arengule kaasa aitamine, koostööoskuste välja arendamine, tahe ja soov olla elu lõpuni spordis aktiivne (Kruusimägi, 2014). Ohumärkideks on täiskasvanute liikumisaktiivsuse langus, selle tõttu hakkab ka vähenema laste aktiivsus, kuna osadel lastevanematel on tihti mugavam, kui lapsed on toas, silma all ning vaikselt vaatavad midagi telekast või arvutist (kuid kindlasti siinkohal ei saa üldistada). Ohuks võib ka nimetada Kenn Konstabeli uuringut, mis ütleb, et vaid veerand Eesti poistest ning vaid 15% tüdrukutest on aktiivsed määral, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud: nad saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat või tugevamat kehalist koormust päevas. (Matsi, 2015). Positiivne on aga see, et mida aeg edasi, seda rohkem on näha, kuidas algklassilastele on kehalise kasvatuse tunnis ette valmistatud palju mängulisi tegevusi. Mängumeetod on kindla eesmärgiga
· Inimesed räägivad isiksusest ka igapäevaelus ja neil on oma seletused isiksusega seotud nähtustele (st nähtustele, mida uurib isiksusepsühholoogia). · Isiksuse tavateooriad vastavad küsimustele, millele sageli ei ole "teaduslikku" ainuõiget vastust. · Seetõttu ei tasu siin alati küsida, mis on õige. Kuid on võimalik küsida, mida on kasulik uskuda. · Näide isiksuse tavateooriatest: fikseeritud vs muudetavad omadused (Dweck) 2. MEETODID - Kenn Konstabel · Uurimismeetodid · Mõõtmis- ja hindamismeetodid · Psühhomeetria; statistilised mudelid · Metodoloogia · Terminoloogia · "Metoodika" tähendab meetodite kogumit (eelkõige pedagoogikas, nt matemaatika metoodika); see ei ole sama mis metodoloogia või uurimismeetodid Terminoloogia Kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, kuid on oluline teada, mida sõnad tähendavad ning kasulik oleks, kui see tähendus arutelu käigus jääks samaks.
kuid ei määra midagi". See, mis me oleme looduse poolt kaasa saanud võib kas võimenduda või taanduda meid ümbritseva mõjul ja seda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Lasteaia- ja kooliõpetajad peaksid seda silmas pidama, et just neil on võimalus aidata probleemseid lapsi neid märgates ja aidates, pakkudes lahendusi ja alternatiive nii lastele kui ka nende vanematele. Kasutatud kirjandus: Isiksusepsühholoogia, toim. Jüri Allik, Anu Realo, Kenn Konstabel, Tartu Ülikooli Kirjastus 2003 Lapse kasvukeskond Eestis ja Soomes III, lk 141- 147, Käitumisraskustega laps, Mare Tuisk, Tallinna Ülikooli Kirjastus 2005 http://www.eric.ed.gov/PDFS/ED448382.pdf (26.11.2011) http://www.ivol.ee/download/Kes%20aitab%20käitumishäirega%20last%20Riina %20Türkel.pdf (26.11.2011) http://www.mindsweeper.ee/2009/06/15/rakubioloog-inimese-olemus-oleneb- keskkonnast-mitte-geenidest/ (26.11.2011) http://www.naine24
,,Hüljatud", ,,Hull sinu järele", ,,Väike õuduste pood" ning ,,Kabaree" Eesti teatrites. Väike MARI Hanna Helen Kaabel või Susanne Rull MARGUS Argo Tamm Lõpetanud Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia dzässmuusika osakonna laulu erialal. Aastast 2008 õpetab pop-jazz-teooriat, -klaverit ja ansamblimängu Viljandi Muusikakoolis. Väike MARGUS Gulliver Kenn Pai või Otto Reisser PERENAINE Liivika Hanstin PEREMEES Riho Rosberg VANAEMA Kaire Vilgats LINNSPES Taavi Tõnisson HULL-JASS Silver Laas TIINA ema Triinu Taul Rahvas Andres Roosileht, Ingrid Isotamm, Mihkl Tikerpalu, Alice Kirsipuu, Jevgeni Moiseenko, Toomas Kreen, Reet Loderaud ja Anti Kobin. Hundid Jeanette Täht, Angelika Kusanova, Keisy Põldsam, Sandra Steinberg, Aleksei Troitski, Igor Kudrin, Vahur Agar ja Ahti Kiili. Muusika
lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus peaks olema inimese isiksuseomaduste arengule kaasa aitamine, koostööoskuste välja arendamine, tahe ja soov olla elu lõpuni spordis aktiivne (Kruusimägi, 2014). Eriti murettekitav on laste vähene kehaline aktiivsus, millele viitavad mitu värsket uuringut. Näiteks Kenn Konstabel leidis kolleegidega, et vaid veerand Eesti poistest ning vaid 15 protsenti tüdrukutest on aktiivsed määral, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud – nad saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat ja/või tugevamat kehalist koormust päevas. Mitmete uuringute järgi tagab vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist päevas positiivse mõju füüsilisele tervisele ja on kasulik vaimsetele näitajatele, näiteks annab parema meeleolu
annaabi.ee 
