50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandhraa
Õppematerjali autor
Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit. Tarude paigutamine ridadena raskendab mesilaste orienteerumist tagasilennul oma tarru. Seepärast soovitatav on tarusid paigutada ka rühmadena vahekaugusega 6-10 meetrit, 2- 4 taru rühmas, 0,5-1 meetriliste vahedega. Mesilaste orienteerumise soodustamiseks võib tarude rühmad moodustada erineva suurusega ja tarude erineva asetusega. Rühmas tuleb ka tarude lennuavad paigutada eri suundadesse, et mesilased lennuteel üksteist ei segaks(Kulbin jt., 1989). Tarud olgu korralikult värvitud kaitseks ilmastikutingimuste vastu. Värvimata taru eluiga on umbes 10-15 aastat, värvitud tarul 20-30 aastat. Kuid mesilastele eriti ei meeldi värvitud
Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit. Tarude paigutamine ridadena raskendab mesilaste orienteerumist tagasilennul oma tarru. Seepärast soovitatav on tarusid paigutada ka rühmadena vahekaugusega 6-10 meetrit, 2- 4 taru rühmas, 0,5-1 meetriliste vahedega. Mesilaste orienteerumise soodustamiseks võib tarude rühmad moodustada erineva suurusega ja tarude erineva asetusega. Rühmas tuleb ka tarude lennuavad paigutada eri suundadesse, et mesilased lennuteel üksteist ei segaks. Tarude lennuavad on soovitatav suunata kas kagusse või itta, rühmaviiside paigutuse korral ka lõunasse ja läände. [1] Tarude asetus olgu seostatud eri puu- ja põõsaliikidega selliselt, et need kaitseksid tarusid
, 1997) Mesilasperesid ei ole soovitatav või on lausa keelatud paigutada kõrgepingeliinide lähedale, ega selle alla, sest sest mesilased võivad kaotada seal orientatsiooni ning eksida teel tarru. Samuti ei sobi sooäärne niiske maa. Sealne niiskus tekitab mesilasperele hallitushaigusi (kivihaue, lubihaue). Väikesed ojad, tiigid on mesilastele aga soodsad, sest sealt saavad nad vett hõlpsasti kätte.(Arro et al., 1997) Mõningad kriteeriumid, mis tarudel peavad olema: · Taru peab mahutama 100000 mesilast ja kuni 150kg mett. · Materjal peab olema õhuke ja läbilaskev (puit) · Tarul peab olema 1-2 reguleeritava suurusega lennuava. Lennuava võib olla kuni 15 mm, talvel aga hiirte sissepääsu takistamiseks kuni 10 mm. Lennuava paigutamiseks ei ole erilisi kriteeriumeid, kuigi soovitatav on paigutada see ida-kagusuunda. (Arro et al., 1997) 3
käikudega ja siidise võrguga, mis on neile kaitseks teiste vaenlaste eest. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Harilik teesklane (Lisa 3) on 3 - 4 millimeetri pikkune, kollaste tundlatega ning punakaspruunide kattetiibadega mardikas, kes sobivates tingimustes võib munast valmikuni areneda 100 päevaga. Täiskasvanud vaglad on 4 mm pikkused, kollased ja kaetud karvakestega. Toiduks kasutavad nad suira, kärgi, taru soojustusmaterjali ja puitu. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Kõrvahark võib esineda massiliselt eriti puu- ja köögiviljaaedades paiknevates tarudes. Kõrvahargi välimus on piklik ja tumepruun kitiinkattega keha. Talle iseloomulikuks on tagakeha tipul tugevad tangjad lisandid. Tema kasulikkus tuleneb väiksematest putukatest ja ka kärjeleedikute röövikutest toitumisest, kuid teda tuleb siiski tõrjuda kuna toiduks kasutab 10
Hooldamine kevadel. Talveks jääb 15000…20000 mesilast. Puhastuslend märtsi II poolel ilusa ilmaga. Hädapuhastuslend veebruaris. Puhastuslennu ajal õhutemperatuur vähemalt +5…10°C. Enne puhastuslendu avada lennuavad, asetada õigele kohale lennulauad, puhastada taru ümbrus lumest. Paar päeva enne puhastuslendu võetakse ära nn. mähkmed – pappalus taru põrandal, et näha kui hea on pere tervis. Kui pere vajab varasemat puhastuslendu – lennuava roojastatud ja mesilased rahutud – viiakse pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C. Kui mesilased on hädapuhastuslennu teinud viiakse nad endisele kohale tagasi. Kiirläbivaatus Märtsi lõpul, aprilli algul. Õhutemperatuur peaks olema vähemalt +10…15°C. Hea teha kui looduses leidub juba õietolmu (paju õitsemise ajal).
õitsemise ajal), selle asemel, et mesinikele maksta taimede tolmeldamise eest. Maailmas tuntakse enam kui 600 erinevat tarutüüpi, millest suurem osa on korpustarud. Eestis on viimastel aastakümnetel samuti hakanud korpustarude kasutamine hoogsalt levima, seda suuresti tänu piiride avanemisele ja paremale juurdepääsule naaberriikide mesinike kogemustele. Olgu öeldud, et XX sajandi esimesel poolel Eestis üsna laialt levinud Tartu taru oli sisuliselt korpustaru. Tartu taru pesaruum mahutas 12 täisraami ja selle peale sai asetada veel sama paljude raamidega magasini ehk teise korpuse. Kuna Eesti tarudel ehk lamavtarudel oli väga palju miinuseid, hakkasid mitmed eesrindlikumas mesinikud eelmise saj 60. Aastate keskpaigas Eestis valmistama mitmesugust tüüpi korpustarusid. Erinevate tarutüüpide levikule avaldasid mõju tol ajal Soomes üsna levinud Farrari ja Langstroth-tarud. Esimeseks Eesti mesinike poolt ehitatud taruks peetakse Farrar-tüüpi korpustarusid
asukohta. See on tähtis ühtlase temperatuuri hoidmiseks. Samuti ei tohiks varahommikune päike paista lennuavasse, sest siis meelitab päike mummid korjele ja kulutavad end ilmaasjata kuna hommikul ei eritu taimedest palju nektarit. Tähtis on ka korjemaa lähedus. Mida lähemal korjemaa asub seda vähem kulub aega lendamisele ning seda rohkem on võimalik neil nektrarit ja õietolmu korjata. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Taru ümbertõstmine Kui on nii juhtunud, et taru asukoht pole olnud sobiv aga pere on juba sellese kohta nn sisseelanud ja käib korjel, siis võib mesipuud nihutada umbes kolmveerand meetrit. Ning edaspidi mõne päeva jooksul alla poole meetri korraga. Kuid kui on näha, et mesilased hakkavad vana koha peal tiirutama, siis tuleb edasinihutamine lõpetada ja vanasse taru asukohta tuleks mingit sorti lendu takistav asi panna. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar]
Perede ühendamisel tuleb järgida, et peresid ühendatakse õhtul; ühendada tuleb hea ja tuulevaikse ilmaga, ühendada ei tohi näljaseid mesilasi, ühendavatele peredele tuleb anda ühine lõhn, mesilasema tuleb panna kas puuri või kattepuuri alla, haigeid peresid ei tohi ühendada tervetega. Igas mesilas peab olema kontrollkaal. Varakevadel asetatakse kontrollkaalule mesila keskmise tugevusega pere. Kontrollkaalul olev mesilaspere paigutatakse varjendi alla, et vihm taru kaalu ei muudaks. MESINDUSE TEST 5 1. Mesilased ehitavad aseemakupud siis kui pere hakkab sülemlema True False 2. Sülemlise negatiivsed küljed a. Toodang väheneb oluliselt b. Suur ajakulu sülemite püüdmisel c. Mesilasperede arvu suurenemine 3. Mesilased kasvatavad vahetusema ise True False 4. Mett võib hakata vurritama siis kui pool meekärjest on mett täis True False 5. 2014 aasta mesilasema märkimise värv on a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid