Alkoholi mõju inimesele (2)

Alkoholi mõju inimesele
Eestis on alkoholi tarbimise arvestuslik kogus ca 13 liitrit puhast piiritust inimese kohta aastas ja sellega oleme Euroopa Liidus häbiväärsel esimesel kohal. Mujal riikides tarbitakse keskmiselt kuni 5 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta. Seega on alkoholism Eestis tõsiseks probleemiks.
Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest , rassist, kehakaalust ja sellest, kas kõht on täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 60-70 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav annus 1-1,5 liitrit. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus , pidurdub kasv ja üldine areng.
Valge rass kannatab alkoholi kõige paremini. Must rass ei talu alkoholi üldse ja kollane rass suhteliselt vähe. Alkoholi mõju sõltub samuti kehakaalust: kõhnemad inimesed jäävad kiiremini purju. Enne alkoholi tarbimist peab kindlasti sööma. Kõht peaks täis olema rasvast toitu, sest siis ei jääda nii kiiresti purju.
Alkohol aitab lõõgastuda, tekitab heaolutunde, muudab lõbusaks ja seltskondlikuks. Teiselt poolt aga kahjustab mitut kehafunktsiooni, soodustab vähkkasvajaid ja tekitab sõltuvust. Joobes inimene muutub sageli vägivaldseks ja vaimselt tasakaalutuks.
Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon . Rohke kasutamine vähendab mehe spermatosoidide arvu ja tekitab häireid naise menstruatsioonitsüklis; viljastumisvõime langeb. Alkoholis on palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, nt. vitamiinid . Alkoholiga liialdajate puhul on tavaline kas üle- või alakaalulisus.
Kerge joobe puhul enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb . Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab.
Keskmise joobe puhul meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, see võib kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Enesekriitika on sedavõrd kahanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed.
Raske joobe puhul esineb teadvuse hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge . Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub , tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks.
Alice Tärk 9b