Esmase mõttena tuleb pähe see, et nii häbi kui seda ka tunnistada pole, olen vist ,,kivi all" elanud ning ei pere, sõprade või tööl kolleegide ringis ei ole meil tulnud kordagi jutuks väljaanne ,,Akadeemia". Ma ei teadnud, et selline asi on Eestis olemas. Mul on hea meel kuna suunasite meie kursuse antud väljaannet lugema. Arutelus moraali rollist teaduse juures äratas mu tähelepanu mõttekäik, kus viidati sellele, et justkui esmakordselt märgati tehnoloogia kahepalgelisust esimese maailmasõja ajal, mil kus mürkgaaside väljatöötamise tõttu seati kahtluse alla teadlaste eetilisus. See mõttekäik jääb mulle natuke arusaamatuks, sest ma ei tahaks uskuda, et varasemalt leiutatud oma eelkäijatest tõhusamad tapariistad ei tekitanud samasugust diskussiooni. Siinkohal meenub konkreetne näide keskaegsest
,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat" ,,tuleb puhastada enne kui kõva kevadine tuul puhub veel puhkemata pungade peale puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile" 2. Kirjelda, missugune on luuletuse meeleolu. Kasuta vastamisel väljendeid ja sõnu, mille abil luuletaja seda edasi annab. (5 punkti) NB! Enne vastamist vaata üle oma varasema vastuse mõttekäik! Vastus: Luuletuse meeleolu on masendav, ahastav. Luuletus annab mõista, et inimesed nagu ei saaks ise arugi mida nad planeet Maaga, OMA koduga teevad ning inimesed ise peavad sellele parasiitlusele lõpu tegema, vastasel juhul selline eluviis lihtsalt kandub edasi põlvest põlve iga järgnev generatsioon on samasuguse parasiitliku suhtumisega, kuni lõpuks lihtsalt ei ole muud valikut kui et enda suhtumist ja käitumist
vaid pisut tõusnud. Eriti sellistel juhtudel on võimalik, et ümbritsevad ei suuda näiliselt kõrgenenud töövõimes (mis on sageli sihipäratu) probleemi näha ega häiret ära tunda. Bipolaarne meeleoluhäire on paljude allikate väitel sügavalt aladiagnoositud haigus. Enamus patsiente saab diagnoosi 5...7 aastat pärast depressiooni diagnoosi. Depressiivne faas Depresiivse seisundi kliinilise pildi kesksel kohal on põhimeeleolu langus kurvameelsuse kujul, kusjuures mõttekäik ning kujutluste sisu on depressiivse suunitlusega. Need on seisundi kindlad sümptomid. Ülejäänud sümptomid on haigetel erinevad, neist juhindub seisundi konkreetne variant. Meeleolu muutusel on mitmeid varjundeid: mure, pessimism, tujutus, nukrus, ahastus, meeleheide. Meeleolu alanemisega kaasneb tihtipeale ka ärevus- ja pingetunne. Seda põhjendatakse sageli kui aimdust varitsevast ohust, õnnetusest või lähedastega toimuvast katastroofist
rahvahääletusi, mis sageli ei vii mõistlikutele otsustele. Kõnes on president välja toonud mitmeid Eestis välja mõeldud E- teenuseid ja ka skype, mis kinnitab et me suudame Eestis teha jätku suutlikuid asju. President tegi ettepaneku sajandaks aastapäevaks luua nn. Eiffeli torn, millest oleks kasu noorele ja vanale, töötajale ja tööandjale, rahvale ja valitsusele. Rahvas ja valitsus peavad tegema käsikäes tööd, luua kompromisse. Mina arvan et mõttekäik, et Eesti on nagu metsmaasikas vastab tõele. Kuna metsmaasikaid on vähe peab nende eest hoolitsema.
minul ei teki usaldus kergesti, kuid paar südamesõpra mul siiski on. Tüdineme kiiresti inimestest ning üldiselt pole nad meie tass teed. Ka minu arvates on meid ümbritsev pigem võlts, kui aus ja siiras, ning sooviksin samuti muuta maailma paremaks ja õnnelikumaks nagu Holdengi. Ta ei taha, et lapsed kasvaksid suureks ning näeksid, mida elul on pakkuda täiskasvanutele. Tema soovunelmaks on olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast. Leian, et see on üpriski huvitav mõttekäik, sest tõepoolest võiksime kõik jääda lasteks, sest siis tundus maailm ilusam paik ning tõele näkku vaatamisega ei olnud kuhugi kiiret. Meile meeldib, kui inimesed räägivad asjadest, mis neile tegelikult huvi pakuvad ning asjad, milles ei väljendu egoism, mida on kahjuks igas teises inimeses rohkem kui seda olla võiks. Üheks erinevuseks meie vahel on elav kujutlusvõime, mis meis väljendub erinevalt. Holden luiskab igal võimalikel juhtumitel. Mina lausun mõne vaimuka nalja
labane, vaid keskpärase inimese jaoks, olgu ta heas seltskonnas, midagi erilist, millega ei ole kombeks välja paista ja mis tõmbaks temale liialt soovimatut tähelepanu. Näiteks on Hegel toonud uued rõivad, mille kandmisega inimene ülejäänud seltskonnast eraldub. Abstraktselt mõtleb harimatu, mitte haritud inimene. Hegel peab harimatu inimese all silmas lihtrahvast, pööblit, kes on harimatu sellepoolest, et ei suuda inimestes ja maailmas näha midagi peale ilmselge, kelle lihtne mõttekäik defineeribki tema harimatuse. Hegeli näide mõrtsukast annab mõista, kuidas lihtrahvas keskendub vaid ilmsetele faktidele ja ei näe mõrvaris enamat, kui lihtlabast kurjategijat. Samas näevad daamid ja inimesetundjad, kultuursed inimesed, kurjategijas rohkemat, kui tema sooritatud tegu, nad näevad inimest, kellel oli tõenäoliselt raske elu ning mingi põhjus sooritatud teoks. Hegeli sõnul eksisteerib ka vastupidist abstraktsiooni. Näiteks on toodud rist, mida paari
Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul enesetapuni. Kindlasti on kõik märganud uudistes aina sagedamini ilmuvaid koolikiusamise tõttu elu lõpetanud noori. Koolivägivalla üks põhjuseid on, et kaasõpilased ei suuda aktsepteerida teisi, veidi erinevaid inimesi. Tihtipeale on see tingitud sellest, et lapsel on teistsugune välimus, mis võib olla sageli põhjustatud mõnest haigusest, pere rahaline seis, erinev käitumine ja mõttekäik. Olen ka ise märganud, kuidas sageli on kiusatavad just näiteks laiema kehaehitusega või veidi halvemas olukorras riietusega. Kiusajaid on erinevaid: mõned saavad eeskuju kodust, kus toimub samuti lapse õiguste rikkumine; vägivallaga tegelejal on tähelepanuvajadus ning vajadus näidata oma võimu teiste õpilaste suhtes. Tihtipeale on teatud õpilastel ka hirm ise ohvriks sattuda või mingist gurpist välja jääda, kui olukorraga kaasa minemisega ei nõustuta
puutumatta vaimu kui eraldi olevuse. Rene jõuab arusaamisele, et ka vaim võib eksida ja, et kehi tajutakse ainult intellektiga mitte meeltega või kujutlusvõimega. Descartes üritab lahti mõtestada vaimuga seotuid tajumusi. Ta avastab, et asjad on ideedega samased. Ta usub sellesse mida me mõtleme kuid samas ei usu ta sellesse, mida me näeme, ehk väliseid mõtteid. "Et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks"- minuarust on see mõttekäik väär. Sest kui me vaatleme asju kaugelt binokliga on need asjad oma õige kujuga. Asi on nägemuse teravuses. Lõpul jõuab ta järeldusele, et keha on vaimust täiesti erinev ja vaimu mõjutab ainult üks kehaosa- üksnes aju. Aju sisendab vaimu aistinguid mis aitavad kaasa terve inimese säilimisele. Nagu ma aru sain on ajus olev ühismeele (sensus communis) osa ainsaks siduvuseks vaimu ja keha vahel.
viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Raske joobe puhul esineb teadvuse hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järkjärgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks. Alice Tärk 9b
" · ,,Ei selge mõistus kurje plaane sünnita." · ,,See, kes hülgama on valmis ausat sõpra, mõelgu sellele, et too on väärt ta enda kallist hingegi! Eks aegamööda seegi selgeks sulle saa, sest üksnes aeg ju näitab, kes on õige mees; vaid õela tundmiseks on päevast küll ja küll." · ,,Hoopis juhm oleksin juurde nõudes hiilgust tarbetult." · ,,Kui arvad, et on kurt ja kangekaelne jonn eal õige olnud, siis on väär su mõttekäik." · ,,Oh vaene mees, sel kombel, kui mind sõimad nüüd, sind varsti ennast sõimatakse kõigi poolt." · ,,Sa trotsid seadust, kui sa keeldud rääkimast, ja põlgad linna, kus su häll on kiikunud." · ,,Kel teoks on julgust, see ei kohku öeldu ees."
LISA 1. Missugust muusikat kuulad? a)rokk b)hip-hop c)jazz d)elektrooniline muusika e)kantri f)rahvamuusika 2. Kui tihti sa muusikat kuulad? a) mitu korda päevas b) mitu korda nädalas c) ei kuula üldse 3. Miks kuulad muusikat? a) aitab keskenduda b) rahustab c) lihtsalt meeldib d) tegelen muusikaga e) sunnitakse 4. Kas muusika on sind kuidagi mõjutanud? 7 a) riietus b) välimus c) mõttekäik (kui valisid A või B siis palun täpsusta!) ………………………………………………………. ............................................................................ 5. Mis arvad, miks tänapäeva muusika erineb umbes 300 aasta tagusest muusikast? a) pillid on muutunud b) stiil on muutunud c) kuulajad on muutunud d) artistid on muutunud 8
NORMID - subjektiivne norm (iga inimese enda reaalsus) - kultuurinorm (enamus) - normatiivne norm (ideaal) - statistiline norm (tekitab äärmuste probleemi – intelligentsuse hindamine) - kliiniline norm (ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale või teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne) PSÜHHOPATOLOOGIA selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia (kui sügavalt on inimese taju, mõttekäik häiritud ja millised on mälu probleemid) - WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste ja vigastuste puudumine - Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi - haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED STAATILINE VS DÜNAAMILINE (enamus lähevad dünaamilise faasi – mingil hetkel võib olla
kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid. Hebefreenne skisofreenia emotsioonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired käitumine on inadekvaatne ja impulsiivne ning tavaliselt maneerlik meeleolu lame ja inadekvaatne mõttekäik desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu. isoleerumistendents ja käitumine näib olevat eesmärgita ja tundmusteta algab tavaliselt 15. ja 25. eluaasta vahel halva prognoosiga Katatoonne skisofreenia väljendunud psühhomotoorsed häired silmatorkavamaks tunnuseks on ägeda katatoonse rahutuse episoodid arenenud tööstusmaades harva, kuigi mujal on see tavaline. ulmataolise (oneiroidne) seisund koos elavate stseenihallutsinatsioonidega Katatoonne skisofreenia
Minu võimalused demokraatikus ühiskonnas. Üheksakümnendate aastate alguseks taastus Eestis demokraatlik ühiskond, mille eelduseks oli Eesti riikliku iseseisvuse taastumine. Elame Eesti Vabariigis, mis on demokraatlik riik riik, kus saavad kodanikud poliitikat mõjutada, osaleda mõne erakonna või kodanikuorganisatsiooni töös, avaldada oma arvamust ajakirjanduses või internetis ning samuti omandada haridust. Samuti on kõigil võrdsed õigused ja võimalused muuta end ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Kui soovida lihtsalt head ja omada häid ideid ning suuta neid ka ellu viia, peakski nagu piisama. Ometi ei kasuta neid võimalusi ühiskonna ja seeläbi enda elu parendamiseks kõik õiguslikud kodanikud. Niisamuti võin öelda ka enda kohta. Tahe midagi ,,ära teha" on minus olemas ning samuti on erinevaid mõttekäike. Kuid ei ole leidnu...
c. riigiteataja (seadused) d. ise.elnet.ee e. utlib (andmebaasid) f. google scholar 7. Esialgne tutvumine kirjandusega (millele tähelepanu pöörata, teadusartikli traditsiooniline struktuur, allikakriitika) a. tutvu sisukorraga, rapordi tulemustega, artikli abstractiga b. vaata millal on avaldatud c. sissejuhatus ja kokkuvõte d. vaata pealkirjad, tabelid, joonised e. tuvasta struktuuri jälgides autori mõttekäik f. vaata kas on usaldusväärne i. autori tuntus ii. allika vanus iii. allika usutavus 8. Allikatest saadud teave kasutamine: parafraas, kokkuvõte, tsitaat. Plagieerimise vältimine. a. kokkuvõte – tekstiosa põhiidee oma sõnadega b. parafraas – teksti mõte oma sõnadega, aga ei lehenda algupärast teksti c. tsitaat – täpselt algupärase tekstiga kokkulangev d
Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub. · Raske joove - Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks Alkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks. Neid iseloomustavad järgmised tunnused:
katatoonne ja lihtne skisofreenia. Paranoidse skisofreenia puhul on juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreense skisofreenia puhul on juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonse skisofreenia puhul on esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor, sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid, negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtsa skisofreenia puhul on esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus.. Patsient on ükskõikne
muusikat. Oma seisukohad tegi ta teatavaks kirjanduslike artiklite kaudu (1901-1915). Kõige prantsuspärasemaks peab Debussy rokoko-aegset muusikat ja imestab, et Pariisis on Bachi ühing , Couperini ühingut aga pole. Seevastu ei leia ta Berliozis midagi, mis oleks iseloomulik prantslastele. Siinkohal tahaks ära tuua erinevused saksa- ja prantsuse kultuuri vahel. Saksa kultuur: tunded varjutavad mõistuse; mõttekäik on ähmane, pikad laused; andub ohjeldamatutele kirgedele; meeltest esikohal "süda" (romantism, ekspressionism); armastab koera (täidab käsud). Prantsuse kultuur: tunded allutatud mõitusele; armastab selgust ja lakoonilisust; armastab vaimuteravust ja elegantseid naudinguid; meeltest on esikohal "silm" (realism, naturalism, impressionism); armastab kassi (graatsia ja individualismi sümbol). Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega.
mis võivad olla kas mälestus, pildid, uitmõtted jne. Sisemonoloog on nagu kiilutud tegeliku teksti vahele ja tal ei pruugi sellega olla mittemingisugust seost. Temas väljendub tegelase sisemaailm. Sisemonoloog võib vormilt olla väga fragmentaalne ja seosetu. Teadvuse vool Teadvuse vooluks nimetatakse sellist teksti kujutamise viisi, mida antakse edasi sisemonoloogitehnikaga ehk pannakse kirja tegelase mõttekäik nii puhtalt kui võimalik, olgu ta siis nii seosetu ja uitmõtteid sisaldav kui tahes. Õlle(kannu) Oll 2004
skisofreenia diagnoosi. Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest
reaalsus. Inimesel on võimalik kogeda mitte asja iseeneses, vaid seda, mida asi iseeneses tekitab. 8 Järelikult ei koge ma lauda ennast, vaid seda, mida laud minus tekitab. Maailm iseeneses on inimese mõistusele kättesaamatu, sest see, kuidas inimene mõtestab enese jaoks maailm iseeneses poolt tekitatud kogemust, sõltub üksnes inimese enda mõistusest. 9 Kanti mõttekäik sarnaneb siin Platoni omaga, sest jagab samuti maailma kaheks üks neist on meile kättesaamatu, teine aga kogetav. Antud temaatika puhul on mainitud filosoofide õpetustel ka üks oluline erinevus: 10 kui Platon põlgab maailma sellisena nagu see meile ilmneb, siis Kant seab selle oma teooria keskpunkti, st tähtsustab vahetut kogemust enam kui kättesaamatut objektiivset reaalsust. 11
7. Kaua tegevus toimub Tegevus toimub juulist sügiseni. 8. Millist inimest hindab autor? Põhjenda. Autor hindab inimeses innovatsioonilist mõtlemist, pürgimist paremuse poole ning salapärasust. Oluliseks peab ta niiöelda erilisi inimesi, kes usuvad, et on teistest paremad ja julgevad selleks midagi ette võtta, et enda või lausa kogu inimkonna olukorda parandada. Arvan seda peategelase Raskolnikovi põhjal, keda ei saanud kunagi lõpuni mõista, sest tema mõttekäik ei olnud kunagi etteaimatav ja alati tuli sealt midagi üllatavat. Ta arvas end ka olevat piisavalt eriline, et midagi olulist korda saata. 9. Milline on keskkonna mõju inimesele ja vastupidi. Inimest ümbritsev keskkond ajendab teda tegudele, mida ta ehk niisama ei söendakski teha. Näiteks tahtis Raskolnikov endale tõestada, et on nagu Napoleon ja temagi kuulub "haruldaste" inimeste sekka ning suudab sooritada veel tuhandeid teisigi heategusid. Ühiskond oli paheline ning romaan
Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. ESTETISM on arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu ja ei tohi teenida poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne ja ei allu ühelegi mõjutusele. AUTOMAATKIRJUTAMINE nimetatakse sellist teksti kujutamise viisi, mida antakse edasi sisemonoloogitehnikaga ehk pannakse kirja tegelase mõttekäik nii puhtalt kui võimalik, olgu ta siis nii seosetu ja uitmõtteid sisaldav kui tahes. MODERNISMI JA POSTMODERNISMI VÕRDLUS IBSEN WILDE KAFKA JOYCE MATHERLINK
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ain...
aga vaevuhingitsev ja närtsiv. Üks soosib lopsakat ja metsikut inglise parki, teine rangelt korrapärast prantsuse oma. Raske on jagada kõiki naisi vaid kahte rühma, sest kahe äärmuse vahele jääb veel tohutult jaotusi, kuhu iga üks neist ennast kuskile paigutada püüab. On keeruline järeldada, mille järgi keegi end kuskile heaks arvab kuuluvat, kuid siiski on nad kõik mingil salapärasel moel endale siin ilmas koha leidnud. Naised on ettearvamatud ning keerulised. Nende mõttekäik üllatab vahel ka neid ennast. A.H. Tammsaare raamatus "Kõrboja peremees" on Madli öelnud oma vennatütre Anna kohta nii: "Niisama on lugu ka Annaga: teda peab aimama, teda peab mõistma, muidu põle temaga miskit hakkamist." Anna oli Kõrboja Reinu tütar, kes oli otsustanud tulla maale elama. Külaelanike seas tekitas see suurt elevust, ometigi oli naine vaid tavaline inimene nagu iga teinegi, kuid ta oli linnast. Anna oli õppinud saksa keelt ning suhelnud peenete inimestega
inimesed ka sellest nii palju ei hooli. Raha eest ei saa armastust. Raha eest ei saa rahu. Kumb aga lõppeb enne kas vihkamine või maailm? Praeguses tempos jätkates on vastus kindel. Maailma lõpp võib tulla triljon korda, enne kui inimesed aru saavad, kui mõttetu on vihkamine ja hävitamine. Kindlasti üks maailmamurede põhjusi on ühiskonna suhtumine. Maailm on täis ükskõisust ja suutmatust. Siinkohal meenub huvitav mõttekäik Moe Howardilt: ,, Ainult lollikesed on positiivse ellu suhtumisega". Tundub, et see on ka tänapäeva ühiskonna siht. Sest imedesse ja headusesse usuvad ju ainult lollikesed. Edukas ärimees teab, et ta peab olema külm nagu hai ja murdma ennast, just nimelt ennast, läbi elu, hoolimata millestki. Need, kes teisi aitavad, enamasti ise edukateks ei saa ja elus kaugele ei jõua. Tihtipuhku on ju nii, et heategu läheb kiirelt meelest. Kättemaksu haub inimene aga
Armastuse mitu palet A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III, IV osa Armastus on tunne, mida on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Seda on võimalik tõlgendada mitmel viisil, kuna iga inimene tunneb mingil määral armastust. Kõige rohkem räägitakse mehe- ja naisevahelisest sümpaatiast, kuid isegi see võib omandada erisuguseid ilmeid. Vaatamata mõningatele erinevustele, seisneb armastus siiski hingelises läheduses ning soovis oma kallimat võimalikult õnnelikuks teha, ükskõik, et see ei pruugi välja tulla. Üheks raskemaks katsumuseks on kindlasti armastus revolutsiooni ajal, kui ellujäämine on kaheldav ning kindlat tulevikku oodata ei oska. Tunded seisavad habrastel alustel, mis võivad iga hetk puruneda. Indreku ja Kristi armastus ei olnud kuidagi mõeldav ning nad ei rääkinud sellest eriti. Terve sündmustiku vältel jäi mulje, nagu oleks tegemist lihtsalt kahe väga hea sõbraga, kes armastasid koos mässajate koosolekutel käia. Kuid...
järgmiselt: · Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. 4 · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt. kehade olemasolust, vähem kindlaks ju Jumala ja hinge olemasolu? 8. Kuidas aitab mõistus teha vahet teadmisel ja pettusel, unenäol ja tegelikkusel? 1.Meetod, mille Descartes tõeuurimiseks valis oli selline, kus ta arvas, et
Valgustus 18.saj. Esimene filosoofiline ajastu. Hakkasid Euroopas levima demokraatlikud ideed. 1789. a. Prantsusmaa Suur Revulutsioon kus nõuti: vabadust, vendlust, võrdsust tänapäevase demokraatia sünd. Esile tõuseb kodanlus inimesed kes tegelevad tööstusega, äriga. Rahvavõim asutub vastu kuninga- ja kirikuvõimule. Inimene on kõige mõõdupuu. Kõik mis inimesele kasu toob on arukas. Sel ajal loodi esimene entsüklopeediankuhu koguti inimeste ideed. Valgustuse ideed said alguse Inglismaalt. Kuulsaimad ja võimukamad valgustajad olid Prantslased. Prantsuse valgustuskirjandus Louis XIV e päikese Kuningas. Tema lõi Versai lossi sohu. Seal elas 10000inimest. Viis Prantsusmaa pankrotti, kuna lõi uusi makse ja talupojad maksid end surnuks. Prantsuse valgustajad arvasid, et ühiskonna saab üles ehitada mõistuse toel e arvestada inimeste vajadusi. Inimesed olid vaesed ja hädades sellepärast, et neil ei ole haridust nad hakkasid rahvast hari...
"Rõõm liikumisest". Siit tuleneb motiiv nautida kehalisi pingutusi ja harjutamist. Nii kujuneb eluviis, kus kehaline aktiivsus on asendamatult vajalik. Kehalise kasvatuse õpetajal peab olema küllalt takti, et panna lapsed tõsiselt harjutama, tundma rõõmu lihaste pingutamisest. Et kujuneks positiivne suhtumine kehalistesse harjutustesse, tuleb õpetajal teadvustada harjutuste sooritamise kasu. Seejuures ei tohi unustada õpilase enesehinnangu taset. Ühel juhul saab valitsevaks mõttekäik: "Kui teised saavad hakkama, siis pean mina ammugi olema suuteline." Teisel juhul aga depresseerib mõte: "Paha, et teised näevad, kui saamatu ma olen." Edukas tahab veenduda oma eelises teiste ees. Spordivõistlus pakub sellise võimaluse, luues stiimuli võimete edasiseks arendamiseks. Kuid ka saamatul on progressi (harjutamise tulemuslikkuse) tunnetamine eneseväärtustamisel heaks vahendiks. Testsüsteemiga kombineeritud kehaline kasvatus annab selleks võimaluse. Tähtis on muidugi,
tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõttekäik päris tõene. Euroopa Liit on kogu oma eksisteerimise vältel avaldanud suurt toetust eri rahvaste keelte ja kultuuride omanäolisuse säilitamisele. Toetus ei ole ainult moraalne EL on läbi oma abiprogrammide õla alla pannud mitmele Eesti kultuuriprojektile, liitumisel peaksid saadavad summad veelgi suurenema. Euroopa Liit pole aga kõigest rahapada lisaks toetustele avanevad meile ühinedes uued dimensioonid oma rahvuse reklaamimiseks mujal maailmas. Eesti keel saaks EL-i ametlikuks
Inimene, kes usub, et ta ei tohi mitte kunagi meeli uskuda, langeb veel hullemasse eksitusse, kui mis tahes eksitus, millesse ta võib langeda meeli uskudes- (eelnevate tsitaatide allikas wikipedia vt. eelmist linki). Ja igaüks, kes kahtleb isegi selles, et kogu maailm on pettus ja illusioon, peab tunnistama tõde, et hetkel kui ta kahtleb, on ta olemas - sest seda, keda ei ole, ei saa ka petta! See mõttekäik on sarnane Descartesi cogito, ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas) filosoofilisele mõttekonstruktsioonile, kuid kui Descartes rajab sellele kogu oma filosoofilise süsteemi, siis Augustinuse puhul on see lihtsalt mõttekatke, millega ta pikemalt edasi ei tegele ja sestap jääb cogito, ergo sum ikkagi Descartesi filosoofia pärisosaks.
Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Mehhanitsistlikust maailmavaatest lähtudes püüdis ta leida vastuse küsimusele, mis hoiab koos ühiskonda, milles iga inimene ajab taga isiklikku kasu. Seejuures süveneb ühiskondlik tööjaotus ja inimestevahelised suhted muutuvad keerulisemaks. Vajadused sunnivad üha rohkem tootma, suurendama ühiskonna rikkust. Ent mil viisil? Smithi mõttekäik oli järgmine. Maa ja rahva kogutoodang võib suureneda kas töö tõhustumise või tööhulga suurenemise teel. Tööd muudavad tõhusamaks töölise oskuste ja vilumuste kasv ning täiustatud masinad ja seadmed. Pole oluline, kas toodang suureneb põllumajanduses või tööstuses. Oluline on see, et ühiskonna rikkus kasvaks. Selles mõttes ta parandas füsiokraatide vaateid, kes pidasid põllumajandust ainsaks rikkuse loojaks.
õnnetu, kuna tema raha on kadunud. ,,Iga sekt, ükskõik milline see ka ei oleks on kahtlase ja vale segu" (Voltaire, 1986; 359) Kalvinistid, molinistid, papisid jne - kõik need pole muud kui üksteisega sõjajalal olijate nimetused, kuigi nad ühiskonnale soovivad head. Kui tõde on ilmne siis ei sa tekkida erakondi ega fraktsioone. Nõnda siis on õige see, milles nad kõik on ühel meelel, süsteemida aga, milles nad üksteisest erinevad on järelikult valed. Voltaire mõttekäik on ka minu arusaamine sellest, sest on fakte, mille üle üldse ei hakatagi vaidlema ja need faktid, mis panevad mõtlema, neile ei olegi maailmas ei õiget ega valet, on vaid arvamused. ,,Kuna inimestele on antud võime täiustada kõike, mida loodus neile kingib, siis on nad täiustanud ka armastust." (Voltaire, 1986; 51) Puhtus ja enda eest hoolitsemine, muutes ihunaha õrnemaks, suurendab mõnutunnet
See väljendus selles, et kirjanik tõepähe tuues pidevalt uusi väiteid esile tõi, mis on nüüdisaja võrdsusele ja teaduse arengule nii vastukäivad ja ebareaalsed. Seitsmendaks ei meeldinud mulle, et kõik tegelased olid nii sarnaste nimedega. See selleks, et peale pikka kirjeldust nad surid, kuid mõningad erinevad nimed oleks pidanud ikka suutma välja mõelda, arvestades ka lugejaga. Lõpetuseks võin öelda, et ma ei saa aru, miks peetakse Gailitit maailmakirjanikuks, kuna tema mõttekäik ja kirjutamisstiil on ebaratsionaalsed. Võib-olla on asi ka selles, et mu mõtlemine on hästi analüütiline, kuid seda teost pole võimalik analüütiliselt vaadelda, ilma tugeva kriitika rünnakuta. Ma ei soovitaks seda teost mitte kellelegi kunagi lugeda, kes naisi vähegi hindab ning kes väärt kirjandusest lugu peab. Iseasi oleks aga teada meessoo esindaja arvamust samast teosest. Ma ei kahetse selle raamatu lugemist, kuna nüüd tean, milline on tõeliselt halb raamat.
harutada, et vaadata, kuhu välja jõutakse. Tekstil on sissejuhatus, mis ütleb, milliste küsimustega tegelema hakatakse ja milliseid vastuseid neile loodetakse saada. Pärast sissejuhatust teab lugeja, mis teda ootab ja miks. Tekst ise peab lubatud küsimused arusaadavalt esitama, tooma välja kõik argumendid, mida vastamisel kaaluda, esitama vajalikke näiteid ning tõestama autori oletused ja hüpoteesid. Ei tohi unustada, et kuigi autorile võib mõni mõttekäik iseäranis lihtne ja loogiline tunduda, ei saa lugeja seda jälgida ja jagada autori peas, vaid ainult kirjutatu põhjal. Ei ole olemas iseenesestmõistetavaid mõtteid. Teksti lõpetab kokkuvõte, mis teksti «kehast» vähemalt viis korda lühemalt peab esitama kandvad mõtted, näitama nende omavahelisi seoseid ning esitama autori järeldused oma mõttekäigust ning sissejuhatuses lubatud vastused kõne all olnud probleemidele
Nimelt räägib ta sellest, kuidas püütakse vabadust suurendada, elada täisväärtuslikku ja tänuväärset elu. Ta julgustab loobuma kõigist metodoloogilistest piirangutest, annab indiviidile julgustava vabaduse valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. ,,Kirik on riigist lahutatud, teadus aga mitte" Antud lauset selgitatud sellega, et iga inimene saab valida endale usu, kuid keegi ei saa valida, seda mida koolis õpetatakse. Väga huvitav mõttekäik. Täielikku vabadust ei saavuta siin maailmas aga mitte keegi. Teadlast piiravad ikkagi mitmed olulised asjad kasutatava raha hulk, kolleegide, kaaslaste suhtumine, loendamatud füüsikalised, sotsioloogilised, ajaloolised probleemid jms. Kokkuvõtteks öeldakse, et igaüks peab järgima oma loomulike kalduvusi ja ajama oma asja. Raamatu lõpu poole pöördub autor küsimuse juurde, mille oleksin tahtnud talle ammu isiklikult esitada: ,,mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks
Kaob kättesaadavus informatsioonile, on kogu töö seisatud. Kaob informatsiooni terviklikkus, on töö tulemus kujunemas vääraks. Kaob informatsiooni konfidentsiaalsus, on ohu alla seatud kõik siiani tehtud töö väärtus. Ajastatud ning ajakohased varundused töökriitilistest andmehoidlatest on elemntaarsus igas organisatsioonilises infotehnoloogia lähenemises. Iseasi jällegi, kuidas antud protseduur läbi viidud on. Siit järgmine mõttekäik: varundamine, mis ta õigupoolest on? Andmekogust samasuguse andmekogu loomine eesmärgiga vajadusel asendada originaali. Lihtne ju, või mis? Ehk tasubki varundamisse suhtuda kui millegisse, mida ei tasu üles ehitada ei tea mis tuumalaboriks. Lihtuses peitub võti, kindlat reeglistiku järgides on võimalik tagada väga efektiivne tööseisaku ennetus. Siinkohal ehk tasubki vahest meelde tuletada, et efektiivsus ei ole palju ja keeruline, vaid lihtne ja stabiilne.
Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub. Raske joove Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks. Alkoholijoobe kliiniliste tunnuste dünaamika on üldistes joontes paralleelne alkoholi sisaldusega organismis. Mitmete tegurite toimel võib aga selles ette tulla
Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest
Ilusaid mõttekäik ja ütlemisi "Tõest ja õigusest" Kui lõpuks kogu protsessist ei ühte- ega teistpidi midagi välja ei tulnud ja kui Andres kõige üle üsna rahulikus ja nukras meeleolus järele mõtles, siis pidi ta paratamatule otsusele tulema: tema jäi oma õigusest ilma ainult selle pärast, et oli teda nõudnud tõe põhjal. Oleks tema ühes Jussi ja Matuga algusest peale kohtu ees kohe tunnistanud, et nemad leidsid surnud koera oma maa pealt, liiatigi veel piirist eemal, siis oleks kohtus asjast hoopis teine mulje saanud ja Pearu oleks pidanud temale koera välja maksma. Nüüd aga arvas kohus Andrese koera ja Pearu tedrepojad, keda koer hävitanud, umbes üheväärseks. Andres oli löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. Kaotas mõlemad. "Aga mis on see inimese elu- nagu rohi vikati ees" Seda ütles Oru Pearu Mäe Marile ühel oma viinastel "selgushetkedel"....
Tartu 2010 Carl von Clausewitz 1780-1831 Kristjan Muuli 12.c Hugo Treffneri gümnaasium Lühiülevaade eluloost Carl von Clausewitz sündis Magdeburgis Preisimaa Kuningriigis 1780. Ta sündis madalamasse keskklassi perre. Vanasti muutsid mõned kodanlased oma perekonnanimed ,,peenemaks" ja hakkasid omavoliliselt pruukima aadliseisusele viitavaid tunnuseid ,,de" või ,,von" - kes karjääri, kes edevuse pärast. Nii toimis näiteks Balzaci esiisa, nii tegid paljud Preisi poolakad ja Austria russiinid. Ka Carl von Clausewitzi isa, kes põlvnes üsnagi kroonukaugetest Sileesia esivanematest (nende hulgas domineerisid peamiselt kirikuõpetajad), muutis slaavipärase Clauswitzi von Clausewitziks. Ta orienteerus sõjaväelisele karjäärile, kuid läks erru kõigest leitnandina. Seevastu said ta neljast pojast kolm kindraliks; kõik neli kirjutati ka päriselt aadlimatriklisse. Te...
käituma meie soovi kohaselt. Alasdair MacIntyre "After Virtue" (1981) Väitis, et entusiastlikult alustatud "valgustusprojekt" on 20. sajandi teiseks pooleks mitte "säravalt lõpule viidud", vaid "läbipõlenult läbikkunud", sest "teaduslikud" teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse. Nii on mõisted hea, õiglane, kohus lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist ega sobi enam õigupoolest kellelegi ega millelegi. Millel eetiline mõttekäik põhineb? Inimese telos Kui öeldakse, et tegu on õige või hea, siis öeldakse sellega, et nii teeb inimene, kes edendab oma loomust selliseks, milliseks ta püüdleb. Moraaliteooria aluseks mõte, et inimesel on telos funktsioon, ülesanne, kohustus. MacIntyre telos'est "Inimene olla tähendab täita erinevaid rolle pereliikmena, rahvusena, filosoofina, sõdurina, Jumala teenijana. Siis, kui inimesest mõeldakse indiviidist, enne rolle ja
läbi raskuste. Autori seisukohtade ja vaadetega nõustun põhimõtteliselt kõiges (seda muidugi sel juhul kui olen materjali õigesti tõlgendanud ja selles sisalduvat infot objektiivselt omandanud). Nõustun, et inimeste arvamused tulenevad nende põhimõtetest moraaalikoodeksitest, maailmavaadetest ning erinevatest kapitali osakaaludest mis moodustavad kogukapitali. Väljad kus käib pidev võitlus oma uskumuste ja tõekspidamiste ees on minu arvamuse kohaselt täiesti reaalne mõttekäik, iseenesest on juba kahe inimese omavaheline interaktsioon võitlus väljal kus mõlemad omapooled soovivad domineerivaks jõuks oma arvamust ja tahet ning sellest tulenevalt käib pidev olelusvõitlus oma seisukohtaden nende säilitamise ja nende võimuspektri laiendamise eest. Poliitika on hea näide välja võitlusest on üks riigi nö õigusruum mis on nagu malelaud, ning esinevad koalitsioon ja opositsioon mis on pidevas
selles olevate inimeste tundeid või mõtteid. Kuigi see pole alati vajalik, siis just saatuslikes või määravates olukordades on otsekõne olemasolu nauditav. Suur osa holokausti puudutav on mahutatud teise peatükki ja hõlmab endas juba mainitud operatsioone, mõrvu, Ajutise Valitsuse tegutsemist juutide suhtes, süüdimõistetute päästmislugusid ning tapjate motivatsiooni lahti mõtestamist. Autori mõttekäik ja analüüsivõime võimaldab faktidele toetudes jõuda järeldusteni, mis põhinevad loogilistel seletustel ja nõnda harutatakse lahti nii mõnedki sõlmed. Oma koha on leidnud sündmustikud, mille kirjeldused võimaldavad toimunut hästi ette kujutada. Kirjutades esimesest juutide vastu suunatud rünnakust Leedus, mis leidis aset Kaunases 25. juunil 19417, saab jälgida sündmustekäiku, asjaolusid ja tulemust. Seesugune täpsus ja korrapära iseloomustab kogu raamatut
Arutleva kirjandi kirjutamise etapid 1. Loe hoolega pealkirja. 2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad). Kui loed pealkirja ,,Kas kool teeb õnnelikuks?" ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud. Siin on rõhuasetus kahel sõnal kool ja õnnelikuks Mõttekäik võiks olla selline. Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt. Niisiis tuleks leida vastused küsimustele: Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus. Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et tõ...
eksistentsi lõpp - surm 11. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õigus eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist. 12. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest) Inimväline absoluut pigem eemalolev. Kausaaleetikas on N mõttekäik. Süüteole ei järgne karistus vaid tagajärg. Hea ja kurja suhtes on N neutraalne. Vooruslike tegude motivatsioon need on kogustuslikud, sest ükski tegu ei jää tasumata. Inimese roll on püüelda väljapoole põhjus-tagajärg seost. Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Ei arvata objektiivselt, et maailmas midagi kurja eksisteerib. Iseloomustab paljude loodusrahvaste, sealhulgas soomeugrilaste usundeid. Selles mudelis
Ootamatud aistingud on loomingu eeldus. Allasurutud sekusaalenergia on kunsti lähtekohaks. Sügavad instinktid ilmnevad unenägudes, aga ka palavikus, joobes. · Tõid kirjandusse nn automaatse kirjutamise (alateadvus) kirjutaja ei pea loogiliselt mõtlema. Kirjutab üles alateadvuse mõtted. · Keelekasutus luules: · Olulisel kohal alateadvusimpulsside kirjapanek · Sõna abil jäädvustatakse mõttekäik · Süzeelisust pole, see-eest mäng keele ja vormiga, omapärased metafoorid · Eestis Ilmar Laaben, A.Heik, S.Kivisild Eksistentsialism · Filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai alguse II MS eelõhtul · Lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist · F.Nietzsche, F.Dostojevski, F.Kafka, B.Pascal, S.Kierkegaard, H.Bergson, M.Heidegger · Tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre't
teguviisi hinnatakse barbaarseks ja lubamatuks isegi kõige rängemate ja õõvastavamate kuritegude karistusena. Samas aga teiselt poolt hakkas tõstma pead terrorism, mis kogu arenenud maailma väärtushinnangute jaoks oli võõras, arusaamatu ja täiesti vastuvõetamatu. Õigust mõistavad inimesed lähtudes enda tõekspidamistest ja meelsusest teiste inimeste üle ilma kohut pidamata. Tehes seda brutaalsel ja barbaarsel moel. See mõttekäik näitab, et barbaarsuse olemusel võib olla kultuuriline ja miks mitte ka usust tulenev taustsüsteem, mis tingib selliste nähtuste tekke, mida peame endale omases kultuuriruumis barbaarseteks. Eelmine sajand on toonud inimkonnale kaasa palju head. Tsiviliseeritud ühiskonnas on toimunud suured põhimõttelised muutused. 20. sajandil hakati tõsiselt pühenduma loodushoiule, keskkonnale, kus me elame ja mille tuleviku suhtes me kanname vastutust. Teaduse ja õppetöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
