MS Office ja OpenOffice võrdlus (0)

MS Office ja OpenOffice .org võrdlus
Üldiselt: OpenOffice on tasuta tarkvara , MS Office aga tasuline ning üpris kallis(u. üle 1000kr). Välimuselt, võimaluste poolest on nad üpris sarnased. Erinevad on pakettide kooslused ning muidugi ka nende plussid ja miinused.
Välja võib tuua siinkohal OpenOffice`i eelised MS Office ees:
1. Suudab eksportida faile ka PDF-i.
2. Failimaht on väiksem.
3. Ära on ka märgitud, et OpenDocument-i failivormingud on viirustele vähem vastuvõtlikumad.
4. Areneb kiiremini.
5. Kasutab vaikeformaadina OpenDocument failiformaati.
6. OpenOffice’i plusspunktiks on, et nii programm ise kui ka õigekirjakontrollija on saadaval mitmekümnes, k.a. eesti keeles.
7. tugevuseks on, et lisaks Windowsile saab OpenOffice’it paigaldada ka Linuxis, Macis ja Solarises.
Kasutajate arvamused on aga erinevad. Mõned leiavad, et MS Office on mugavam ja ilusama kujundusega. Teised aga ütlevad, et OpenOffice on nii hea, et ei ole võrreldav MS Office-iga.
Openoffice’i programmid ning millistest Microsoft Office’i tootest nende loomisel on eeskuju võetud:
● Writer – tekstitöötlus, MS Word;
● Calc – tabeltöötlus, MS Excel ;
● Impress – presentatsioonid , MS Powerpoint;
● Base – andmebaaside loomine ja haldamine, MS Access ;
● Draw – vektorgraafilised tööd, MS Publisher;
● Math – matemaatiliste valemite koostamine, MS Equation Editor .
Tekstitöötlus
MS Office`il on see nimega MS Word, OpenOffice`il Writer.
Mõlematel on ka omad failivormingud: vastavalt siis .doc ja .odt.
Dokumendiakna sisu vaatamiseks on nii Word’is kui ka Writer’is erinevaid mooduseid.
Writer’i menüüd on sarnased Word’i menüüdele, kuid mõned käsud on erinevates
kohtades. Writer’is on kaht tüüpi menüüsid, aga Word’is on kolme tüüpi menüüsid.
Kui Word’is on ainult küljepaanid, siis Writer’is on nii dokitud kui ka vabalt liikuvad
aknad.
Enamik kirjutamise, toimetamise ja ülevaatamise korraldusi on Writer’is samad, mis
Word’is, kuid on väikesed erinevused detailides.
Navigatsiooniaken (Navigator) Writer’is on selline töövahend, millele Word’is täpset
vastet ei olegi. Kõige rohkem sarnaneb navigatsiooniaknas pealkirjade nimekiri ja sellega
kasutatavad funktsioonid Outline vaatega Word’is ja sealsete funktsioonidega.
Word’is on võimalik kuvada monitorile ka mitut lehekülge – selline võimalus Writer’is puudub.
Word tekitab automaatselt uue stiili kui vormindada teksti ükskõik mismoodi .
Writer’is tuleb uus stiil defineerida, et see lisataks uue stiilina Styles and
Formatting aknasse.
Word’is on nelja tüüpi stiile :
1) Character styles – märgistiilid mõjutavad märkide vormindust;
2) Paragraph styles – lõigustiilid mõjutavad terve lõigu vormindust; vaikimisi
seadistatud lõigustiili nimetatakse Normal’iks;
3) Table styles – tabelistiilid mõjutavad tabelite vormindust;
4) List styles – loendistiilid mõjutavad nummerdatud loendite ja täpploendite
vormindust.
Writer’is on viit tüüpi stiile :
1) Paragraph styles – lõigustiilid, mille kasutamiseks pole vaja lõiku märkistada, vaid
piisab sellest, kui muudetava lõigu sees paikneb tekstikursor;
2) Character styles – märgistiilid, mille kasutamiseks peab muudetavad tähed, sõnad
või pikemad tekstiosad ära märgistama;
3) Frame styles – paneelistiilid, mille abil on võimalik kujundada paneele (tekstikaste)
ja graafikat;
4) Page styles – leheküljestiilid, mille abil kujundatakse lehekülje vormindust
(lehekülje suurust, servasid, tausta jne);
5) List styles – loendistiilide abil kujundatakse nummerdatud loendeid ja täpploendeid
Tebeltöötlus
MS Office Excel ja OpenOffice Calc. Faililaiendid vastvalt .xls ja .ods
Mitmed käsud ja funktsioonid paiknevad Calcis mujal kui Excelis
Meeldiv on, et tekstiprogrammist tuttav PDF-i konverter töötab laitmatult ja ülikiiresti siingi .
Kõige kiiremini töötas vabaraline Calc ning Coreli tabeltöötleja jättis siingi teise koha Microsoftile.
Excelis on palju lihtsam luau tabeleid ja sellega seonduvat.
Kui tavalised tabelid ja lihtsamad arvutused avanesid kolmes programmis sarnaselt, siis graafikutega nii hästi ei läinud. Värskeimas Calcis, mis on alles testversioon, ei toiminud ka töölaual paiknev graafikute tegemise nupp. Uue graafiku loomiseks tuli avada menüü Lisamine ja leida sealt alt Diagramm.
MS Excelis toimub uue lehe (sheet) loomine kergesti.
Calc seda võimalust ei paku, kuid suudab lugeda Excelis loodud eritüübilisi sheete. Excelis loodud kujundus läheb aga kahjuks osaliselt kaduma.
Esitlus:
MS Office`il MS Powerpoint (.ppt) ja OpenOffice`il Imepress (.odp).
Kes on harjunud esitlusi PowerPointiga looma, see peab Impressiga harjumiseks aega ja kannatust varuma, sest mitmed asjad toimivad siin teisiti ja aeglasemalt.
PowerPointi kasutajad on harjunud kümnete dokumendimallidega, mille hulgast vastavalt teemale sobiv valida. Impress pakub ainult kahte malli , kusjuures mõlemad on nii koledad, et sobivad ainult hoiatamiseks, kuidas ei tohi esitlust teha. Lisade leheküljelt Internetist saab kümneid malle ka ise alla laadida ning sealt parima valida. Kui Internetti kasutada ei saa, peab enese kunstimeelele lootma jääma või kasutama PowerPointi malle, mida saab Impressile lisada.
Impress esitlused paistavad kindlasti silma eriefektide, animatsiooni
ja mõjuvate joonistusvahendite poolest.
Ka siin oli võimalik luua PDF- dokument, kuid see toimus palju aeglasemalt kui Writeris või Calcis
Corel Presentationsis ei ole nii palju dokumendimalle kui PowerPointis, kuid olemasolevad on kõik ilusad ning on näha, et rõhk on kvaliteedil, mitte kvantiteedil. Uut esitlust luues saab valida juba valmis mallide hulgast, kuid võib ka valida tühja presentatsiooni , millele tuleb ise kujunduselemente lisada.
Joonistus :
OpenOffice`il on see olemas nimega Draw. Faililaiendiks on .odg. MS Office paketis seda ei ole. Draw aitab luua kõike alates lihtsatest diagrammidest kuni dünaamiliste 3D illustratsioonide ja eriefektideni.
Uue joonise tegemine
Operatsioonid objektidega
Kõverjoonte joonistamine
Rastergraafika muutmine vektorgraafikaks
Värvide kasutamine
Põhidokument:
OpenOffice`il nimega Master Document ( faililaiend .odm). MS Office`is puudub.
Andmebaas :
OpenOffice`il nimega Base (faililaiend .odb), MS Office`il nimega MS Access (faililaiend .mbd).
Valem:
OpenOffice`il on selle jaoks olemas Math (faililaiend .odf). MS Office`il MS Equation Editor. Valemite kirjutamiseks arvutiga, hoolimata nimest võib kasutada ka nt. keemias ja füüsikas jne.
Silver Kukk 9B
16.dets.2008