Füüsika eksam

Torm, Toomas

Füüsika eksam (0)

1 Hindamata

Füüsika Eksam
1. Elektrilaengute tekkimine elektroonteooria põhjal.
* Elektrivooluks nimetatakse elementaarlaengute suunatus liikumist juhis.
2. Coulombi seadus.
*Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdelinelaengute vahelise kauguse ruuduga .
3.Elektriväli, väljatugevus.
*Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule jõu ja laengu suuruse suhtega.
4.Elektrivälja potensiaal , töö elektriväljas.
*Elektrivälaja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laenu suuruse suhet.
5. Elektrimahtuvus .
*Elektrimahtuvus kui füüsikaline suurus on võrdeline plaatidel oleva laenguga ja on pöördvõrdeline plaatide potensiaalide vahega.
6. Kondensaatorid .
*Kondensaatori ülessandeks on koguda endasse elektrilaengut(elektrit). Kondensaatorid jagunevad: a)alalise mahtuvusega kondensaator , b) muudetava mahtuvusega kondensaator, c)suuremahtuvusega kondensaator. Igat kondensaatorit iseloomustab tema elektriline mahtuvus .
7.Mõiste elektrivoolust, voolutugevus .
*Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast liikumist. Suurust mida mõõdetakse juhi ristlõike läbinud laengu ja vastava aja suhtega nimetatakse voolutugevuseks (I=q/t).
8.Elektrimahtuvus.
*Juhi omadus avaldada laengute liikumisel takistavat vastumõjutnimetatakse elektritakistuseks(R=U/I).
9.Vooluallika emj.
*Suurust mida mõõdetakse laengu ümber paigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses tehtud töö ja laengu suuruse suhtega nimetatakse vooluallika emj-s.
10.Ohmi seadus.
*Voolutugevus ahela lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega.(I=U/R)
11.Takistite jadaühendus.
*Kui ühendada ühe voolutarbija lõpp teise voolutarbija algusega, siis tekib nende tarbiate jadalülitus. Jadalülitusekorral juhindun alljärgnevatest reeglitest: a)jadalülituse korral on voolutugevus kõikides ahelates ühesugune(I=I1=I2=…), b)jadalülituse korral on vooluallika klemmipinge võrdne pingelaengute summaga ia tarbia otstel(U=U1+U2+…), c)pingelaengud üksikutes vooluringiosades jaotuvad võrdeliselt nende osade takistusega(U1/U2=R1/R2), d)kogu lülituse takistus võrdub üksikute takistuste algebralise summaga(R=R1+R2+…).
12.Takistite rööpühendus.
*Kui ühendada mitme voolu tarbia algused omavahek kokku ja tarbiate lõpud omavahel kokku siis tekib tarbiate parallellülitus e. Rööplülitus. a)Rööplülituse korral on klemmipinge võrdne pingelaengutega rööplülituse otstel(U=U1+U2+…), b)voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga haarades(I=I1+I2+…), c)Rööplülituse korral on voolutugevus üksikutes harudes pöördvõrdelised nende harudetakistusega(I1/I2=R2/R1), d)Rööplülituse korral on lülituse kogu juhtivus võrdne harude juhtivuste summaga(g=g1+g2).
13.Takistite segaühendus.
*Juhtide segaühenduse korralvahelduvad jadamisi ja rööbiti ühendatud vooluringi osad.
14.Alalisvoolu töö ja võimsus.
*Energia muundumist mingiks teiseksenergia liigiks iseloomustab tehtud töö(A=UQ=UIt). Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks(P=A/t).
15.Elektrivoolu soojuslik toime.
*Juhise elektrivoolu toimel eralduvsoojushulk on võrdelinevoolutugevuse ruuduga, juhitakistuse ja ajaga (Q=A=I2Rt).
16. Elektrivool elektrolüütides.
*Elektrivooluks läbi elektrolüüdi nemetatakse katioonide ja anioonide suunatud liikumist.
17.Elektrivool gaasides.
*Elektrivool gaasides normaal tingimustel on positiivsete ioonidega.
18.Vooluga juht magnetväljas.
*Kui sulgeda vooluring, siis magnetilise jõu mõjul tõmbub vooluga sirgjuhe magneti sisse.
18.Magneetiline induktsioon .
*Magnetiliseks induktsiooniks nimetatakse suurust „b“ mis iseloomustab magnetjõude antud punktis(B=FAMAX/I∆l).
19.Magnetvoog.
*Magnetvälja jõujoonte arvu mis läbib nendega risti asetsevatpinda(S)nimetatakse magnetvooks.
20.Magnetvälja väljatugevus.
*Suurust mis iseloomustab magnetvälja ruumi mingis punktis ega sõltu keskkonna magnetilistest omadustest vaidväljatekitava makrovoolu suurusest ja juhtme kujust nimetatakse magnetvälja tugevuseks selles punktis.
21.Magnetiline läbitavus.
*Suurust mis väljendab voolude vastastikuse mõju sõltuvust keskkonna absoluutseks magnetiliseks läbitavuseks.
22.Elektromagneetiline induktsioon.
*Magnetvälja muutmisest tingitud elektrivoolu tekkimist ahelas nimetatakse elektromagnetiliseks induktsioonivooluks.
23.Indutseeritud emj. Suurus ja suund?
*Parema käe reegel:kui asetada vasakkäsi püsimagnet magnetvälja nii, et magnetvälja jõujooned langeksid risti peopessa ja välja sirutatud sõrmed näitaksid voolusuunda juhtmelõigus, siis välja sirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva voolusuunda. Emj on kokkuleppeliselt negatiivne.
24 Indutseeritud emj. üldkuju ja suund?
*....
25.Omainduktsioon.
*Induktsiooni emj. tekkimist ahelas mida põhjustab sama ahela voolu magnetvälja muutmine nimetatakse omainduktsiooniks
26.Mehhaaniline võnkumine.
*Mehhaniliseks võnkumiseks nimetatakse keha korduvat liikumist mingi trajektoori mööda mida seekeha läbib vaheldumisi vastupidises suundades.
27.Matemaatiline pendel .
*Ma temaatiliseks pendliks nimetatakse kaalumatu ja venimatu niidiotsa riputatud punktmassi.
28.Lainete liikumine.
*Iga võnkuv keha kutsub esile endas ja ümbritsevas keskkonnas mehhaanilise energia edasi kandumise. Selle energia edasikandumist nimetatakse laineliseks liikumiseks.
29.Hääl.
*Selleks, et inimene kuuleks häält peab olema täidetud 3 tingimust: a)peab olema mehhaniline keha mis tekitab võnkumisi, b)peab olema elastne keskkond(õhk), c) helilaine paeb olema sageduses 20-20000Hz.
30.Põhimõisteid vahelduvvoolust.
*
31. Valgusallikad , valguse kiirus.
*Valgusallikaid on kahesuguseid : looduslikud(päike, tähed, äike) ja tehislikud (lamp, lõke, tulemasin ). Kehi mis kiirgavad valgust ümbritsevasse ruumi nimetatakse valgusallikateks. Valgusekiiruseks nimetatakse valguse levimise kiirust(C=3x105).
32. Valgusvoog .
Indutseeritud emj. Suurus ja suund?
* Valgusvooks nimetatakse kiirgusvoogu mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi.
33. Valgustugevus ja selle seadus.
*Valgusvoog ruuminurga ühiku kohta.(I=Ф/ω).
34.Valguse peegeldumine ja selle seadus.
*Valguskiire tagasipöördumist peegelpinnalt nimetatakse valguse peegeldumiseks. Peegeldamise puhul kehtivad 2 seadust: a)Kiire langemis- ja peegeldumisnurk on alati võrdsed(α=β), b)Langev kiir pinnanormaal ja peegeldunud kiir on alati ühes tasapinnas.
35. Valguse murdumine ja selle seadus.
*Valguskire siirdumist ühes optilisest läbipaistvast keskkonnast teisse optiliselt läbipaistvasse keskkonda nimetatakse valguse murdumiseks. Seadus: a)Langev kiir pinnanormaal ja murdunudkiir paiknevad ühes tasapinnas, b)langemisnurga suhe murdumisnurga siinusesse on kahe keskkona puhul jääv suurus. Suhtarvu nimetatakse teise keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks esimese suhtes.
36.Täielik sisepeegeldumine.
*Sead esineb looduses : a)õhumullikesed vees või klaasis, b)kastepiisad, c)briljandi mäng, d)miraažidena.
37.Läätsed.
*Läbipaistvaid kehi, mis on piiratud sfääriliste pindadega nimetatakse läätsedeks(nõgus ja kumer läätsed).
38.Kujutise ehitamine läätsedes.
*PILT
39.Läätse valemid.
*PILT
40. Optilised riistad.
* Fotoaparaat , binokkel, prillid , luup, mikroskoop , teleskoop jne...
41.Valguse interferentsus.
*Valguse interferensi nähtus tekib siis kui liituvad ained on : a)ühesuguse sagedusega, b)liituvatel lainetel on ei ole faasinihet ühesgis lamepunktis.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 66 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Toomas Torm Õppematerjali autor

eksamiks vajalik info

füüsika eksam eksam füüsika füüsika eksam

Sarnased õppematerjalid

doc

Elektrotehnika

33. Aktiivtakistusega vooluring + ül 34. Induktiivtakistusega vooluring + ül 35. Mahtuvustakistusega vooluring + ül 36. Võimsused vahelduvvooluringis + ül 37. Aktiiv ja induktiivtakistusega vooluring + ül 38. Aktiiv ja mahtuvustakistusega vooluring + ül 39. Aktiiv, induktiiv- ja mahtuvustakistusega vooluring + ül 40. Pingeresonants + ül 41. Kahe haruga vooluring + ül 42. Rööpühenduse arvutus juhtivuse meetodil + ül Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute Q1Q1 suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. F= 4Ea r 2 E a - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus F 1 F

Elektrotehnika

docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõ

Füüsika ii

pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille moodul on võrdeline n

Füüsika

docx

Füüsika 2 kordamisküsimused

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 |q1||q2| F= 2 2 4 πε 0 r 2 ε 0 =8 ,85∗10 −12 C /N∗m vaakumi dielektriline läbitavus

Füüsika

doc

Elektrotehnika eksam

1. Coulombi seadus Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurusega ja pöördvõrdeline laengute kauguse ruuduga. 2. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Kui väljapunkti kaugus suureneb kaks korda, siis väljatugevus väheneb neli korda. 3. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooned on kujutletavad jooned, mis näitavad elektrivälja paigutatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. 4. Elektrivälja potensiaal Elektrivälja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 5. Elektripinge kahe punkti potensiaalide vahet nimetatakse elektripingeks. 6. Elektrimahtuvus Kahe juhtmevaheline mahtuvus võrdub laenguga mis tuleb anda ühele juhtidest, et potensiaalide vahe suureneks 1V võrra. 7. Kondensaatorite jada ja rööpühendus JADAÜHENDUS: RÖÖ

Elektrotehnika

pdf

ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r vaakumi dielektriline läbitavus aetud elementaarosakeste korral on nendevaheline

Füüsika

doc

Elektromagnetism

negatiivsete laengute vahel omandab keha elektrilaengu. Niisugust keha nimetatakse elektriliselt laetud kehaks ja laengute andmist kehale elektriseerimiseks. Elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine hõõrumise, elektrostaatilise induktsiooni või laetud kehaga puudutamise teel. Elektriseeritud keha võib pikemaks ajaks säilitada oma laengu olenevalt keha mõõtmetest ja ümbritsevast keskkonnast. Elektrilaengute jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt iga elektriliselt isoleeritud süsteemi elektrilaengute algebraline summa on jääv. Niisuguses süsteemis võivad tekkida uued laetud osakesed, kuid kõigi uute osakeste summarne elektrilaeng on alati 0. Elektiseerimine pole laengute tekitamine, vaid erinimeliste laengute teineteisest eraldamine. + + - - + -

Füüsika

docx

Füüsika II eksami kordamisküsimused

Füüsika II eksami kordamisküsimused 1. Elektrilaeng ja väli · Elektrilaeng (+ elementaarlaeng, omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron) Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed Elementaarlaeng |q|=1,6 × 10-19 C Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid

Füüsika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk