Aeg millal ma kohtusin Napoleoniga See juhtus 19. sajandi alguses kui ma kohtusin Napoleoniga. 21. sajandi keskel leiutati ajamasin, millega saab minna tagasi nii kaugele minevikku, kui vhegi vimalik, aga see tagasiminek ei muuda seda minevikku, mis juba kord toimunud on, kuna viksemgi muutus ajaloos vib muuta kik oleviku ja tuleviku, lhestades ajapiiri. Niisiis nagu ma juba tlesin juhtus see 19. sajandi alguses, kui mul tekkis erakordne vimalus kasutada hte nendest kallistest ajamasinatest. Ma rndasin lbi aja. See sit kestis kuskil 4 tundi ja mul hakkas tsiselt paha sellest
"Valgustatud monarh" Catherine le Grand Voltaire'i ütlus Rohkelt soosikuid Potjomkin jt Laiendas Vene piire Poola, Kuramaa, Leedu, LõunaUkraina, Krimm Balti erikorra kaotamine Paul I (17961801) Tahtis teha kõike teistmoodi kui tegi seda tema ema Sõbralikud suhted Prantsusmaaga Taastas Balti erikorra Balti provintsidest hakati võtma nekruteid Aleksander I (18011825) Alustas suurte lootustega Sõjad Napoleoniga Tartu ülikooli taasavamine Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Dekabristide ülestõus Nikolai I (18251855) "Euroopa sandarm" Kruvide kinnikeeramine ja teisitimõtlejate tagakiusamine Aleksander II (18551881) 1861 pärisorjuse kaotamine Venemaal 1863 Poola ülestõusu mahasurumine Atentaadid Aleksander III (18811894) Venestaja Politseiriik ja karm tsensuur Nikolai II (18941917) Haritud ja kultuurne,
Konstitutsioon põhiseadus Bastille Kindlus Vangla! Autavkogu rahvuskog +osa vaimulikud ! Rahvuskogu kolmanda seisuse esindajad! Generalstaadid seisuste esinduskogu prantsusmaal ! Seadusandlik kogu Esimese põhiseaduse põhjal moodustatud! Euroopa Napoleoni Sõdade ajal! Napoleoni ajal sõlmiti kokkulepe Paavstiga. Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks!Rajati hiilgav õukond! Konsulaat periood Prantsuse ajaloos (1799 1804) mil valitsesid 3 konsulit. Eesotsas Napoleoniga! Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 1804a. vastu võetud seaduste kogumink mis sätestas kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees. Eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamise! Konkordaat Kokkulepe rooma paavsti ja ilmaliku valitseja vahel! Reini Liit Püha Rooma Saksa keiserriigi asemel loodud Napoleoni 16´st saksa riigist loodud liit! Kontonentaalblokaad Kauplemiskeel inglismaaga mille Napoleon kuulutas välja 1806a. ja millega pidid ühinema Prantsusmaa liitlased!
3. Malikunstil ei olnud antiikajast otsest eeskuju leida ja see tõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv kui väljendus vahend jäi tahaplaanile, nii et mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunsnik oli prantslane David. David reageeris oma tähtamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule.David käis Napoleoniga kaasas maalides nendest pilte. Davidi maalitud portreed on suurepärased oma lihtsuses ja selguses. 4. Napoleon lasi endaga kaasas olnud antiigi hindajatel võtta kaasa kuntstiteoseid mis olid väärtuslikud. 5. Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlehenduses kui ka üksikasjades.Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas.
saadud lüüasaamist. Venemaal hinnati Tilsiti rahu kui rahvuslikku alandust ja lüüasaamist. Kuna Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, viis see kaks impeeriumit omavahel sõjani. Paraku lõppes see sõjakäik Napoleonile katastroofiga. Kui Napoleon 1812.aastal 24.juunil vägedega Venemaale jõuab taganevad Aleksander I väed. Aleksander I määrab enda asemele armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi, kes otsustab pidada lahingu Napoleoniga Borodino küla juures. Venemaa ei lõpetanud taganemist, kuid hoidus samas ka rahuettepanekutest. Taganedes põletasid Vene armeed tee peale jäävad linnad, et Napoleon oma jõuvarusid täiendada ei saaks, kuni lähenema hakkas talv. Prantsuse armee ei olnud talviseks sõjapidamiseks valmistunud ning seejärel alustas Napoleon oktoobris taganemist, mida pidi ta tegema läbi laastatud piirkondade. Taganemist raskendasid
19. sajandi jooksul impeerium laienes Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani, aga teistegi piirkondade arvel Venemaa moodustas 16,8 maakera maismaast Rahvastik Impeeriumi territooriumil elas umbes 182,5 miljonit inimest, mis moodustas 10% kogu maailma rahvastikust Vene impeerium oli väga paljurahvuseline riik, kus enamuse moodustasid muulased Venelased moodustasid 44%, ukrainlased 17,8% ja valgevenelased 4,7%. Eestlased moodustasid 0,8% rahvastikust Sõda Napoleoniga 1812 Prantsusmaa väed astusid Venemaale vallutamiseks, aga see ebaõnnestus ja nad said lüüa 1813-1814 aastatel vabastasid Vene väed Ida-Euroopa prantsuse vägedest ning seega sai Venemaa endale suur osa Poola territoriumist 1815. aastal Napoleoni väed said jälle lüüa ning seega lõppes tema valitsus Detsembrimäss 14.12.1825 1825. aastal toimus Peterburis riigipööre, aga see ebaõnnestus Selles riigipööres osalesid aadlikud, kes tahtsid pärisorjuse kaotamist ning tsaari
Stendhal Pärast Napoleoni riigipööret avanes tema ees ametniku hiilgav karjäär, Napoleoni kukutamise järel oli ta kõigest eraisik, vaimukas seltskonna tegelane ja kunstide kummardaja. Pärast Juuli revolutsiooni ei olnud tal diplomaatilises teenistuses enam endist edu. Ise ta ütles, et langes koos Napoleoniga. Tema kirjaniku saavutused jäävad aga just sellesse aega. Balzac Prantsuse realismi tähtsaim esindaja. Juba noorena arvas, et temas on kirjanik. Vanemate soovil läks juurat õppima, 20 aastaselt oli veendunud oma oskustes ja hakkas kirjutama. Esimene teos oli "Cromwll". Ta kirjutas väga palju, u 16h päevas. Esimene Balzaci nime kandev teos oli suaanis, ennem kirjutas varjunimede all. Merimeé Tuntud kui novellikirjanik. Töötas pikalt muinsuskaitse inspektorina. Joonistas ja
Tütred näitavad oma uusimaid tualette; noorhärrad püüavad muljet avaldada üksteise laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes; nende vanemad arutavad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid neidudel võimalikult soodsalt tanu alla saada. Salongides kõneldakse prantsuse keelt, seda peetakse sikiks nagu kõike, mis on pärit Prantsusmaalt. See mood aga muutub peagi: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab ühe lahingu teise järel ja on suunanud nüüd oma himustava pilgu tsaaririigi poole. Riik peab taas kaitsele asuma ja paljud aadlikud tõmbavad selga oma tipp-topp univormid. "Sõda ja rahu" oli pikk ja keeruline protsess, mis kestis mitu aastat ja lõpetati alles aastal 1869. Algul oli Tolstoil plaanis kirjutada romaan 1825. aasta dekabristide ülestõusust. Dekabristid oli aadlisoost ohvitserid, kes tõusid tsaar Nikolai I vastu
Tänavad olid inimesi täis. Linnas oli palju joomakohti ning väikeseid haisvaid kortereid. 3. Haritud, heast ja õilsast Rodionist saab mõrtsukas erinevate asjaoude kokkulangemise tõttu. Näita need (4) ära. 1)Tal on raha vaja, et enda elujärge parandada, ülikool lõpetada ja emale ning õele paremat elu pakkuda 2)Ta usub, et ta on üliminimene ning ta teeks inimkonnale heateo tappes liigkasuvõtja Aljona. 3)Ta tahab ennast proovile panna ja kindlaks teha kas ta sarnaneb Napoleoniga, kes oli valmis oma eesmärgini jõudmiseks kõike tegema. 4)Ta leiab, et suurim teene ühiskonnale on aidata iseennast, üliiminimest. 5. Millest unistab Marmeladov? - Marmeladov unistab sellest, et Jumal andestab Soniale prostituudina töötamise kuna Sonia teeb seda oma pere ülalpidamiseks. 6. Mis sa arvad, mida teab Rodioni ema poja probleemidest? - Ma arvan, et kuigi Rodioni ema võis aru saada, et
On aasta 1814. Kamp noori logardeid õpib Tsarskoje Selo lütseumis (lütseumid olid aadlikele mõeldud koolid). Kõige vanem neist on 18 ja noorim 14-aastane. Gortšakov, Puštšin, Küchelbecker, Puškin jt. Tulevikus lähevad need nimed igaveseks Venemaa ajalukku, kuid seni on tegu tavaliste koolipoistega, kes tembutavad, joovad end täis, armuvad, kirjutavad luuletusi, jooksevad kohtamisele, kutsuvad üksteist duellile ja teevad õpetajate kulul nalja. Käimas on sõda Napoleoniga. Samal ajal tegutseb Tsarskoje Selo ümbruses halastamatu sarimõrtsukas. Saades juhuslikult teada, kes peidab end kurjategija maski taha, satuvad lütseumi poisid surmaohtu. 3 1. PEAMISED SOTSIAALSED FAKTID Tegutsemine, mõtlemine ja tajumine väliste tegurite põhjal ehk sotsiaalsed faktid annavad sissejuhatuseks aluspinna. Peamiseks sotsiaalseks faktiks antud filmis võib
Kuna ta nii tohutult uskus Napoleoni headusesse ja võimsusesse,tahtis ka tema teha ühiskonna heaks midagi suurt ja mõjuvat.Ma arvan,et tänu oma siirast ja sügavast usust Napoleonisse ta leidiski jõu tappa pantijast Aljona Ivanovna,kuna seostas teda vastiku täiga,kes teeb inimestele liiga.Raskolnikov ei olnud tegelikult halb inimene,oma kuritöö sooritas ta selleks,et anda ühiskonna heaolule oma panus.Ta ei teinud seda lihtsalt tappmishimust vaid ta soovis sarnaneda Napoleoniga,kes oli tema arvates teinud ühiskonnale suuri teeneid. Razumihhin nägi Raskolnikovi,kui inimest,kellest oli haigus võitu saanud ja järele oli jäänud vaid inimvaremed. Sellele vaatamata on ta siiski hea sõber ja jääb Raskolnikovi kõrvale,kuid samas seisus olev mõni teine oleks ainult kand ja varvast teinud nii kiiresti kui võimalik. Raskolnikov nägi muidugi Razumihhinit,kui uudishimulikku inimest,kes ainult nuhiks tema järele.Minu arvates,see
Marat- jakobiinide suuna tähtsamaid esindajaid ning ka üks populaarsemaid revolutsiooni juhte. Napoleon- 1799 aastal võtab ta prantsusmaal võimu üle, tegi prantsusmaal ümberkorraldusi, pidas sõdu, suurim sõda oli Venemaa vastu Josephine- napoleoni Bonabarte abikaasa Maria- Luise- teine napoleoni abikaasa, oli austria keisri tütar Horatio Nelson-oli admiral, 1805 aasta Trafalgari merelahingu juht Aleksander I- venemaa keiser, sõlmis napoleoniga tilstis rahu Mihhail Kutuzov-armee ülemjuhataja,võitles Napoleoni vastu Barclay de Tolly- III mis toimus? 5.mai 1789-kutsus kuningas Louis XVI kokku kõik seisuste esindajad. 14.juuli 1789- Bastille vallutamine, revolutsiooni algus 1791-ümberkorralduste kokku võtmine asutava kogu põhiseaduses 22.dets. 1792- äkki 22 sept 1792 ? - prantsusmaa vabariigiks kuulutamine 21.jaan. 1793- Louis XVI hukkamine juuli 1793-tapeti üks populaarsemaid jakobiinide juhte Jean Paul Marati
ka osaliselt ettevalmistuseks Napoleoni sissetungiks Venemaale. Reformide tulemusena moodustati sõjaväes strateegiliste väegruppide süsteemid, ehitati insenerirajatised kaitsesüsteemides, loodi tagalabaasid sõjategevuseks. Loodi ka sõjaväe luureorganid ja reformiti sõjavägede juhtimist. Viidi sisse vene sõjaväes uuenduslik ja effektiivsem sõdurite väljaõpe. 1812. aastal tungis Venemaale sisse Napoleon ning suurimat Vene armeed, mis oli Napoleoniga silmitsi juhtis Barclay de Tolly. Ta kasutas nüüdseks kuulsaks saanud taganemistaktikat, mida tol hetkel ei pooldanud ei rahvas ega ka enamik ohvitsere. Barclay de Tolly oli ka suure avaliku surve all ja põlatud tema saksa päritolu pärast. Rivaalid levitasid Barclay de Tolly kohta kuulujutte, et ta olevat Napoleoni salaagent ning rahvahulgas kutsuti vaprat sõjameest argpüksiks. Barclay de Tollylt võeti sõjaväe juhtpositsioon. Ometi tegi ta lahingus mitmeid vapraid samme, mille
............................................... 9) ............................................................... 2. Millal ja mis sündmusega puhkes Suur Prantsuse revolutsioon?............................................. 3. Nimeta sündmused 26. august 1789 - ................................................. 22. september 1792 - .................................... 9. november 1799 - ............................................. 21. jaanuar 1793 - ........................................ 4. Napoleoniga seostuvad daatumid. 1804 1)................................................................... 2)................................................................ 1806 1)................................................................... 2) .............................................................. 1807 - ...................................................................... 1821 - ......................................................... 5. Sõjad
taastajana, kuid tema ajal hakati Läänemereprovintsidest ka nekruteid võtma. Tal oli 2 korda abielus, ning oli 4 poega. Aleksander I Aleksander I(23. dets. 1777 1. dets 1825),oli Paul I ja tema 1. abikaasa poeg. Valitses aastatel 18011825. Keisrina tegi ta mõõdukaid reforme, näiteks kehtestas Salajase komitee ning Eesti ja Liivimaal uued talurahvaseadused. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.Võitles ka Napoleoniga aastal 1805 Austerlitzi lahingus.Pidas sõdu Iraani, Türgi ja Rootsiga. Abiellus Jelizaveta Aleksejevna, lapsi neil polnud. Nikolai I Click to edit Master text styles Nikolai I (6. juuli 179618. veb 1855), Second level Valitses aastal 18251855. Ta oli Third level Paul I ja tema 2. naise poeg ning
Ta uskus, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta ühiskonnale suure heateo, sest viimane käitus teistega halvasti. Kindlasti tahtis ta endale ka Ivanovna raha, et oma elujärge parandada, jätkata õpinguid ülikoolis ning teha rahaga õnnelikuks oma ema ja õde. Üheks põhjuseks oli ka enese proovilepanek. Ta tahtis näha kas ta on piisavalt julge sellise kuritöö sooritamiseks ning kas ta sarnaneb Napoleoniga, kes on võimeline oma eesmärgi saavutamiseks kõike tegema. Tapmise eest määrati Raskolnikovile karistuseks kaheksa aastat sunnitööd. Minu arvates oli Raskolnikovi suurimaks karistuseks siiski tema enese piinav südametunnistus. Hirm valitses teda kõikjal, ta oli pidevas meeltesegaduses, paranoiline ning jampsis alalõpmata. 6. Lumepalli effekt. Lumepalli effekt avaldub teoses sellena, et mida aeg edasi seda hullemaks muutusid Raskolnikovi süümepiinad peale kuritöö kordasaatmist
liige.Ta giljotineeriti pärast lühikest kohtuprotsessi vastuolude tõttu MaximilienRobespierre´i ja revolutsiooni poolehoidjatega.Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Prantsuse keisririigi esimene keiser. Metternich- Vürst. Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler,mis tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Alexander I Venamaa keiser 1801-1825. Tema valitsemisajal taasavati Tartu ülikool. Sõdis Napoleoniga, keda samal ajal vihkas ja imetles. Otto von Bismarck - oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm I ehk Wilhelm Suur oli Preisimaa kuningas 1861 aastast kuni surmani.Saksamaa keisririigi keiser 1871, aastast kuni surmani. Ta tegi palju ära Saksamaa ühendamiseks ning saavutas ka enda Saksa keisriks kuulutamise. Napoleon III oli Prantsusmaa president aastatel 1848 1852, Prantsusmaa keiser 18521871 ning
Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest? On kaks tunnust, mis ei peta: Hädavajalikkus (paratamatus) ja range üldisus. Üksnes kogemus võib anda range paratamatuse. Kogemus õpetab meile ( nagu Hume oli näidanud), et miski on nii või teisiti loodud, mitte, et ta paratamatult nii peaks loodud olema. Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim See, mis suured ajaloolised isikud selliseks teeb nagu nad on (Hegel oli alati neist haaratud, möelgem vaid tema kohtumisele Napoleoniga) - ei ole mitte nende isiklikud omadused, energia, kirg, ettenägelikkus, intelligents - sest sageli kasutab maailmavaim oma eesmärkide realiseerimiseks ka väärituid ja nörkasi indiviide. See on tösiasi, et neid ajalooline hädavajalikkus, "aja vaim" kehastub. Ka selliste isikute moraalne hinnang ei tohiks lähtuda möödupuudest, millega üksiku elust on vöetud. "See on au jääda suurte iseloomude ees völglaseks
koos kõrgem seltskond. Tütred näitavad oma uusimaid tualette; noorhärrad püüavad muljet avaldada üksteise laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes; nende vanemad arutavad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid neidudel võimalikult soodsalt tanu alla saada. Salongides kõneldakse prantsuse keelt, seda peetakse sikiks nagu kõike mis on pärit Prantsusmaalt. Aga see mood muutub peagi: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab ühe lahingu teise järel ja on suunanud nüüd oma himustava pilgu tsaaririigi poole. Venemaa kuulub Euroopa allianssi, mis on tagajärjetult üritanud korsiklast taltsutada. Nüüd asub riik taas kaitsele ja paljud aadlikud tõmbavad selga oma tipp-topp univormid. Sõtta läheb ka vürst Andrei Bolkonski. Andrei on kena noor mees, neiud keerlevad tema ümber ja ta on iga peo keskpunktis. Tema sõber pururikka krahv Bezuhhovi vallaspoeg Pierre on pigem tagaplaanil
mis seisnes selles et ta lasi vaenlase sügavale oma territooriumile ja meelitas ta külla nimega Tsarvovo-Zaimishche, mis asum Moskva ja Smolenski vahel. Sellest hoolimata olid venelased teravalt vaenulikud välismaalasest komandöri vastu kes sõjaväge juhtis. Tema rivaalid külvasid Barclay kohta kuulujutte et ta on Napoleoni agent ja elanikkond mõistis Barclay hukka ja pidas teda argpüksiks. Barclay oli sunnitud oma alamate ja tsaari käsul Napoleoniga võitlema Smolenskis 17-18. augustil 1812. aastal. Napoleon sundis Barclayd taganema, sest ta oli ohustamas Barclay ainsat põgenemisteed. Pärast püha linna Smolenski kaotust, protestikisa ohvitseride ja elanike poolt kasvas selle punktini, kus tsaar ei saanud seda enam vältida. Ta määras Kutuzovi, kes oli kannatanud kaotuse all Napoleoni vägedelt Austerlitzi all, Venemaa sõjaväe ülemjuhatajaks. Barclay jäi ühe väeosa kindraliks.
oma sünniajas pigem zanriväliseks teoseks. Kuna sel ajal valitses Venemaal kaks zanrisüsteemi, kirjanduslik (kuhu kuulusid religioolise suundumusega tööd) ja folkloorne. "Lugu Igori sõjaretkest" aga oma ajaloolise ja patriootilise enesetunnetusega ei sobinud kummassegi. Kõigepealt oli teos kirjutatud vanavene keeles ja seda hakkas tõlkima krahv Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad. "Lugu Igori sõjaretkest" meenutab paljusid sama ajastu Lääne-Euroopa eeposi. Siingi on tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Vürst Igori lugu peegeldab autori jaoks Kiievi-Vene killustamise tagajärgi ja leinab taga ühtset Venemaad, kutsub vürste ühinema välisvaenalste vastu
10 viiulisonaati 16 keelpillikvartetti ooper ,,Fidelio" avamängud 2 missat oratoorium Kõik Beethoveni 9 sümfooniat on tänaseni orkestrite repertuaaris väga olulisel kohal ning kõlavad sageli paljudes kontserdisaalides. Tema sümfooniad on täiuslikuseni välja arendatud. Ta tõi orkestri partituuri juurde pikoloflöödi, kontrafagoti ja tromboonid (5. sümfoonia finaal). Tuntuimad on III, V, VI ja IX sümfoonia. III sümfoonia, mis kannab nime ,,Eroica" on seotud Prantsuse keisri Napoleoniga. V sümfoonia on saanud nimetuse ,,Saatusesümfoonia", sest kogu teose aluseks on motiiv, mis meenutab saatuse koputust uksele. Kogu teost läbivad võtluslikud meeleolud. VI sümfoonia kannab pealkirja ,,Pastoraalne"- see on programmiline sümfoonia, mis kujutab talupoegade elu, tegemisi ja looduse kulgu. Igal osal on sisule vastav pealkiri. IX sümfoonia on justkui Beethoveni elutööd kokkuvõttev teos, kus läbivaks teemaks on võrdsuse ja vendluse teema.
omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Friedrich Robert Faehlmann Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. TEOSED Kuritöö ja karistus F. Dostojevski Juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Realism · Kujutab tegelikku elu ja tõepärasust · Väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust
võrreldamatule". Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning Tartusse ehitati Liivimaa esimene kivisild. Paul I (1796-1801) Elas aastatel 1754-1801. Paul alustas võimule saades kohe radikaalseid ümberkorraldusi, ta taastas Peeter I poolt muudetud Venemaa troonipärimisõiguse. Teise seadusega piiras Paul teoorjust. Valitsema asudes avaldas Paul manifesti, mis deklareeris Venemaa rahuarmastavat välispoliitikat. 1799. aastal otsustas Paul lahkuda Prantsusmaa vastasest koalitsioonist ja Napoleoniga hoopis koostööd alustada. Riigi majanduse ja elanikkonna heaolu parandamiseks lõi Paul riigimagasinid, inflatsiooni tõkestamiseks põletati kuue miljoni rubla väärtuses katteta paberraha, uute täisväärtuslike hõberublade valamiseks korraldati korjandusi, kuhu Paul ise andis oma osa. 29. novembril 1798 viidi sisse uus sõjaväemäärustik, uued koosseisud, uus nekrutite võtmise kord, uus mereväemäärustik ning mis eriti tähtis eluaegne teenistus muudeti ära 25-aastaseks
2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris"
Egoismi võites peab inimene saama altruistiks. Igavene õpetus inimene-olemisest peitub Johannese evangeeliumi 12. ptk-s. 3. Missugune on FD suhtumine ühiskonna vägivaldsesse ümberkujundamisse? Ta suhtub sellesse negatiivselt. 4. Iseloomusta Rodion Raskolnikovi ja tema kuritöö motiive. Raskolnikov oli kärsitu, ta ei tahtnud koguda kopikaid, vaid ''ühel hoobil saada terve kapital''. Ta pidas end haruldaseks ja andekas inimeseks ning uskus, et ta sarnaneb Napoleoniga. Püüdis seda endale tõestada pannes toime mõrva. Ta eksis selles ja osutus tavaliseks inimeseks, kuna tundis süümepiinu, haigestus ning ei kasutanud isegi saadud raha, vaid peitis selle ära. Üks väike kuritegu tuhande heateo vastu. Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda
Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. KASUTATUD KIRJANDUS *F. Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta,
12klass Sadi Carnot sündis 1 juuni aastal 1796, ta oli Lazare Carnot perekonnas sündind vanim poeg. Ta lapsepõlv oli raske ja ebastabiilne, just Prantsusmaal sel ajal olnud raskete poliitiliste sündmuste tõttu (Prantsuse revolotsioon, Napoleoni sõjad jne.). Ta isa oli tihedalt seotud ka revolotsioonilise valitsusega ja Napoleoniga. Kõigele vaatamata sai ta hea hariduse, algul isa, pärast Lütseumis. Sealt edasi, 16 aastaselt astus ta polütehnikumi. Ta lõpetas selle edukalt 1814. Pärast lõpetamist liitus ta sõjaväega ja oli tänu isale väga tihedalt seotus ka Napoleoni 100 päevase uue valitsusajaga. Oktoober 1815 aga Napolenon saab lõplikult luau ja ta isa satub Saksamaale ilma naasmisvõimaluseta prantsusmaale. Sadil oli raskusi, ta sattus töökohalt töökohale, mõtles plaane ja kirjutades reporte
Mondäänses Peterburis käib koos kõrgem seltskond. Tütred näitavad oma uusimaid Pariisi tualette ning noorhärrad püüavad muljet avaldada laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes. Samas kui nende vanemad arutavad, kuidas neidudel oleks võimalik soodsalt tanu alla saada. Salongides räägitakse prantsuse keelt, seda peetakse sikiks nagu kõike, mis on pärit Prantsusmaalt. See aga muutub: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab järjest lahinguid ning suundub nüüd himustava pilguga tsaaririigi poole. Sõtta lähevadvürst Bolkonski ja tema sõber pururikka krahv Bezuhhovi vallaspoeg Pierre. Pierre pannakse aga Kuragini tütrele naisele, kuid see abielu jookseb karile ning oma õnne Rostovi tütrega leiab romaani lõpus. Siit tuleneb 3 perekonna, Bolkonsite, Benzuhhovite ja Rostovite saatus, mis annab romaanile tuuma.
ka see on tüüpiline arseenimürgistuse sümptom. 8 PILTE NAPOLEONIST 9 KOKKUVÕTE Napoleoni elukäik on võib-olla kõige erutavam ja kõige muinasjutulisem, mis üldse teada. Temast kirjutatud raamatuid on tubli raamatukogu jagu ja lõppu ei näi tulevat. Isegi kui ühtki ajaloolist tõika enam ei lisanduks, tahab iga põlvkond Napoleoni lugu kuulda oma sõnadega ja oma vaatevinklist. Eestlastel Napoleoniga õnneks mingit isiklikku tüli ega sõprust ei ole, mis peaks kergendama tema isiku ja tegevuse erapooletut hindamist. Kõige tuntum jälg Napoleonist meie kultuuriväljal on ehk episood «Kevades», kus Saare talu sulane üritab Arno vastsel viiulil mängida keelatud pala «Kui Prantsus Musku läks». Ehk siis kuidas prantslased 1812. aastal Moskvas käisid. Mina arvan, et ta oli suur mees ja väga tark väejuht. Aga ta oli liiga ahne ja ennastimetlev.
Kes seejärel Prantsusmaal võimule sai? Kuna liitlasväed vallutasid Pariisi, Napoleon saadeti asumisele Itaali Elba saarele, seejärel tuli võimule Louis XVIII 42. Kirjelda täpsemalt, mis olid Napoleoni ,,100 päeva"? Tema tahtmine vallutada uuesti Pariis 1000 mehega 43. Mis oli Waterloo lahing? Kelle vahel see toimus? Miks oli see oluline? Waterloo lahinguga lõppes Napoleoni 100 päeva. See toimus Prantsusmaa ja Seitsmenda koalitsiooni vägede vahel. 44. Mis tehti Napoleoniga pärast Waterloo lahingu kaotamist? Millal ta suri? Napoleon loobus oma troonist ja saadeti Püha Helena saarele ning ta suri 1821.aastal 45. Mis oli Viini Kongress? Millieid otsuseid seal vastu võeti? Viini Kongress oli Euroopa riigisuursaadikute konverenss. Suurriikide kaitse, julgeoleku põhimõtted, seaduslikkuse põhimõte, kõigi suurriikide kontrolli all hoidmine.
4) Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi", milles ta väljendas oma ateismi kelm Zastrozzi kuju kaudu. 5) Tema luuletusets ta vahel luuletas loodusest ja jumalast. 5. V. Hugo Elust 1) Victor Hugo sündis Prantsusmaal Besançonis 26. veebruaril 1802. 2) Tema ema suri 1821. aastal. Samal aastal Hugo abiellus Adel Foucheriga ja avaldas oma esimese luule raamatu. 3) Ta kaotas kaks poega 1871 ja 1873 aastate vahel. 4) Tema isa oli sõjaväelane, kes hiljem töötas Napoleoniga. 5) Victor Hugo suri Pariisis 22. mail 1885. Looming 1) Tema esimene romaan ilmus 1823. aastal, millele järgnesid mitmed näidendid. 2) Tema viimased teosed enne ta surma rääkisid rohkem jumalsat, saatanist ja surmast. 3) Victor Hugo looming on rahva seas erakordselt armastatud, teda nimetati "rahva hääleks". 4) Detsembris 1827 avaldas näidendi "Cromwell", millega Hugo muutus "romaanide" juhiks ja "klassitsistide" vaenlaseks. 5) Loomingu tipp hetkel elas Guernsey saarel. 6. W. Scott
Ta püüdles ainuvalitemise poole. 1802.a. valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a. kuulutas Senat ta "prantslaste keisriks" e. imperaatoriks. Ta rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Tema esimene lastetu abielu lahutati ja 1810. a. abiellus ta Austria keisri tütre Maria-Luisega kellega sündis tal poeg. 6) Josephine-Napoleoni Esimene abikaasa 7) Maria Luise-Austria keisri tütar, kes abiellus 1810 napoleoniga.abielust sündis poeg, kes suri tuberkoloosi. 8) Aleksander I(1777-1825)- Vene keiser 1825,kes sõlmis Tilsitis rahu ja liidulepingu Napoleoniga 9) Mihhail Kutuzov(1745-1813) Vene väejuht, kes otsustas napoleonile lahinguga vastu astuda 110-120 km Moskvast asuva Borodino küla juures 7. sep 1812.pärast kaotust Prantsusmaale loobus ta Moskva kaitsmisest ja koondas oma väed laagrisse linnast lõunas. (Klemens Wenzel Nepomuk Lothar von)
Saabub vürst Andrei koos naisega. Andrei ja isa vaidlevad selle üle, kas vene vägede taktika prantslaste vastu on õige. Vana vürst leiab, et nooremad mehed pole midagi väärt. Vürstitar Marja annab vennale sõtta kaasa kaela rippuva ikooni, kuigi viimane nagu ka isa jumalat ei usu. Andrei palub isa, et too kutsuks linnast arsti, kui naisel sünnitamine kätte jõuab, kuna ta naine kardab. Vana vürst lubab kõik korraldada. II osa I-II Vene väed on jõudnud Austriaase ja valmistuvad Napoleoniga kohtuma. Ühele vene polgule korraldatakse ülevaatus ja nõutakse, et nad peaksid olema marsikorras. Ülemad aga leiavad, et parim on olla paraadmundris. Enne ülemjuhataja saabumist tuleb aga käskjalg ja teatab, et sõdurid peavad olema ikka rännakriietuses, et ülemjuhataja saaks Austria kindralitele näidata, et vene väed pole veel rindele minekuks valmis. Kiiresti vahetatakse mundrid. Dolohov on samas polgus, kuid reameheks degradeeritud Peterburis laamendamise eest.
Ühe kapitaalse teose autor tõendab tõsimeeli, et Napoleon võitis Austerlitzi lahingu kogemata. Umbes samalt positsioonilt kirjeldab Napoleoni Leo Tolstoi. Seevastu iirlased, poolakad või ameeriklased, prantslastest endist rääkimata, sellist Napoleoni peaaegu ei tunne. Nemad tunnevad maailmaajaloo suurimat väejuhti, geniaalset administraatorit ja sügava siseeluga inimest, kellele polnud võõras ei julmus, halastus ega huumorimeel. Eestlastel Napoleoniga õnneks mingit isiklikku tüli ega sõprust ei ole, mis peaks kergendama tema isiku ja tegevuse erapooletut hindamist. Kõige tuntum jälg Napoleonist meie kultuuriväljal on ehk episood «Kevades», kus Saare talu sulane üritab Arno vastsel viiulil mängida keelatud pala «Kui Prantsus Musku läks». Ehk siis kuidas prantslased 1812. aastal Moskvas käisid. Lisame kimbukese eesti perekondi, kes teavad oma põlvnemist mõnest Suure armee siiamaile jäänud sõjamehest
Tihti toimusid ballid, kus põhiliseks tantsuks oli valss. Põhilised osalejad: Austriat esindas välisminister vürst Metternich ja tema äraolekul parun Johann von Wessenberg. Kuna kongressi istungid olid Viinis, oli keiser Franz II hästi informeeritud. Suurbritanniat esindas alguses välisminister Castlereagh vikont. Pärast Castlereagh naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga saja päeva ajal, Clancarty krahv. Kuigi Venemaa ametlikku delegatsiooni juhtis välisminister krahv Karl Robert Nesselrode, oli tsaar Aleksander I ka Viinis ja pidas ennast oma ainsaks täievoliliseks esindajaks. Preisimaad esindasid kantsler vürst Karl August von Hardenberg ning diplomaat ja õpetlane Wilhelm von Humboldt. Kuningas Friedrich Wilhelm III oli ka Viinis, mängides oma rolli kulisside taga.
asendamatud logistikas. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust, samuti karm ja halastamatu. Tänapäeval ollakse ülekohtune paljude ajalooliste tegelaste suhtes. Kergekäeliselt liigitatakse ta keisririigi aukandjaid varasteks ja lollpeadeks, impeeriumi hiilgavaid marssaleid rämpsuks ja reetureiks. Napoleoni koht ajaloos on olnud läbi aegade diskussioonide objekt. Kogu Prantsuse impeerium ja selle tegelased eesotsas Napoleoniga kipuvad sule all lihtsalt röövsaaki jahtivateks võimuriteks muutuma. Vaid harva peab mõne mehe puhul nentida, et tegemist oli ausa inimesega. Nii mõnelgi puhul mõtlematuid hinnanguid jagades usutakse pimesi, ilma piisava kriitikata varem ilmunud raamatuid ja memuaarides kirjutatut. Kas see kõik oli ikka tõsi? Või pettekujutelm, mis kohe kaob. Napoleoni elukäik on võib-olla kõige erutavam ja kõige muinasjutulisem, mis üldse teada
ükski neist polnud alul huvitatud Napoleoni vastasest sõjast. Austria, keda Napoleon oli kahjustanud kõige rohkem, pelgas varasemate lüüasaamiste kordumist. Kartes Napoleoni mõju jätkuvat suurenemist Itaalias ja Saksas, sõlmis Viin siiski 1804 salajase kokkulepe Venemaaga. Preisimaa kuningas FW III lootis pigem Napoleoni toetusele, et saada omale Hannover (oli Inglismaaga personaalunioonis). Lisaks oli Preisil raharaskusi. Venemaa suhted Napoleoniga olid jahedamad – Venemaa pelgas Prantsuse mõju kasvu idas, mida pidas oma huvisfääriks. Tüli Ioonia saarte pärast. Teiseks kartis Venemaa oma mõju kahanemist Kesk-Euroopas (eriti Poolas). Venemaal nagu ka mujal Euroopas tekitas raevu Prantsuse kuningakojast pärit d’Enghieni hertsogi hukkamine märtsis 1804. 1804 esitas poola päritolu vürst Adam Czartoryski ‘suure plaani’ Euroopa poliitilise süsteemi ümberkorraldamiseks, mis oli omamoodi segu real- ja idealpolitik’st.
lubades tekkida uutel suurriikidel (nt Preisimaa) ning sõja laastava toimel hääbuda olemasolevatel suurriikidel (Poola). Paraku võib nendest sõjalistest vastasseisudest ja suurtest 7 võimumuutustest välja lugeda seda, et faktiliselt Vestfaali rahulepingu tingimusi ei järgitud ning lepingus toodud tingimusi ei peetud kaotanud riikides häbiasjaks. 18. sajandil andis sõjalises tegevuses tooni Prantsusmaa eesotsas Napoleoniga. Napoleoni sõdade ajajärk lõppes Waterloo lahingu ja Prantsusmaa vägede lüüasaamisega liitsõjaväe (Rootsi, Preisimaa, Suurbritannia, Austria, jne) vastu. Vestfaali rahulepingu lõpetas juriidiliselt 1814 - 1815. aastal toimunud Viini Kongress. Viini Kongress tuli kokku pärast Napoleoni lüüasaamist ning eesmärgiks oli taastada endised riigipiirid, mis Napoleoni sõdadega oli tolleks hetkeks segi paisatud. Viini Kongressil peeti
isandad, ent haruldane inimene ei või eksida, ta on tuleviku isand ja ta võib seadusega vastuollu minna siis, kui tema idee teostamine on kasuks kogu inimsoole ehk kasutuid inimesi võib tappa. Kindlasti tahtis ta endale ka Ivanovna raha, et oma elujärge parandada, jätkata õpinguid ülikoolis ning teha rahaga õnnelikuks oma ema ja õde. Üheks põhjuseks oli ka enese proovilepanek. Ta tahtis näha kas ta on piisavalt julge sellise kuritöö sooritamiseks ning kas ta sarnaneb Napoleoniga, kes on võimeline oma eesmärgi saavutamiseks kõike tegema.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jm väärisesemeid (muide rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema, suur sokk, Raskolnikovil ei olnud alguses plaaniski Lizavetat tappa
kaotamisega. 1795.aastal, olles üle noatera hukkamisest pääsenud ütles David revolutsioonist lahti ja temast sai Napoleoni tulihingeline pooldaja. 1802. aastal, kui Napoleonist oli juba saanud esimene konsul, liitis ta oma ametnike ringi ka Davidi. 1805. aastal kuulutas keiser Napoleon I Davidi oma õuemaalijaks ning jagas talle ohtralt ülesandeid. Nende hulgas ka "Napoleon keisrina", "Napoleon I ja Josephine´i kroonimine", "Bonaparte Alpe ületamas" ja teised Napoleoniga seotud maalid. Pärast Napoleoni lõplikku langemist pidi ka David minema pagendusse, sest tema oli olnud jakobiinide selle tiiva liige, mis nõudis vabariigi väljakuulutamise järel Louis XVI surma. Troonile tõusnud XVIII ei saanud seda muidugi unustada. Enne kunstniku Brüsselisse siirdumist ostis aga uus kuningas temalt kaks maali: "Sabiinitarid" ja "Leonidas Termopüülide juures" Brüsselis viibis David koos perekonnaga seal resideerunud Hollandi kuninga
Ta suutis kokku koguda Euroopa 500 000 meest e Grande Armee. Kõiks piirkonnad, kes Prantsusmaa alla kuulusid andsid mehi sütta. Alguses Venemaa võttis vastu taktika, et kogu aeg taganetakse. Sedasi sattusid Napoleoni väed üha enam Venemaa sügavustesse ja neid oli raskem varustada. Venelased lootsid ka külmale talvele, millega prantslased harjunud ei olnud. Tolleaegne Vene sõjaväe ülem, kes võttis vastu taganemistaktika oli Barclay de Tolly . Eestis sündinud.Tundis lähedust Napoleoniga kuni oli baltisakslane ja selepärast ka Aleksander ta kõrvaldas. Tema asemele Mihhail Ketuzov, kes tegeles Napoleoni purustamisega ja tõrjus ta välja Venemaalt. Bernadotte oli Napoleoni suurim väelena ja sai oma hea karjääri tänu Napolonei edutamistele. Mõned olulised lahingud kaotas Napoleon just Bernadottei reetlikkuse tõttu. Millegipärast Napoleon ei saatnud aga Bernadottei giljotiini alla. Napoleoni viiski hukule see, et ta ei suutnud valida enda ümbere ustavaid
Välispoliitika: a) moodustati koalitsioone Napoleoni vastu. Napoleonil õnnestus alistada kõik Prantsusmaa revolutsiooni aegsed vaenlased välja arvatud Inglismaa. Tema kohta on öeldud, et ta oli omaajastu parim väejuht. Tal oli ka kasutada massiarmee. Kehtis sõjaväe kohustus. Tal õnnestus moodustada elukutseline tugev sõjavägi, mis oli ka ustav. Aga aja jooksul muutus sõjavägi halvemaks ja seotus Napoleoniga kahanes. Ta tahtis purustada oma vastased ükshaaval. 11 12 24.03.08 1810-1811 oli Prantsuse keisririik oma võimsuse tipul. Oli rajatud uus poliitiline süsteem (vallutuste tulemusel). Prantsusmaaga olid otseselt liidetud Madalmaad, Itaalias osa, Barcelona alad ja Illüüria provintsid. Prantsusmaast sõltusid Hispaania, Itaalia, Sveits, Lääne- Saksamaa ja Varssavi hertsogiriik
põhjalik ümberehitus. Häärberis asub Kärstna Põhikool, hoonet ümbritseb kena neobarokne park (11,3 ha). Tähelepanu pälvib kõrge Kärstna e. Kabelimägi absoluutkõrgusega 136 m, kust avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale. Kabelimäel säilinud mälestusmärki, nn. Anrepi lõvi peetakse üheks kaunimaks klassitsistlikuks kunstiteoseks Eestis. Lõvikuju püstitas 1844. aastal ratsaväekindral Carl Joseph v. Anrep oma isa, Napoleoniga võideldes hukkunud väejuhi Heinrich Reinhold v. Anrepi (1760-1807) auks. Tarvastu kirik 13. sajandil rajati Tarvastusse esimene kirik, mille leedulased põletasid aastal 1329. Asemele ehitatud kolmelööviline tornita kirik purustati Liivi sõjas ja kannatas Põhjasõjas. Ulatuslik kiriku ümberehitus toimus 1771. aastal. 6. mail 1892 süttis kirik pikselöögist ning taastati neogooti vormides. Torni kõrgus on 58 m. Kirik on pühendatud apostel Peetrusele. Tarvastu
Pilet nr. 2 ; (1) 24. juuli 1812.a. alustasid Napoleeoni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tuli 450 000-meheline armee. Venemaal oli vastupanna u 300 000-meheline armee. Napoleon i eesmärdiks oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ja nõuda rahutingimusi. Vene armee taganes ning vältis piirilahingut. 1812 .a. augustis määras Aleksaner I ena asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi. Kutuzov otsustas Napoleoniga lahingusse astuda 110-120 km eemal Moskvast. 7.sept.1812 toimunud lahingus Borodini küla juures jäi lahinguväli Napoleonile, Kuid vene väed ei purunenud. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ning otsustas väed viia Moskvast lõunasse puhkama ja jõuvarusid täiendama. Sõda muutus aina rohkem rahvasõjaks. Kui Napoleon oma armeega Moskvasse jõusid oli Moskvas puhkend suur tulekahju ja 2/3 hoonetest oli hävind. Lin oli peaaegu inimtühi.
Venemaa, kuid ükski neist polnud alul huvitatud Napoleoni vastasest sõjast. Austria, keda Napoleon oli kahjustanud kõige rohkem, pelgas varasemate lüüasaamiste kordumist. Kartes Napoleoni mõju jätkuvat suurenemist Itaalias ja Saksas, sõlmis Viin siiski 1804 salajase kokkulepe Venemaaga. Preisimaa kuningas FW III lootis pigem Napoleoni toetusele, et saada omale Hannover (oli Inglismaaga personaalunioonis). Lisaks oli Preisil raharaskusi. Venemaa suhted Napoleoniga olid jahedamad – Venemaa pelgas Prantsuse mõju kasvu idas, mida pidas oma huvisfääriks. Tüli Ioonia saarte pärast. Teiseks kartis Venemaa oma mõju kahanemist Kesk-Euroopas (eriti Poolas). Venemaal nagu ka mujal Euroopas tekitas raevu Prantsuse kuningakojast pärit d’Enghieni hertsogi hukkamine märtsis 1804. 1804 esitas poola päritolu vürst Adam Czartoryski ‘suure plaani’ Euroopa poliitilise süsteemi ümberkorraldamiseks, mis oli omamoodi segu real- ja idealpolitik’st.
Pärast Torstensoni sõda loovutati Brömsebro rahulepinguga1645 Rootsile Jämtland ja Härjedalen, 1658 Båhuslen. Aastal 1660 tegi kuningas riigipöörde, saatis Taani Riiginõukogu laiali ning kehtestas absoluutse monarhia, mis kestis 1814. aastani. Praegune Rootsi-Norra piir määrati kindlaks rahuajal 1751. Taani-Norra kuningas Frederik VI astus liitu Napoleoniga ning jäi seetõttu Napoleoni sõdades kaotajaks. Kieli rahuga 1814 loovutati Norra Rootsi kuningale Karl XIV Johanile. Kevadel 1814, kui Rootsi väed olid lõuna pool sõjakäigul, õnnestus Riigikogul (Riksforsamlingen) Eidsvollis välja töötada ja anda 17. mail 1814 liberaalne Norra põhiseadus, mis põhineb rahva suveräänsuse printsiibil. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet Gröönimaa, Islandi ja Fääri
Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim. Marksistide jaoks oli Pr revolutsioon ennekõike sotsiaalne ja majanduslik revolutsioon, kus klassivõistluse tulemusel hävitati aadel ja ehitati üles tulevane proletariaatehk talurahvas ja käsitöölised. Võitjatena tuli välja kodanlased. Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse.
Manuel Godoy oli see, kes hakkas tegelikult asju ajama, sai peaministriks. Godoy katkestas sõja Prm vahel, kuna leidis, et koalitsioon prmga võib talle kasulik olla. Sõlmis san il de fonso rahulepingu. Hispaania muutus prm satelliitriigiks võitluses Inglismaa vastu. Godoy ründas Portugali, kes oil liidus Inglismaaga. Hispaania tegevus hävitas kõvasti inglismaad, kes hakkas omakorda survet avaldama hispaaniale. 1805. a hakkas hispaania ühiskond aru saama, et liit napoleoniga ei tule neile kaduks. Hispaanial ei jäänud siiski muud üle, kui prmaga liidus olla. Hispaania ühines kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Napoleon ise Hispaaniast ja Godoyst lugu ei pidanud ega usaldanud. Lootis hoopis, et hispaania muutub koos portugaliga Prm alla kuuluvaks riigiks. Hispaanias oli 100 tuh pr sõjaväelast. Väejuht Murat tungis Madriidi Carlos IV võeti võim ära. Godoy põgenes eksiili
on juba reaalsusetaotlus. Kuigi teos ise on romantiline, lõppeb kloostrisse minekuga ja räägib õnnetust armastusest jne. Cooperi eeskujust lähtub ka Balzac. Saatesõna ,,Inimlikule komöödiale", saame teada, mida kujutab 19.saj esialgne realism. ,,Inimlik komöödia" raamat 10 000 leheküljega, plaanis kirjutada üle 40 väljaande. Isa ei lubanud alguses kirjanikuks hakata, lõpuks lõi ikkagi kirjanikuna läbi. Võrldes end Napoleoniga. Napoleni probleem on sellel ajastul tugev. Tahtis saavutada sulega seda, mida saavutas Napoleon mõõgaga. Kui Balzac oli kirjutanud 4-5 gootilugu, siis ühel hakkas ta kirjutama jutte, mis tuginesid reaalelu kogemusele. Tal tuli idee hakata kirjutama romaani, mis koosneb suurest arvust romaanist ja juttudest, pealkiri ,,Inimlik komöödia". Vihje mõned sajandid tagasi Dante Alighieri'le, kes kirjutas ,,Jumaliku komöödia". Inimeste asju ei ole vaja vaadelda kui jumala asju.
annaabi.ee 
