R.P. McMurphy kurjategija või lunastaja? McMurphyt ei saa kategooriliselt liigitada ei kurjategijaks ega ka lunastajaks. Haigla töötajad pidasid teda päris kindlasti kurjategijaks, sest ta rikkus haigla reegleid ja tekitas ka materjaalset kahju, samuti ei pruukinud tema tegevus hullude vaimsele tervisele positiivselt mõjuda. Hullude jaoks oli ta pigem lunastaja. Vaevalt neil varem seal nii põnev oli olnud. McMurphy oli kohati väga vastutustundetu ja süüdimatule omase käitumisega. Ta ei tundnud kahetsust oma reeglitest üle astumise tõttu ka pärast karistusi, mis näitas, et ta oli enesekindel ja tugev isiksus. Tal oli oma arusaam hullumajast ja selle tegevusest, mida ta ka tugevalt töötajatele peale surus. McMurphy viis hullud bussiga väljasõidule merele, kutsus haiglasse naisi ja smuugeldas sisse ka alkoholi. See jäigi tema viimaseks suuremaks teoks haiglas.
R. P McMurphy kurjategija või lunastaja? Et mõista McMurphy olemust, tuleks endale selgeks teha, mis aspektist vaadatuna me tema staatuse määrame. Kui vaadata tema käitumist läbi seaduse pilgu, siis oli tegemist kriminaaliga, kelle jaoks reeglid ei kehti ja kes peab enda üheks põhiülesandeks selle tõestamist inimoknnale eesotsas politseiga. Teisalt on ka inimlikud väärtused olulised. McMurphy vabameelne suhtumine tegi need mehed õnnelikuks. Siiski ei saa jätta märkimata ka fakti, et tavaliselt olid tagajärjed peale seda hetkelist õnne kurvad. Võttes kasvõi filmis aset leidnud viimase juhtumi, kus alguses oli tore pidu, naised, alkohol...seks, kuid tagajärjed- häbi, pettumus haigetes ja vastavad tagajärjed ravilises käitumises. Need ei olnud küll sündmused, mille poole McMurphy püüelnud oli, kuid kahjuks tingis just sellise lõpu tema üritustele tema läbimõtlematus
,,Lendas üle käopesa" Filmi sündmused leiavad aset Oregoni psühhiaatriakliinikus. Sinna tuuakse Randle Patrick McMurphy (Jack Nicholson), kes on süüdi mõistetud 15-aastase tütruku vägistamise eest, et anda talle psühhiaatrilinehinnang. Ka eelnevalt on ta korduvalt seadust rikkunud ja loodab nüüd sunnitööst farmis pääseda oma karistuse kandmise ajal kliinikus viibides. Osakonna, kuhu Randle paigutatakse, vanemõeks on Mildred Ratched(Louise Fletcher). Tema ravivõtted on patsientidele kohati alandavad ja mõjuvad neile pigem ruineerivalt, kui ravivalt
kõrvale. Esimene märk sellest oli juba see, enamik patsientidest olid haiglas vabatahtlikult ning poleks endast vabaduses otsest ohtu kujutanud. Teose arenedes kerkis minu jaoks korduvalt esisele küsimus, kas nende majutamine sellises asutuses oli tõesti nende aitamiseks parim lahendus, või oleks pidanud neid lihtsalt toetama oma haiglavälise elu kordaseadmisel. Pärast haiglasse registreerimist pandi nad kõledatesse ruumidesse ning neile jagati hoogsalt erinevaid ravimeid. McMurphy aga ei püüdnudki oma haiglas veedetavat aega rahulikult veeta. Kuigi oli aru saada, et ta tegelikult polnud mentaalsete probleemidega, koheldi teda haigla töötajaskonna poolt nagu hullu. Mulle jättis ta väga positiivse mulje ja ta käitus küll pigem lunastajana ülejäänud patsientide suhtes. Tuues nende ellu midagi uut ja põnevat, mis võis olla veidi äärmuslik ja kohati ohtlik, andis ta neile kõigile võimaluse jälle elada, mitte kopitada hallide haiglaseinte vahel.
12C Võru Kreutzwaldi Gümnaasium • Ilmumisaasta: 2000 ( ERSEN ) • Kirjutamisaeg: 1962 • Tõlge: Matti Piirimaa • Ameerika üks kõige hinnatumaid ja keelatumaid romaane KENNETH ELTON „KEN“ KESEY • 17. september 1935 – 10. november 2001 • Kuulsaim teos: „Lendas üle käopesa“ • 1960. aastal osales salajases eksperimentaalses USA Sõjaväe uuringus PEATEGELASED • Randle Patrick McMurphy • Suur Õde (Ratched) • Pealik Bromden • Harding • Billy Bibbit Sündmuskoht: vaimuhaigla SISUKOKKUVÕTE • Vaimuhaigla hall ja tavapärane elu • Tööfarmist saabub McMurphy • Elu on pea peale pööratud • Patsientide huvitavad seiklused • Põgenemiskatse • Ootamatu lõpp LEMMIKTEGELANE • Randle Patrick McMurphy • 35-aastane • Julge, otsekohene, teistest erinev, valju, enesekindel, viisakas, heatahtlik,
Tundeid ja mõtteid seoses filmiga Lendas üle käopesa Film Lendas üle käopesa rääkis psühhiaatriahaiglast, kus oli range reziim. Sinna tuli McMurphy, kes saadeti psühhiaatriahaiglasse, et välja selgitada kas ta on hull või mitte. Kuid McMurphy oli elurõõmus ja suutis patsientide elu seal korralikult raputada. Esimesena tekitaski mulle küsimuse see, et kas McMurphy tegi kõiki neid tegusid viis patsiendid kalale ja korraldas neile peo, sellepärast, et tõestada haigla juhatuskonnale ja ka iseendale et ta suudab kehtestada oma võimu. Või oli tal mängus ka omakasu ta tegi neid tegusid hoopis selleks, et ise lõbutseda kaaperdas paadi ja viis haiged merele kalale, ise teades, et vanglasse ta kindlasti ei satu ja selle teo eest ta karistada ei saa. Pigem siiski oli talle hullu teesklemine kasulik ning ka tema sai lõbutseda.
06.10.2010 20:50:00 Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Film "Lendas üle käopesa" tekitas minus väga palju erinevaid mõtteid ja tundeid. Filmi käigus muutus arvamus ühe või teise tegelase suhtes mitmeid kordi- nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Peategelane McMurphy jättis alguses üsna külmaks, tundus riiakas mees, kes soovid teistega tüli norida ning lihtsalt niisama töötamise asemel vaimuhaiglas veeta. Filmi käigumus tema suhtes muutus väga palju. Oli näha, et tegelikult on McMurphy üsna südamlik mees. Mulle väga meeldis, kuidas ta üritas suhelda indiaanlasega, kes oli niiöelda kurt-tumm. McMurphy kaasas teda korvpalli mängu ning lasi tal erinevaid asju teha. Enne oli indiaanlane justkui
kuidas hullu mängiv vang suudab samaaegselt haiglaelu täiesti pea peale keerata ning töötajates viha tekitada, ent samas ka võita teiste haigete usalduse. Draamafilmi suurepärane stsenaarium ning andekad ja hästi valitud näitlejad on auga välja teeninud selle eest 5 Oscarit. Kõige huvitavamaks tegelaseks oli kindlasti Randall McMurphyt, keda kehastas Jack Nicholson. Vanglast pääsemise nimel hullumajja sattuv McMurphy on ääretult metsiku loomuga ning seetõttu tekivad koheselt konfliktid tema ning sealsete töötajate vahel. McMurphy üritab haigla sisekorda muuta, astudes pidevalt reeglitest üle ning rikkudes haiglas valitsevat rahulikku keskkonda. Ma arvan, et sellega tegi McMurphy pigem head, kui halba, sest tõi sellega eluvaimu haigetesse tagasi ning tegi nende rutiinse elu huvitavamaks. Tal õnnestus võita ka teiste haigete usaldus ning hoolimine, tegeledes nendega rohkem kui sealsed õed kokku
Haigla kui ühiskonna mudel Märkmepaberi lõpus, mida täiendasin kogu filmi käigus, on kirjas järgnev mõte: "Vaimuhaigla oli kogu Universumist trellide ja lukustatud ustega eraldatud maailm, kus kehtisid omad reeglid. Aga kui sinna sattus võõrkeha, viis see organismi tasakaalust välja" Enne McMurphy vaimuhaiglasse saabumist oli haigla nagu üks eraldatud, sõltumatu riik. Seal valitses piltlikult türannia, kus peaõde kehtestas vaimuhaigetele seadused ja kindla päevaplaani. Mitte ükski patsient ei astunud nendest reeglitest üle ja mitte hirmu pärast saada karistada, vaid nii oli neile endile mugavam. Mõned haigetest olid haiglas vabatahtlikult, millest järeldasin, et nad ei suuda ühiskonnas ise valikuid teha ja sellepärast elasid nad kellegi teise valikute järgi
Doktor Ragin leidis vaimuhaiglast inimese, kellega oli huvitav rääkida ja seetõttu peeti tedagi hulluks ning pandi ka teda vaimuhaiglasse. Tegelikult tuleb välja, et ebanormaalsed inimesed pole meist erinevad, vaid saatus on neile määranud selle kohutava elu. (119sõna) Ebanormaalseks annab teeselda. Seda ei saa kindlaks teha. Nagu ma enne mainisin, siis need kinnised asutused teevadki meid ebanormaalseteks. Näite toon ,, Lendas üle käopesa`` filmi põhjal, kus Randall McMurphy läks hullumajja teeseldes vaimuhaiget, kuid seal olles suri ta sõber Billy Bibbit tehes enesetapu ning see situatsioon muutis ka McMurphy vaimuhaigeks. Inimesed, kes on kinnises asutuses, nad pole rumalamad kui need inimesed, keda pole seal. ,, Lendas üle käopesa`` filmis peeti Pealik Bromdeni vaimuhaigeks kuigi ta seda polnud. Seda mõistis McMurphy kui hakkas temaga lähemalt suhtlema ning ei saanud lõpuks aru, miks ta seal on
Vaatamata poleemikale, võtsid nii publik kui ka kriitikud filmi hästi vastu. Esimene inglise keelne film oli Formanil ,,Lahtirebimine"(,,Taking Off"). 1971 aasta moodne komöödia pereväärtuste muutmisest 70ndatel, kus kaasa mängisid tulevased staarid Georgia Engel ja Carly Simon. Film osutus edukaks võites mitmeid auhindu, sealhulgas zürii eriauhinna filmifestivalil Cannes. ,,Lendas üle käopesa" (,,One Flew Over the Cuckoo's Nest")(1975) Jack Nicholsoni poolt kehastatud Randall McMurphy teeskleb vanglast pääsemiseks vaimuhaiget ja satub hullumajja. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorra ja domineeriva vanemõe Ratchediga, keda mängib Louise Fletcher. Õde Ratched üritab McMurphyt kontrolli all hoida, kuid too inspireerib teisi patsiente samuti Ratchedile vastu astuma. Seda tehakse mitmel viisil, kuid kui Ratchedi surve all üks patsientidest end tapab, ründab McMurphy Ratchedit. McMurphyle tehakse seejärel lobotoomia
Kui asutuses koheldi kõiki patsiente kui alamat inimrämpsu, kelle ainus väärtus oli selles, et nad pidid tegema, mida võim arvas, et neile hea on, ja läbi selle suurendasid võimulolijate positsioone, siis nüüd tekkis asutuses kaos. Tehti asju, mis olid lubamatud, kõigutati autoriteete ning inimestel tekkis oma arvamus ja lootus. Seda ei tohtinud lasta juhtuda, sest oma arvamus on võimule alati ohtlik. Need hetked, mida McMurphy hullumaja patsientidele võimaldas andsid neile tagasi tunde, et nad on inimesed, mitte lihtsalt mingid objektid, kellel polegi oma arvamust ega tahet. Järsku muutusid nad isiksusteks, kellel oli väärikus, tunded, mõtted ja kes hakkasid esitama ebamugavaid küsimusi. Kõik totalitaarsüsteemid on saanud oma võimu vaimu murdmisest. Nii nagu natsi- Saksamaal hävitati kõigepealt mõtlev ja vastuhakkav vaimueliit, siis sama juhtus ka Eestis. Siberisse saadeti õpetajad, pastorid, haritlased
teda padjaga lämmatades, sest lobotoomia tagajärjel muutub indiviid ,,juurviljaks". Lavastus meeldis mulle äärmiselt. See oli täis mõtlemapanevaid stseene, nagu näiteks see, kuidas inimsuhted ja lihtsad vestlused võivad kujundada meie saatust. Näitlejad panid mind uskuma, et nende emotsioonid on tõelised ja öeldud laused loomulikud. Lõpus ei saanud ma päris täpselt aru, mida unenäopüüdja, kuhu sisse arst ronis, sümboliseeris. Ning ei mõista ka seda, kuidas McMurphy lämmatamine muutis pealiku niiöelda ,,suureks". Kuid kindlasti soovitan kõigil oma lähedastel seda vaatama minna, sest see oli tõeline elamus, mis pakub uusi vestlusteemasid ja paneb mõtlema asjade üle, mida igapäevaelu rutiinis ei adu.
Lendas üle käopesa Antud filmis on peaosaliseks tegelane Randall McMurphy, kelle jaoks vaimuhaiglas viibimine on pigem heaks vahelduseks kui karistuseks vanglatrellide taga olemisest. Tal on väga metsik loomus ning ei taandu tagasi millegi eest. Vaimuhaiget teeseldes pääsebki ta nn ,,rahutute" osakonda. Üsna pea satub ta haiglatöötajatega pahuksi tekitades haiglas mitmeid probleeme Kõige huvitavam oli kindlasti jälgida seda, kuidas Randall muutus filmi käigus. Algselt tuli ta vaimuhaiglasse lihtsalt selleks, et vanglast eemale saada. Tema suhtumine
Lendas üle käopesa Randall McMurphy (Jack Nicholson) meelest on puhkus osariigi vaimuhaiglas hea vaheldus vangisistumisele. Tema veri vemmeldab ja ta pole suu peale kukkunud. Randall teeskleb vaimuhaiget ja pääseb "rahutute" osakonda. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorraga. Arvan, et Randall oli osalt nende haigetega tegutsedes nõnda entusiastlik, sest tal tekkis haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn kurt-tumma indiaanlasega rääkima. Hiljem tuli välja et indiaanlane osaks küll rääkida, lihtsalt teda oldi ,,peetud" kurt-tummaks. Ka näiteks noor, kellel oli foobia naiste ees, sai peale naise tundmist tänu Randallile foobiast üle. Arvan, et see oligi üks selle filmi põhimõtteid, et olukord ja keskkond muudab meid vastavalt enda sarnaseks. Filmi haripunktis tuli ...
Miks kunst ja kultuur armastab hulle? Mart Veelmaa, EKA Avatud Akadeemia, Vabad kunstid I kursus Kui mõtlen hullumeelsuse ja normaalsuse paradoksile, meenub kultusfilm ,,Lendas Üle Käopesa". Randle P. McMurphy, keda kehastab Jack Nicholson nihverdab end osariigi vaimuhaiglasse, et pääseda pisikuriteo eest vangisistumisest. Ta sobib sinna üllatavalt hästi ning tema teistsugune maailmavaade mõjub paljudele patsientidele lausa tervendavalt. McMurphyle ei meeldi haiglas valitsev üksluisus ning ta hakkab hulluelu ümber korraldama. Ahvatleb ravimitega tundetuks tehtud patsiente haigla reziimi vastu protesteerima, agiteerib
Kui keegi sõber või noor sugulane räägib plaanidest minna Lõuna-Ameerikasse seiklema, tuleks vähemalt huvi tunda, missuguse reisifirma abil ta seda teeb ja milliseid loodusimesid või kultuuriväärtusi ta kaema läheb. Kui mineja vastus on kuidagi lünklik või ,,heale ärile" viitav, võiksite tähelepanelikuks muutuda ja üritada teha midagigi suure jama ärahoidmiseks. Kas see artikkel muutis olukorda paremaks? Vaevalt küll. Aga nagu ütles Randolph Patrick McMurphy kuulsas filmis/näidendis ,,Lendas üle käopesa": ,,Kurat võtaks, ma vähemalt proovisin!" vt lisaks: http://narko.ee/
annaabi.ee 
