Alkoholism (0)

Alkoholism
Eva Liisa Markus
Tallinna Rahumäe Põhikool
9B
2010
Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist.
Alkoholi on kasutatud väga ammustest aegadest. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad delirium tremensi ehk joomahulluse kirjeldused.
Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud – higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam.
Peamised kahjustused selle tarbimisel tekivad ajus, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Kõige rohkem saab kahjustada maks. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Võimalik on küll mingil määral leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta. Prognoos tervistumise suhtes on halb. Kompleksseid meetmeid rakendades on võimalik saavutada teinekord väga hea paranemine täieliku karskuse tingimustes, kuid haiguse ägenemine võib tekkida kas või juba tühise alkoholikoguse tarvitamise järgselt.
Alkoholismi arenemise kiirus ja raskus on seotud vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus asju ja toimunud sündmusi meelde jätta.
Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb rida sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu teostatakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada (peamiselt küll alkoholi müügi piirangutega). Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus.
Alkoholi joobeid jaotatakse kolme astmesse. Neid iseloomustavad järgmised tunnused:

• Kerge joove - Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb . Sellest juhtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab.
  
• Keskmine joove - Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub.
  
• Raske joove - Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge . Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub , tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks
  

Alkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks. Neid iseloomustavad järgmised tunnused:

• Esimene staadium- okserefleksi kustumine (märk organismi kaitsejõudude töö häirumisest), süvenev võimetus piirduda väikese alkoholikogusega; joomiseks õigustuste otsimine; kriitika puudumine oma seisundi suhtes.
  
• Teine staadium - taluvuse tunduv tõus, võõrutussündroomi tekkimine ja süvenemine, mis on signaaliks kehalise sõltuvuse tekke kohta, mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, oma seisundi mõistmine, kuid suutmatus joomist lõpetada.
  
• Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes.
  

Kasutatud materjal:
http://www.tmk.edu.ee/~margek/alko.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholis m
http://www.akliinik.ee/ained.html