vaikne, kahvatu, kõhn: Sonja- väikest kasvu, 18-aastane, kõhna, blondi peaga, siniisilmne Katerina Ivanovna- Marmeladovi kuri naine, kes alatihti kõigi peale karjus ja peksa andis; tal on tiisikus; haritud, sünni poolest staabiohvitseri tütar; hirmus, kõhn, peenike, pikk, sale, ruuged juuksed, kolmekümne aastane; loomu poolest lõbus, rõõmus ja rahuarmastaja; kõige tühisemgi äpardus võis teda hullustusse tõugata Pulheeria Raskolnikova- Raskolnikovi ema, 43-aastane, nägi noorem välja, ilus, juuksed hakkasid halliks minemaja hõrenema, mõned väiksed kortsud näos Dunja- Raskolnikovi õde, tark, kindla karakteriga, palju kannatanud, kindla loomuga, arukas, suuremeelne, iseloomult äge, tugev, enesekindel, graatsiline; pikk, sale, tumeruuged juuksed, tumedad silmad, parasjagu kahvatu, särav, väike suu Pjotr Petrovitš Lužin- õuenõunik, Marfa Petrovna sugulane, Dunja mees, töökas ja asjalik,
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda.
eelarvamused, eluviis, kombed, arusaamad. Jääb vaid üle tänada aega, sajandite ja aastatuhande vahetumist. Kuigi inimestevahelised sügavad tunded on oma iseloomult samaks jäänud, võib neid hea julguse korral palju inimlikumalt vastu võtta ja ka edasi anda. ,,Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne.
Tema isa oli näitleja, kes suri tuberkuloosi. Tänu sellele pidi kirjanik üles kasvama ärimehe Allani jõukas kodus. Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine. Jäänud rahata lasi Poe end värvata sõjaväkke kuid tema tervis ega iseloom ei sobinud karjääri tegemiseks sõjaväkke. Ainus mida elegantne ja hästikasvatatud noormees hästi teha oskas oli luuletuste kirjutamine. Oma kulu ja kirjadega avaldas Poe ühe kogumiku ja siis teise...kuulsus ja raha jäid aga tulemata. Poe ei kannatanud enam seda, et pidi Allanilt abi küsima ning see teda pidevalt solvas nii otsustas ta üles otsida oma sugulased. Nende juures leidis ta lõpuks tõelise kodu. Hiljem
Tuuakse esile nende iseloomulikke üldomadusi: õiglust, usklikkust, töötahet. Samuti nende pahelisi külgi toorust, karmust, joomatõbe, pillamishimu, klatsiarmastust jne. Näidatakse, kuidas peaks vange kohtlema. Nad peavad end üldiselt süütult kannatajaiks, ei kahetse oma tegusid. Tööl, millega neid karistatakse, peab olema mingi mõte, muidu on see neile talumatu. Selles teoses ei esine veel Dostojevski hilisemat tähisideed, et karistus puhastab ja lunastab inimest ja et vene inimene armastab karistust. Siin leitakse, et sunnitöö on ühiskondlik pahe, ta ei paranda inimest, vaid mõjub ennem vastupidiselt. Tuntakse sügavalt kaasa neile, kes siin piinlevad. Kui palju rahvastiku jõudu on siin asjatult raisatud! Enamuses on ju siin rahva parimad liikmed hukkumas. Kes on selles süüdi? See küsimus jääb vastamata. Samuti teine: Kas on tarvis roimarit karistada sunnitööga. isoleerimisega või peame ta saatma haiglasse? (A
Peategelaseks oli Hannes Turja. Teda iseloomustas ranniku aladelt pärit inimeste põikpäisus. Üldiselt oli ta väga töökas ning tasakaalukas inimene. Enne tegutsemist ta mõtles põhjalikult ning ei teinud midagi ,,uisa-päisa". Seda muidugi juhul kui ta kaine oli. Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid vahel tekitas nende vahel pahameelt Kalusi naine, kes ei olnud pärit ranna äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti Hannesega, kuid Klausil puudus innukus ja mõningateks töödeks vajalik visadus. Arno Turja oli pere vanim poeg ning ta lahkus kodust varakult. Ta oli neist ainus, kes ihkas hinges suuremat vabadust, kui kodukoht pakkuda suutis. Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses. Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli
3) "Kuritöö ja karistus". Ilmus 1866 aastal. Algul pidi olema "Pihtimus". Tahtis kirjutada kriminaalromaani, saab oluliseks psühholoogiline analüüs. Tegevus toimub 1860-ndate aastate Venemaal, kus on vaatluse alla võetud just madalam seltskond. Olustiku poolest on tegu laviinromaaniga. Algab peterburi äärelinnas (joomine, kuritegevus, jubedad tänavad). Lõpeb Siberis sunnitöö laagris. Romaani alguses on endine üliõpilane Raskolnikov vaesunud ning plaanitseb tappa liigkasuvõtja Aljona Ivanova. Seda ta ka teeb. Olude sunnil peab ta tapma ka tema õe Lizaveta. Tekivad süümepiinad ja põgenemine. Selle eest, et ei saadaks teada , et tema oli mõrvar. Varastatud rahaga soovis aidata vaeseid. Ellu tuli joodiku tütar Sonja Marveladova, kes pidi olude sunnil olema prostituut. Sonja armus temasse. Raskolnikov räägib Sonjale ka oma kuritööst. Hoolimata
kas mitte osa kurjast pole inimesega kaasa sündinud? Parimad ,,Teisik", ,,Perenaine", ,,Nõrk süda". Jutustus ,,Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. ,,Märkmeid surnud majast" sunnitöö. Romaan ,,Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid hetke tujud, alateadvus, andeksandmine teema süveneb. Seda on peetud ,,Vaesed inimesed" järjeks. ,,Kuritöö ja karistus" (1866) : Psühholoogiline romaan. Realism = tööstusrevolutsioon. Kuritöö kasv. Prostitutsiooni kasv. Darwini teooria (evolutsiooni teooria, Jumalat enam ei eksisteeri inimestele). Tegevus toimub Peterburgi heinaturu ümbruses, mis on masendav paik. Looming on polüfooniline (mitmehäälne). Lihtrahva ja haritud inimeste lõhe. Raskol = lõhenemine (vene keeles). Peategelase idee saada harituks. Arvab, et kui hakkab ühiksonna eest tööle võib inimese tappa. 2 leeri: alistuvad ja ümbermüütjad tegelased. Tüüpiline tegelane ennast ohverdav nine oli teoses Sonja
Kõik kommentaarid