Aeg millal ma kohtusin Napoleoniga (0)

Aeg millal ma kohtusin Napoleoniga See juhtus 19. sajandi alguses kui ma kohtusin Napoleoniga. 21. sajandi keskel leiutati ajamasin, millega saab minna tagasi nii kaugele minevikku , kui v� hegi v� imalik , aga see tagasiminek ei muuda seda minevikku, mis juba kord toimunud on, kuna v�iksemgi muutus ajaloos v�ib muuta k�ik oleviku ja tuleviku, l�hestades ajapiiri. Niisiis nagu ma juba �tlesin juhtus see 19. sajandi alguses, kui mul tekkis erakordne v� imalus kasutada �hte nendest kallistest ajamasinatest. Ma r�ndasin l�bi aja. See s�it kestis kuskil 4 tundi ja mul hakkas t�siselt paha sellest. Ma ei astunud kohale j�udes ajamasinast v�lja vaid see viskas mu alla, taevast. � nneks olin ma langevarju selga pannud nagu eelnevalt oli soovitatud ning ma maandusin pehmelt keset Prantsusmaad �hel ilusal ��l. Mul polnud �rna aimugi, kus ma olin nii et ma v�tsin v�lja kaardi, mille olin kodus kaasa pakkinud lisaks paljudele muudele vidinatele. Napoleoni asukoht asus minust t�pselt 11 kilomeetri kaugusel, nii et ma hakkasin kohe liikuma, selleks et enne koitu sihtkohta j�uda. Mind �mbritsesid mustad ja solgised t�navad, iga viimnegi t�navanurk oli r�pane. Kui p�ike t�usma hakkas oli minu kaugust Napoleonist veel 1 kilomeeter , nii et ma m�tlesin v�lja plaani, kuidas talle l�hemale saada ja temaga tutvust teha, ilma surma saamata. Kui sa sured minevikus sured sa ka olevikus, nii et ma pidin ��rmiselt ettevaatlik olema arvestades 19. sajandi asjaolusid. Ma ootasin veel paar tundi kuskil t� naval , et Napoleon t�useks ja oma kindlusest lahkuks. Siis ma teda n�gingi, seal samas t�naval t�lla sees, �mbritsetud s�duritega. Seesama Napoleon, keda me palju ajaloo tunnis kunagi �ppisime, seesama Napoleon, keda kartsid sellel ajal k�ik riigid tema v�imu ja imelise strateegia p�rast. Ma k�ndisin kaariku ette ja �ritasin r��lkida prantsuse keeles, et ma olen tulnud tulevikust ja ma sooviks Napoleoniga natukene vestelda. Muidugi olin ma nii naiivne , arvates t�simeeli, et nad usuvad mind ja k�ik laabub mulle meelep� raselt . Nii see kindlasti ei juhtunud, nad haarasid v�lja oma relvad ja k�skisid mul kiiresti �ra joosta enne kui nad mu maha lasevad. Eks ma siis v�tsin kasutusele enda aja tehnoloogia ja kasutasin uinutavat p�ssi ning panin oma relvaga edukalt k�ik neliteist s�durit magama. Napoleon oli v�ga segaduses ja hirmul, kuna vaesekesel polnud �rna aimugi mis juhtus toimunud oli. Ma astusin t�lda, kus istus Napoleon kivistatud segadusest ja hirmust. Ma tervitasin teda ja r��kisin talle, et ma olen isiksus kaugest tulevikust ja ma ei soovi halba. vaid k�igest ainult natukene vestelda. Kui ta l�puks aru sai, mis toimus tervitas ta mind vastu ja hakkas minuga juttu puhuma, mitte just kuigi entusiastlikult. Ma n�itasin talle vidinaid 21. sajandi ajastust, millest ta p�ris vaimustusest oli. Ma k�sitlesin teda palju, p�risin tema strateegiate kohta, kuidas ta oli mittekuskilt nii kaugele j� udnud ning kuidas ta kogu seda impeeriumit koos hoida suudab. M��dus tund, m��dus kaks, kuni �kitselt hakkasid k�ik s�durid mu � mber vaikselt �rkama. J�tsin Napoleoniga h�vasti, paludes vabandust tema ihukaitsjate p�rast ning siis ma lahkusingi. Mul oli veel 3 tundi j��nud enne kui ajamasinat j�lle kasutada sai. Otsisin v�lja kaardi ja m��rasin kindlaks ajamasina asukoha. T�naval k�ndides sain ma p�ris palju segaseid pilke, oma riietuse ning kaardi p�rast, mida ma k�es hoidsin. Ajamasin asus t�pselt seal, kus see mu v�lja viskas, ainult maapinna peal. Sinna �mber oli kogunenud palju inimesi, aga keegi ei julgenud sellele asjandusele l�hemale astuda. Ma pidin kuidagi sinna sisse saama k�mne minutiga, muidu ma oleks j��nud igaveseks minevikku ja seal ka �sna ruttu surma ilmselt saanud. Minu ainukene variant oli m�rkamatult inimeste kogu esiritta hiilida ja seej �rel spurtida otse masinasse. Nii ma tegini, jooksin, h�ppasin ajamasinasse sisse, lootes, et keegi minu enda aega tagasi minekut segama ei tule. �ks mees hakkas vikatiga j�rsku jooksma masina poole karjudes, et seal sees olevat n�id. �ht�kki kadus mul pilt silme eest ning ma olin samas kummalises olekus tagasi, nagu eelnevalt siia tulles. Paar millisekundit ja ma oleks j��nud igaveseks minevikku, kuid ma p��sesin. Koju tagasi j�udes jutustasin k� igile seal juhtunust ja olin �le�ldse � nnelik sellise erakordse kogemuse �le ja samuti ka selle �le, et ma elusalt ja tervelt tagasi oma pere juurde j�udsin. Ma poleks kunagi arvanud, et selline asi nagu ajamasin �ldse leiutatakse. See v�ikene k�lask�ik minevikku l�ks mulle k�ll kalliks maksa, aga oli v��rt igat viimseti senti.