Põhiharidus Eisen achis(vaimulik kool) Kiriklikus vaimus, Esimene pill oli orel, Esimene pill orel Ametid: weimaris õukonna viiuldaja, Saksamaa tähtsaimas Hamburgi oopertiteatris Arnstadt-organist viiuldaja, Weimaris-õukonna organist ja Itaalias helilooja, kammermuusik Hannaveris kapellmeister Köher-kapellmeister Inglise ooperilavastaja Vokaalmuusika: Vokaalmuusika: Kandaat(300) -20 ilmaliku teost Ooperid: Passioon:(3) Oratoorium ,,messias" Johannese ja Matteuse Kaar"Halleluia" Instrumentaalmuusika: Instrumentaalmuusika: 6 Brandenburgi kontserti( kuus kolme Concerto grosso osalist) K-A-K (3-osaline) K-A-K Klaviirmuusika: Süit(tsükkel)
muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt " · Richard Wagner " Lendav hollandlane " · Giuseppe Verdi " Aida " · Giacomo Puccini " Tosca " · Gustav Ernesaks " Tormide rand " · Veljo Tormis "Luigelend " · Eduard Tubin " Barbara von Tisenhusen" Eesti ooperidirigente : · Raimund Krull · Neeme Järvi · Eri Klas · Peeter Lilje · Paul Mägi Eesti ooperilauljaid : · Urve Tauts · Anu Kaal · Pille Lill · Georg Ots · Hendrik Krumm
On mänginud ka mitmes muusikalis ja töötanud televisioonis saatejuhina. Tema elu moto: parimad asjad maailmas ei ole asjad. Libreto ja lavastaja Neeme Kuningas Sündinud 1955.aastal Kilingi-Nõmmel ning on Rahvusooper Estonia lavastaja aastast 1985, pealavastaja 1994-2002 ja peaprodutsent aastatel 1994-2010. Kuningas on lõpetanud Kilingi-Nõmme keskkooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulja erialal ning Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi GITISe ooperilavastaja erialal. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle 80 ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsuetenduse Eesti, Soome, Leedu, Venemaa, Rootsi, Norra, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina teatrites. Ta ise luuletab ka. Lavakujundus Hardi Volmer Ta on sündinud 1957.aastal ning on filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja ja muusik. Volmer on lõpetanud Tehnikakooli nr 4 rätsepana ja ENSV Riikliku Kunstiinstituudi teatrikunstniku erialal
trupist, mille liikmetelt nõuti suuremat näitlejameisterlikkust. 19. sajandil austas Glucki väga Richard Wagner (1813-1883). Viimaste kümnendite edukamad Glucki-lavastused on olnud stiliseerivad à la Robert Wilson (sellega tegid algust juba I maailmasõja eelõhtul Adolphe Appia ja Emile Jaques-Dalcroze ning nii Glucki kui Wagneri puhul pidas seda oluliseks ka meie esimene professionaalne ooperilavastaja Hanno Kompus). 16. Mozarti ooperid Prantsuse ja Itaalia muusikateatri taustal Ka Mozart (1756 1791) püüdis ooperist draamateost teha, kuid ta lähtus Itaalia koomilisest ooperist. Clucki ooperireform teda seega palju ei mõjutanud (Clucki reformi aluseks oli tõsine ooper). Mozartile jäi muusika peamiseks väljendusvahendiks. Libretolt otsis Mozart ennekõike tuge oma muusikalisele dramaturgiale ning tegi selle nimel ka koostööd libretistiga.