Uimastid (0)

Uimastid
Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet , ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep ) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD).
Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid.

Mis on sõltuvus ?

Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Kui muidu on peol lõbus ka lihtsalt muusika ja sõpradega, siis sõltlasel enam ilma tore ei ole. Edasi võib juhtuda, et ka väljaspool pidusid ei ole võimalik ilma narkootikumideta hakkama saada.
Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks : tekivad võõrutusnähud . Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid , valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad.
Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks.

Mis on üledoos ?

Üks üledoosi põhjuseid on heroiinist palju kangema, aga sellele väga sarnase välimusega fentanüüli süstimine.
Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju narkootikume. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm.
Sageli võetakse liiga palju narkootikume selle pärast, et ei teata, kui puhas tarbitav aine on. Müüdava kraami kangust ei kontrolli keegi ning väga kerge on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa. Kui sul on kahtlus , et sinu sõber on liiga palju narkootikume võtnud, siis kutsu kindlasti kiirabi . Mida narkootikumid veel halba teevad?
Kuid lisaks tervise rikkumisele tuleb narkootikumidest veel palju muud halba. Narkootikumide tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme – täitmata kohustused, võlad , masendus ja valetamine , sõbrad keeravad selja, sekeldused politseiga. Paljud endised narkosõltlased on hiljem tunnistanud, et kahetsevad väga narkootikumidele raisatud aastaid.
Narkootikumide mõju all kaob enesekontroll ja inimese käitumine muutub. Narkouimas on sooritatud võikaid kuritegusid , jäädud ilma oma parimatest sõpradest ja tehtud uskumatuid nõmedusi. Pole ju näiteks kuigi meeldiv teada saada, et kiskusid end peol alasti.

Kas müüakse ka ebapuhtaid narkootikume?

Mitte kunagi ei saa olla kindel, et ostetud narkootikum on tõepoolest see, mille pähe seda müüakse. Et teenida rohkem raha, segatakse narkootikumidele juurde igasuguseid lisaaineid, näiteks talki, jahu, pesupulbrit, paratsetamooli, rotimürki või isegi seinalt kraabitud krohvi. Tablett võib olla tehtud räpases keldrilaboris. Tavaliselt ei tea ka narkodiiler , kust tema uimastid pärit on, ning müüb neid heas usus puhta aine pähe. See ebakindlus muudab uimastite tarvitamise väga ohtlikuks. Loodetud toime asemel saadakse nii mõnigi kord hoopis tugev mürgitus .

Millised on karistused narkootikumide omamise ja müümise eest?

Eesti seaduste järgi vastutab inimene alates 14. eluaastast ise oma tegude eest. 
Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses ebaseaduslikku valmistamist, omandamist või valdamist loetakse väärteoks. Selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30-päeva.
NB! Väikeses koguses narkootikumide viimise eest üle riigipiiri karistatakse aga kriminaalkorras, rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning siin ei aita enam väide, et uimasti on vaid enda tarbeks. 
Unimaguna , kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kui selle teo on toime pannud grupp inimesi või inimene, kes on varemgi narkootikumide tõttu seadusega pahuksis olnud, karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega.
Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kui seda teeb inimene, kes on varemgi uimastite tõttu seadusega pahuksis olnud, või kui tegu pannakse toime grupi poolt, karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
Täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Kui edasi anti narkootilist või psühhotroopset ainet suures koguses, karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
Kui narkootikumide edasiandmise eesmärk on alaealise kihutamine narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmisele või sellele kaasaaitamine, siis karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.
Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele või nooremale kui kaheksateistaastasele isikule sellise aine ebaseadusliku manustamise eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kui seda teeb aga inimene, kes on varemgi narkootikumide tõttu seadusega pahuksis olnud, või kui sama tegu on toime pandud grupi inimeste poolt, karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
Kanep on kõige levinum looduslik narkootikum.
Paljud noored tarvitavad uimasteid esimest korda pidudel koos sõpradega.
Selline asend on teadvusetu inimese jaoks kõige ohutum.
Liimid ja lakid .
Ecstasy
Amfetamiin .
Moonivedelik.
GHB.