne rõhk tõuseb-> osmoretseptorid reageerivad ja ADHd eritub rohkem -> tekib janu Mahuretseptorid suurte veenide ja südamekoja seinas olevad venitusretseptorid, mis määravad organismi üldist vedeliku hulka. Vere koguhulk väheneb(verejooks)-> aktiviseerub ADH eritus -> janutunne ADH-antidiureetiline hormoon e. vasopressiini, mida mood teatud hüpotalamuse tuumad. Reguleerib vee tagasiimendumist distaalsete neerutorukeste lõpposast ja kogumistorukestest Kaltsium on organismi ehitusmaterjal, inimesel 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, erutuse teke ja levik, K/Na tasakaal, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse. 1-5a vajab kaltsiumi 800 mg päevas, üle 50a 1000, 11-24a ja rasedad 1200-1500 mg. Raud:Täiskasvanud inimese organismis on 4-5 g rauda, millest u. 3g on hemoglobiinis. Rauda on ka lihaste
Väikesed näärmed- produtseerivad hormooni- PTH- paratüreoidhormooni- mõjutab Ca ainevahetust, Ca ainevahetust mõjutab kilpnäärme kaltsitoniin- PTH tase sõltub Ca tasemest veres. 2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme langemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul : · Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset · Neerudes suureneb esmasuriinist Ca tagasiimendumine verre läbi neerutorukeste seina, sellega tõstetakse Ca taset vereplasmas · PTH mõjul intensiivistub neerudes vitamiin D3 hormooni ehk kaltsitriooli teke, kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre. · Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produktsioon. Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja
). hapestumine( mullad), osoonikihid, kasvuhoonegaasid (taimede mutatsioon, ei saa vajalikke aineid kätte) Õhureostus ja tervis. 1.) Happesademed- panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.(Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele) (Kaadmium - koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat.) 2.)Osoonikihi hõrenemine: nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb, halli kae sagenemine, herpesinfektsioon, mis põhjustab immuunsüsteemi nõrgenemist. + haiguste levimine tänu kasvuhooneefektile soojematelt aladelt edasi. Veel: Õhu lokaalne saastumine: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning
Na+. Esmasuriini üleläinud ainetest imendub täielikult tagasi glükoos suuremalt osalt proksimaalses vääntorukeses. Täielikult resobeeruvad proksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid, Na, K, Ca jt. Kui ületatakse muidu täielikult tagasiimenduvate ainete teatud konts vereplasmas e erituslävi, siis ilmuvad need uriini. 3. sekretsioon mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATPst saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neeruda kaudu nimetatakse sekretsiooniks. Neerudel on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid. Esmasuriinist imendub tagasi HCO3-, uriiniga väljutatakse enam happelisi fosfaate (H2PO4-). Samal ajal katioone kui leeliseliste ainete reservi hoitakse organismis: Na-ioonide asemel eemaldatakse uriiniga süsihappest saadavaid H-ioone, mis neerutorukeste epiteelis tekkiva
Väiksed näärmerd- produtseerivad hormooni- PTH- paratüreoidhormooni- müjutab Ca ainevahetust, Ca ainevahetust mõjutab kilpnäärme kaltsitoniin- PTH tase sõltub Ca tasemest veres.2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme lanegemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul : · Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset · Neerudes nuureneb esmasuriinist Ca tagasiimendumine verre läbi neerutorukeste seina, sellega tõstetakse Ca taset vereplasmas · PTH mõjul intensiivistub neerudes vitammin D3 hormooni ehk kaltsitriooli teke, kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre. · Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheeneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produkteiooon. Ülarune Ca lähbe luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja
Samuti ei saa filtratsioon toimida suure rõhuga, nt kui kusekivi takistab uriini voolu. RAAS süsteem (Reniin-angiotseniini-aldosterooni süsteem) Reniin vabaneb vastusena füsioloogilisele stiimulile nagu vähenenud veremaht, vererõhu langus (verevoolu aeglustumine neeruarteris), naatriumi või kaaliumi puudus. RAAS mängib otsustavat rolli vee ja elektrolüütide homöostaasis ning vererõhu regulatsioonis. 33. Tagasiimendumine neerudes. Neerutorukeste funktsioon, lõpliku uriini teke. Uriini eritumise mehhanismid organismis ja selle regulatsioon autonoomse närvisüsteemi poolt. Uriini eritumise tahtlik kontroll. Ööpäevas produtseeritud 180L esmasuriinist eritub 1.5L uriinina. 99% imendub verre tagasi. 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Tagasiimendumine: Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist läbi neerutorukeste seina
Demonstreeris, et kõikkeha sise-ja välispinnad on kaetud epiteeliga. Epiteelkude – tihe kohesiivne rakkude plaat, mis katab või vooderdab keha ja organite vabu välis- ja sisepindasid ning moodustab ka funktsionaalse ühiku näärmetel. Üldjaotus Katte- e.pinnaepiteel ja näärmeepiteelid. Funktsioonid: - Katte- ja kaitsefunktsioon(epidermis) -Absorbitsioon e. Imendumine (seedetrakt) -Sekretsiooni e. nõristusfunktsioon(maoepiteel) -Ekskretsiooni e. eritusfunktsioon(neerutorukeste epiteel) -Virveliikumise teostumine(pindmine transport,puhastamine või edasi lükkamine -Sensoorne funktsioon(maitsepungades) Epiteelkoe tunnused 1)Epiteel on rakk-rakk kude ehk tsellulaarne kude – individuaalsed rakud on tihedalt üksteise vastas ja moodustavad omavabade pindadega koos tiheda plaadi. Rakud seostuvad omavahel rakkude vaheliste kontaktide ja desmosoomide abil. Epiteelis ekstratsellulaarne maatriks praktiliselt puudub. Põhimass on rakud!
funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 11,2 miljonit. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi ultrafiltratsioon: selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin , resorptsioontagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre, sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron Nefron koosneb päsmakesest e. glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowmanumljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens)
d) Närvikude - koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakud täidavad tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe lligid: a) Katteepiteelkude - naha pindmine kiht (epidermis) ja siseelundite pindmine kiht (sooleepiteel, hingamiselundite epiteel, neerutorukeste pindmine kiht). b) Näärmeepiteel - kõik keha näärmed (higinääre). c) Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel - haistmisepiteel nina limaskestal. Sidekoe liigid: d) Veri - veresoontes. e) Lümf - lümfisõlmedes. f) Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlmes, põrnas. g) Rasvkude - nahaaluskoes ja rasvikutes. h) Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel.
Nefronite hulk ühes neerus on umbes 1-1,2 miljonit. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi ultrafiltratsioon: selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin , resorptsioon-tagasiimendumine neerutorukestest 7 ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre, sekretsioon- vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron - Nefron koosneb päsmakesest e. glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowman-umljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt arterioolidele
vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda (~iga poole tunni järel). Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse organismist lõpliku uriinina (1 1,5 l ööpäevas). Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigrandiendi tõttu. Suurem osa (~80%) esmauriinis olevast verest
hulka. Vähesel määral osalevad organismist liigse vee eemaldamisel ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur), soolestik (vesi väljaheites). 23.14.kirjeldab neeru talitlust Neerude eritus on kusi ehk uriin, mille teke algab neerukehakestes, verest eraldatakse esmane uriin, mis liigub neerutorukestesse. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi. Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda. Üleliigne vesi koos sooladega moodustab uriini. See liigub mööda kusejuha kusepõide. 23.15.teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust · Mehe suguelundkond jagunevad: 1.Sisemised: *munandid *munandimanused *eesnääre *seemnepõiekesed *seemnejuhad 2.Välimised: *munandikott *peenis ehk suguti ehk fallos
* sisemine säsi kogumistoruke - reguleerib vee, uurea ja happe eritamist. - lisaks eraldi ka jukstaglomerulaar aparaat (distaalne vääntoruke läheb glomeeruli juurest aferentse ja eferentse arteriooli vahelt läbi – moodustab kompleksi, kus toimub filtratsioon ja reabsorptsiooni reguleerimine). Ehk glomerulaatse filtratsiooni määra regulatsioon ja süsteemse vererõhu regulatsioon. 3.2. Uriini moodustumise põhifaasid. Filtratsioonil juhitakse vedelik glomerulaarsetest kapillaaridest neerutorukeste algusesse. 25% vereplasmast siseneb glomeerulisse ja filtreeritakse. Glomerulaarne filter on proteiinidele läbimatu ja seega proteiinide kontsentratsioon filtraadis on väga madal. Filtraat on samasuguse kontsentratsiooniga nagu plasma. Imendumine. Reabsorptsioonil tehakse vahet väärtuslikul ja jääkproduktidel. Kui filtraat läbib torusid, siis lahustunud ained ja vesi transporditakse ümbritsevatesse kapillaaridesse (toimub absorptsioon) ja saadetakse kehasse
mittetoksilised. tüvede vastu. Väheaktiivne G-pos bakterite vastu. Happetundlik süsteprep Amoksitsilliin - imendub tänu Klavulaanhape - inhibeerib fenüülrühmale seedetraktist paremini, laktamaase. Väiksem efektiivne doos. aktiivsus G-pos ja G-neg bakterite Probenetsiid blokeerib penitsilliini vastu, happekindlad, suukaudsed, väljumise organismist neerutorukeste mittetoksilised. kaudu. Pikendab ravimi viibimisaega organismis. Ulatuslikum mõju bakterite vastu. Puudused: tundlikud penitsillaasidele, inaktiivsed resistentsete P.aeruginosa tüvedele, tekitavad kõhulahtisust halva imendumisega. Aktiivsus G-neg bakteriste vastu tuleneb hüdrofiilsest -asendi rühmast mis ioniseerub pH7
Esmasuriini üleläinud ainetest imendub täielikult tagasi glükoos suuremalt osalt proksimaalses vääntorukeses. Täielikult resobeeruvad proksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid, Na, K, Ca jt. Kui ületatakse muidu täielikult tagasiimenduvate ainete teatud konts vereplasmas e erituslävi, siis ilmuvad need uriini. 3. sekretsioon – mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATPst saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neeruda kaudu nimetatakse sekretsiooniks. Neerudel on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid. Esmasuriinist imendub tagasi HCO 3-, uriiniga väljutatakse enam happelisi fosfaate (H2PO4-). Samal ajal katioone kui leeliseliste ainete reservi hoitakse organismis: Na-ioonide asemel eemaldatakse uriiniga süsihappest saadavaid H-ioone, mis neerutorukeste epiteelis tekkiva süsihappe
4) Ekskretoorne roll - jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamien organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine 5) Bioloogiliselt aktiivseete ainete sekretsioon (hormoonid) 6) Vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7) Arteriaalse vererõhu regulatsiooni (RAAS) Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON; selles tekib uriin; 1 neerus u 1-1,2 miljonit Nefron koosneb päsmakestest e glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist Uriini moodustamine Uriini tekkes osaleb 3 protsessi: 1) Ultrafiltratsioon - selle käigus tekib esmasuriin ehk primaarne uriin 2) Resorptsioon ehk tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre; aktiivsed resorptsiooniprotsessid toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk *~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses *terve inimese uriinis glükoosi ei leidu
- ca 19% tuleb biomassi põletamisest - 8% maagaasi tootmisest - 8% kivisöekaevandustest Mõju tervisele: Happesademed - panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas. Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegi mikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele. Kaadmium - koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat. Osoonikihi hõrenemine - Nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb. Halli kae sagenemine herpesinfektsioon ja põhjustab immuunsuse nõrgenernist. Kasvuhooneefekt - Kui maakera keskmine temperatuur tõuseb 50 aasta jooksul 2-5oC, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning ka imikute surevus
30. Diureesi renaalsed probleemid- 1. Nefriit 2. Nefroos 3. Nefroskleroos. NEFRIIT Neerupõletik (nephritis)- neerukoe põletiku üldnimetus. Difuusse nefriidi korral on haaratud kõik neeruparenhüümi osad. Nephritis interstitialis- eri tekkepõhjustega äge või krooniline neerupõletik, kus haiguslikud muutused on algul interstitsiaalkoes Nephritis toxica- mürgi põhjustatud neerupõletik Nephritis tubulointerstitialis acuta- eri tekkepõhjustega neerutorukeste ja neeru sidekoe äge põletik Glomerulonephritis- põletikus peamiselt haaratud neerukehakesed Pyelonephritis- neeruvaagna-neerupõletik Nefriidi põhjused: 1. kaasub sageli nakkushaigustega 2. nii eksogeensed kui ka endogeensed intoksikatsioonid 3. allergiline tekkemehhanism NEFRIIDI PATOGENEES Reniin-Angiotensiin süsteemi vahendusel kujuneb neerudes isheemia ja hapnikunälgus. See kahjustab neerupäsmakeste kapillaaride läbilaskvust. Samuti kaasuvad eksudatiivsed ja
kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa- , neeru- ja südamepuudulikkuse tõttu (häired töös) mõne päevaga. Sarnase toimeajaga on mõnedes korgitsalistes (Gyromitra) sisalduv monometüülhüdrasin, mis põhjustab hoolisi nn. kõhukrampe, nõrkust. Tekkiv maksapuudulikkus ja vererakkude lagunemine (hemolüüs) mõjub surmavalt. Ajaliselt samadesse piiridesse jääb mõnede mürgiste vöödikute (cortinarius) poolt tekitatav mürgitus.Ohtlikuks saab siin neerutorukeste kahjustus, mis lõppeb ägeda neerupuudulikkusega. 16. ELEKTRITRAUMA Voolu parameetrid U-pinge (V), I-voolu tugevus (A), R-takistus () Amprid ja nendest tingitud voolukahjustused · 0,9-1 mA efekt puudub · 1 - 10 mA valu · 10 -30 mA käe halvatus · 30 - 75 mA hingamisseiskus · > 75 mA südameseiskus elektritrauma puhul oluline veel: · Vooluliik: vahelduvvool (eriti ohtlik), alalisvool · Voolu liikumine inimkehas · Voolu toimekestvus
Samaaegselt on ta ka teiste transpordiprotsesside mootoriks. Na+ aktiivne tagasiimendumine toimub neerutorukese kõigis osades va õhukeseseinaline osa, vesi liigub temaga kaasa samas ulatuses. Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi
Samaaegselt on ta ka teiste transpordiprotsesside mootoriks. Na+ aktiivne tagasiimendumine toimub neerutorukese kõigis osades va õhukeseseinaline osa, vesi liigub temaga kaasa samas ulatuses. Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi
Väikesed näärmed- produtseerivad hormooni- PTH- paratüreoidhormooni- mõjutab Ca ainevahetust, Ca ainevahetust mõjutab kilpnäärme kaltsitoniin- PTH tase sõltub Ca tasemest veres. 2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme langemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul : · Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset · Neerudes suureneb esmasuriinist Ca tagasiimendumine verre läbi neerutorukeste seina, sellega tõstetakse Ca taset vereplasmas · PTH mõjul intensiivistub neerudes vitamiin D3 hormooni ehk kaltsitriooli teke, kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre. · Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produktsioon. Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada
hüpotaalamuse tuumades toodetud hormoonid ja releasing-faktorid. Selle hormoonid: oksütotsiin reguleerib emaka tegevust kokkutõmbeid sünnituse ajal ja pärast sünnitust, kaela avanemist suguühte ajal, samuti piima eritumist piimanäärmetest imetamise ajal antidiureetiline hormoon juhib neerude tööd, vähendab diureesi e uriini produktsiooni neerudes, pannes neerutorukeste rakud rohkem vett tagasi imendama; teiseks selle hormooni toimeks on arterioolide (väikeste arterite) ahendamine vasopressiin Käbikeha e epifüüs Käbikujuline, 0,25 g raskune. Koosneb närvikoest, sisaldab punakat pigmenti, eritab melatoniini ja teisi hormoone, mis mõjutavad peamiselt organismi ööpäevaseid a sensoorseid rütme ning sugunäärmete tööd. Tema tööd mõjutab valguse ja pimeduse vaheldumine. Kilpnääre Suurim endokriinnääre kaal 25-30 g.
· reguleerivad organismi veesisaldust · reguleerivad vere mineraalainete kontsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu, seega ka organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni · sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid · moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele. Uriini tekkimise esimeses faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakese kapillaarides esmasuriin, mis koguneb Bowmani kihnu õõnde. Edasi läbib esmasuriin neerutorukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee, glükoosi, ioonide ja mõningate teiste ainete tagasiimendumine ning lõpliku uriini tekkimine. Esmasuriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Uriin tekib ainult siis, kui vererõhk veresoonte päsmakese kapillaarides on kõrgem kui 30-35 mmHg. Ööpäevas moodustub ligikaudu 100 l esmasuriini. Vee suure tagasiimendumise tulemusena neerukanalites moodustub 95-100 l esmasuriinist ainult ligikaudu 1,5
5. ei säilitata varuks, vaid kasutatakse kohe 5. rakus kuni spetsiifilise signaali saabumiseni ja seejärel väljutatakse rakust eksotsüstoosi teel 75) Hüpotaalamuse ja hüpofüüsihormoonid. Hüpofüüsi hormoonid: Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast ning nendevahelisest vaheosast. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid: Antidiureetiline hormoon (ADH) e. vasopressiin, - kontrollib vedeliku hulka organismis, vajaduse korral suurendab vee tagasiimendumist neerutorukeste distaalses osas, tõstab vererõhku (silelihaste kontraktsioon ja veresoonte ahenemine). ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas. Oksütotsiin - põhjustab emaka kontraktsioone ning lüpsmisel alveoole ümbritsevate müoepiteelirakkude ja silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e
Vee tagasiimendumine torukeste alanevas osas soodustab naatriumi tagasiimendumist torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üleläinud naatrium omakorda soodustab vee väljumist Henle lingu alanevast säärest. Niisugune uriini kontsentreeriv mehhanism kannab vastuvoolu süsteeminimetust. 3) Sekretsioon- mõningaid aineid( hipuurhape, kreatiniin, ammoniaak, mitmed ravimid jm) viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim sekretsiooniks. REGULATSIOON 1)iseregulatsioon, 2) hormonaalne, 3) neuraalne( suhteliselt vähetähtis). HORMONAALNE REGULATSIOON o Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka- diureesi. o Aldostertooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis
5. ei säilitata varuks, vaid kasutatakse kohe 5. rakus kuni spetsiifilise signaali saabumiseni ja seejärel väljutatakse rakust eksotsüstoosi teel 75) Hüpotaalamuse ja hüpofüüsihormoonid. Hüpofüüsi hormoonid: Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast ning nendevahelisest vaheosast. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid: Antidiureetiline hormoon (ADH) e. vasopressiin, - kontrollib vedeliku hulka organismis, vajaduse korral suurendab vee tagasiimendumist neerutorukeste distaalses osas, tõstab vererõhku (silelihaste kontraktsioon ja veresoonte ahenemine). ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas. Oksütotsiin - põhjustab emaka kontraktsioone ning lüpsmisel alveoole ümbritsevate müoepiteelirakkude ja silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e
1/5, seega moodustub ööpäevas esmasuriini umbes 160 liitrit. Lõplik uriin – tagasiimendumine: esmasuriinist, mis liigub neerukehakestest neerutorukestesse, imenduvad mööda neerutorukesi verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest, seega neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi umbes 159 liitrit vedelikku ning lõpliku uriinina, mis on jõudnud neerutorukeste lõppu, sisaldades aineid, millest organismil on vaja vabaneda, väljutatakse umbes 1-1,5 liitrit ööpäevas. Antidiureetilise hormooni osa uriini tekke regulatsioonis. ADH – antidiureetiline hormoon (uriini tekke vastane). Selle produktsioon sõltub organismi sisesest osmootsest rõhust. Osmootne rõhk aga sõltub vee ja mineraalainete suhtest veres. Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon. Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb
annaabi.ee 
