Kuritöö ja Karistus küsimused (3)

KURITÖÖ JA KARISTUS
1. Romaani miljöö. Ajaline taust.
Tegevus toimub Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Sel ajal iseloomustas Venemaa ühiskonda kahtlemine usus ja uue moraali vajalikkus. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Intelligentsi hulgas olid vastuolus konservatiivsed kohalikud, kes hindasid Venemaa iseloomu passiivsuset ja progressiivsed “läänlased”, kes võtsid vastu Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt tulevad uued ideed ja vaimustusid sotsialismist.
Peterburg , kus tegevus toimus, oli tegevuse toimumise ajal haruldaselt palav , õhk oli umbne ning linnapilt oli räpane. Linnas oli palju joomakohti ning väikeseid haisvaid kortereid ning seal oli koos nii vaeseid kui ka rikkaid inimesi.

2. Teose põhiprobleemid.
Romaani põhiprobleemid seostuvad enamasti vaesusega. Nendeks olid prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus . Teoses käsitleti ka alkoholismi. Alkoholismi all kannatas Marmelodov, kes jõi maha pere viimase raha ning tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, mistõttu kaotas ta ka eneseväärikuse. Kuritegevus on aga üldiselt romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Selleks oli Raskolnikovi poolt toime pandud mõrv, kus ta tappis Aljona ja Lizaveta Ivanovna .
3. Teose idee.
Ideeks on see, et õnn ei seisne mugavuses vaid see saavutatakse kannatamise hinnaga. Õnnest saab inimene aga nii palju rõõmu, et kõik kannatuseaastad tasuvad end ära. Ent siiski ei sünni inimene õnne jaoks vaid selle saavutamise nimel peabki ta palju kannatama ning läbi elama.

4. Raskolnikovi teooria. Milles see seisnes?
Ta jaotas inimesi harilikeks, kes ei suuda elu edasi viia ja haruldasteks ehk geeniusteks, kes saavad maailma muuta. See seisnes selles, et tema ütluse järgi võivad haruldased inimesed astuda üle seadustest ja panna toime kuritöid. Harilikel inimestel on õigus eksida ja nad on oleviku isandad, ent haruldane inimene ei või eksida, ta on tuleviku isand ja ta võib seadusega vastuollu minna siis, kui tema idee teostamine on kasuks kogu inimsoole.

5. Miks sooritas Raskolnikov kuritöö ja mis oli karistus?
Raskolnikov oli vaene võlgades endine üliõpilane, kes pidas ennast kohati teistest paremaks. Ta uskus, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta ühiskonnale suure heateo, sest viimane käitus teistega halvasti. Kindlasti tahtis ta endale ka Ivanovna raha, et oma elujärge parandada, jätkata õpinguid ülikoolis ning teha rahaga õnnelikuks oma ema ja õde. Üheks põhjuseks oli ka enese proovilepanek. Ta tahtis näha kas ta on piisavalt julge sellise kuritöö sooritamiseks ning kas ta sarnaneb Napoleoniga, kes on võimeline oma eesmärgi saavutamiseks kõike tegema.
Tapmise eest määrati Raskolnikovile karistuseks kaheksa aastat sunnitööd. Minu arvates oli Raskolnikovi suurimaks karistuseks siiski tema enese piinav südametunnistus. Hirm valitses teda kõikjal, ta oli pidevas meeltesegaduses, paranoiline ning jampsis alalõpmata.

6. Lumepalli effekt .
Lumepalli effekt avaldub teoses sellena, et mida aeg edasi seda hullemaks muutusid Raskolnikovi süümepiinad peale kuritöö kordasaatmist. Peale mõrva hoidis ta kõike endas, vassis ning valetas ja lõpuks muutusid süümepiinad väljakannatamatuks. Seetõttu oli ta pidevalt haige, minestas, jampsis ning lõpuks kasvas meeltesegadus tal üle pea kuni ta oma teost Sonjale rääkis. Seda kuulis pealt aga Svidrigailov , kes kujunes Raskolnikovile omaette ohuks ning kuritöös kahtlustas Rodjat veel ka politseiametnik Porfiri Petrovitš, kes manipuleeris Rodja südametunnistusega nii kaua kuni viimane lõpuks üles tunnistas . Karistuseks määrati Rodjale kaheksa aastat sunnitööd.
7. Kaua tegevus toimub
Tegevus toimub juulist sügiseni.
8. Millist inimest hindab autor? Põhjenda.
Autor hindab inimeses innovatsioonilist mõtlemist, pürgimist paremuse poole ning salapärasust. Oluliseks peab ta niiöelda erilisi inimesi, kes usuvad, et on teistest paremad ja julgevad selleks midagi ette võtta, et enda või lausa kogu inimkonna olukorda parandada. Arvan seda peategelase Raskolnikovi põhjal, keda ei saanud kunagi lõpuni mõista, sest tema mõttekäik ei olnud kunagi etteaimatav ja alati tuli sealt midagi üllatavat. Ta arvas end ka olevat piisavalt eriline, et midagi olulist korda saata.
9. Milline on keskkonna mõju inimesele ja vastupidi.
Inimest ümbritsev keskkond ajendab teda tegudele, mida ta ehk niisama ei söendakski teha. Näiteks tahtis Raskolnikov endale tõestada, et on nagu Napoleon ja temagi kuulub “haruldaste” inimeste sekka ning suudab sooritada veel tuhandeid teisigi heategusid. Ühiskond oli paheline ning romaan käsitleb selles isiksuse kõlbelist ja füüsilist kokkuvaritsemist.
Inimese mõju keskkonnale seisnes näiteks selles, et Aljona Ivanovna tapmisega tegi Rodja teene inimestele, keda viimane liigkasuvõtjana tüssanud oli. See põhjustas aga meelehärma tapetu lähedastele. Ivanovna oli ka jõukas ning käitus teise inimestega halvasti. Selline käitumine tekitab ühiskonnas aga halba suhtumist jõukate inimeste vastu.
Jana Lodjak 11R