Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nafta - must kuld (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Nafta – Must Kuld
Referaat keemiast
2007/2008 õppeaasta
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................................lk.
3
Koostis........................................................................................................lk.
3
Omadused...................................................................................................lk.
3
Tekkimine..................................................................................................lk.
4
Ajalugu.......................................................................................................lk.
4
Kasutamine.................................................................................................lk.
4
Naftasaadused
  • Bensiin ...............................................................................................lk. 4
  • Diislikütus..........................................................................................lk. 5
  • Määrdeõlid.........................................................................................lk. 5
    • Mootoriõlid..............................................................................lk. 5
    • Plastsed määrded......................................................................lk. 5
  • Katlakütused....................................................................................lk. 5-6
  • Õlide regenereerimine........................................................................lk. 6
  • Kasutatud kirjandus............................................................................lk. 7

Sissejuhatus
Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks
energeetiliseks ressursiks. Ilma sellise mahuka energia ressursita ei
oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me sellele
tavaelus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast
suuresti kogu inimtegevus. (Nafta – Must kuld,
http://www.ene.ttu.ee/Maeinstituut/Loput/Nafta%20-%20must%20kuld.%20K.Lepisk.pdf , Kaupo Lepsik, 2004)
Koostis
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust
(12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust
(0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal
suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised
naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid
ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem
on CnH2n+2. Parafiinid on nafta peamised koostisosad ning nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on raskemad ning keerukama
struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed
ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen . Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse,
Vasakule Paremale
Nafta - must kuld #1 Nafta - must kuld #2 Nafta - must kuld #3 Nafta - must kuld #4 Nafta - must kuld #5 Nafta - must kuld #6 Nafta - must kuld #7 Nafta - must kuld #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marliin Õppematerjali autor
Referaaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Nafta

foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist 2 Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82..

Keemia
thumbnail
23
docx

Globaalsed nafra reservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärindus Hedi Tammsalu, Annabel Pern GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat Logistika Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2021 SISUKORD 1. MIS ON NAFTA?........................................................................................................... 3 1.1. Nafta ajalugu......................................................................................................... 4 1.2. Omadused............................................................................................................. 8 1.3. Tootmine..............................................................................................................

Logistika
thumbnail
4
doc

Nafta referaat

Tallinna Polütehnikum Nafta Referaat Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Kütused Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on ammuses minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja biokütused(sõnnik, põhk jm jäätmed). Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist

Keemia
thumbnail
6
doc

Nafta ja raske nafta

Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks

Keemia
thumbnail
15
odt

Nafta ja selle produktide võidukäik läbi ajaloo

Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet

Keemia
thumbnail
19
odt

Nafta

Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet

Keemia
thumbnail
15
docx

Materjaliõpetus

................................................................ 13 4.2 Pidurivedelikud ............................................................................................ 15 4.3 Klaasipesuvedelikud .................................................................................... 16 1. Autokütused 1. 1. Bensiin Bensiin on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30­200°C[1]), kergesti süttiv värvusetu vedelik. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv

Auto õpetus
thumbnail
30
pdf

Globaalsed naftareservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon .................

Majandus




Kommentaarid (1)

kewwka profiilipilt
kewwka: hea materjal
16:05 05-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun