LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA (0)

TALLINNA TRANSPORDIKOOL
LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA
ÕPIMAPP
Koostaja :
Rühm:
TALLINN 2015
Tänapäeval üha enam pannakse rõhku logistikale üle üldises mõistes. Üha rohkem areneb asjade ja teenuste transport ühest linnas teise ning ladustamine . Tänu sellele on kasvanud ka tehnoloogia ladudes, mis muudaks seda tööd lihtsamaks ning mugavamaks.
Kasutatava laotehnika ja -tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt :
LAOTEHNOLOOGIA MÕISTE
Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast ( tõstukid , väravad , laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne). Kõik on omavahel seotud ja laotehnoloogia töötatakse välja igal konkreetsel juhul eraldi terviklikuna, pidades silmas konkreetseid eesmärke.
Traditsioonilise hoiustamise tehnoloogiad ei ole viimaste aastakümnete jooksul olulisi muutusi läbi teinud. Kaupa hoiustatakse endiselt riiulitel, tugialustel ja virnastatult. Rohkem on muutunud toimingute pool ja seda eelkõige seoses arvutustehnika laialdase kasutuselevõtmisega laomajanduses.
Konventsionaalse lao all mõeldakse kaubaaluseriiulitega traditsioonilist ladu. Riiulid võivad olla seejuures erinevate kõrguste ja vahekoridorid erinevate laiustega. Madalate riiulitega konventsionaalne ladu on parim lahendus juhul, kui on vaja ladustada eritüüpi kaubaalustel palju erinevat kaupa. Tavapärane ladu võimaldab 100%-lise otsese ja kiire ligipääsu kõigile kaupadele
MANUAALLAOD
Manuaalladudes kasutatatakse traditsioonilist laotehnikat ja -inventari (erinevad tõstukid, peenkauba- või kaubaluste riiulid jne), kusjuures kõik erinevad laotoimingud teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Manuaallaod on maailmas kõige levinum laotüüp ja jääb seda veel tõenäoIiselt aastakümneteks.
POOLAUTOMAATLAOD
Poolautomaatladudes teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Järjestikused tegevused on seotud enamasti hoiukoha/komplekteerimiskoha toomisega hoiustaja/komplekteerija juurde.
Poolautomaatladude peamised tüübid on:

• Paternoster laod
  
• Karussell -laod
  
• Tower laod
  
• Mini- ja microload laod
  

Viimasel ajal toodetakse üha enam ka nende laotüüpide erinevaid hübriide.
PATERNOSTER LAOD
Paternoster-süsteem kujutab endast poolautomaatset kinnist laosüsteemi, mis on mõeldud väikesemahuliste ja suhteliselt kergete toodete ladustamiseks. Paternosteri puhul on riiulid kinnitatud kandevketile. Juhtimisseade toob soovitud riiuli lühimat teed pidi kasutaja juurde. Süsteemi liikuma hakkamine ja peatumine toimuvad pehmelt. Analoogiliselt karusselI-tehnoologiaga on ka siin põhimõtteks " goods to man".
KARUSELL LAOD
Seade toimib karusselli põhimõttel. Juhtsiinidele kinnitatud riiulid juhitakse töökohale , kus inimene või robot teostab komplekteerimise. Tööprintsiibiks on "goods to man" (kaup komplekteerija juurde).
TOWER LOAD
Tower tüüpi laod töötavad samuti põhimõttel "goods to man". Tower-lao üks peamistest eelistest on efektiivne ruumikasutus. Toweri maksimaalne kõrgus võib ulatuda 12 meetrini. Ladustatavate toodete kõrgus võib olla kuni 750 mm. Hoiuühikuteks on plastikust konteinerid põhja mõõtmetega 1220 x 820mm. Hammaslatil liikuva lifti kiirus võib olla vahemikus 0,7- 1,5 m/s.
Seadme esi- ja tagaseinas asuvad hoiustamissahtlid, keskel on liftisaht. Soovitud kaup tuuakse väljavõtmiskohale liikuva lifti abil, mis liigub üles - alla kahel hammaslatil.
MINI LAOD
Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner , võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne.
AUTOMAATLAOD
AutomaatIadudes teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laooperatsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti.
Siin ka üks hea linki, millised võivad need robotid olla : https://www.youtube.com/watch?v=lWsMdN7HMuA
TÕSTUKID
Tõstuki all mõistetakse oma jõuallika abil vabalt liikuvat lähisiirdamisseadet, mis on mõeldud koormate vedamiseks, lükkamiseks, tõstmiseks või virnastamiseks. Toodetakse kümneid erinevaid tõstukimudeleid. Tõstukite tõstevõimed on vahemikus 0,5 - 42 t. Jõuallikana kasutatakse tõstukitel diisel-, bensiini-, gaasi- ja elektrimootoreid.
Tõstukid võib jaotada nende otstarbe , võimaluste ja ehituse järgi tinglikult järgmistesse rühmadesse:

• siirdamistõstukid
  
• tugiratastõstukid
  
• lükandmastiga tõstukid
  
• pöördkahvliga tõstukid
  
• komplekteerimistõstukid
  
• kombitõstukid
  
• vastukaal- ehk frontaaltõstukid
  

Tõstukeid iseloomustavad peamiseIt alljärgnevad tehnilised parameetrid :

• tõstejõud
  Tõstuki tõstejõu all mõeldakse maksimaalset lubatud suurimat koormust kaaluühikutes (kg, t), mida on lubatud tõstukiga pidevaIt töötades tõsta ja teisaldada. Maksimaalne koormus ei ole üldjuhul lubatud kõrgete tõstete puhul.
  
• tõstekõrgus
  Tõstuki tõstekõrguse all mõeldakse selle tõstekahvlite suurimat võimalikku kõrgust meetrites milleni on tõstuk võimeline pidevaIt töötades vabalt koormusi tõstma .
  
• pöörderuum
  Tõstuki pöörderuumi all mõeldakse ruumiosa läbimõõtu meetrites, kus tõstuk on võimeline end risti pöörama.
  
• masina ehituslik kõrgus
  

Masina ehituslik kõrgus on tõstuki kõrgeim punkt, kui kaup on tõstukil transpordiasendis. Seda on vaja silmas pidada koridoride ja ukseavade läbimisel.

• vabatõste
  Kui töötatakse madalates kohtades (näiteks haagised ja furgoonid), võib juhul kui kaupa on vaja ladustada kahes kõrguses, osutuda vajalikuks vabatõste, so tõste, mille juures masti kõrgus ei suurene enne, kui tõstekahvlid on jõudnud masti tippu.
  
• tööpind
  Tööpind on põrandapind, millel pidevaIt töötatakse. Kaasaegsete laotõstukite kasutamisel kehtivad põrandapinna siledusele ja tugevusele suhteliseIt ranged nõuded. Nii näiteks peab lao põrand siirdetõstukite kasutamisel pidama vastu survele vähemalt 100 kg/cm2.
  
• jõuallikas
  Sisepõlemismootorites kasutatakse kolme kütuseliiki: diiselkütus, bensiin ja gaas . Diiseltõstukid on sobivad töötamiseks õues ja suurtes, hästi ventileeritavates siseruumides. Diiseltõstuki ekspluatatsioonikulud on madalad ja vastupidavus suur.
  
• raskuskese
  Iga objekti raskuskeskmeks on üks punkt, milles objekt on igas suunas tasakaalus. Raskuskese on üks punkt, milles objekt on igas suunas tasakaalus. Raskuskese on teiste sõnadega homogeensete objektide massikeskpunkt (näiteks kuubi kujulise homogeense puukoorma raskuskese on kuubi keskel).  Mittehomogeensete objektidest koosneva koorma raskuskese leidub täis (raskete) ja tühjade alade keskpunktis .
  Tavaliselt on tühja tõstuki raskuskese umbes mastide ja aku vahelisel alal. Kui tõstuk võtab koorma peale on tõstukil ja koormal uus ühine raskuskese. Laotõstuk säilitab stabiilsuse siis, kui koorma raskuskese ja tõstuki raskuskese on veotelje ja tagarataste telje vahel. Kahe telje vaheline ala tähistab stabiilsusala.
  

Bensiinimootoriga tõstukeid kasutatakse üldjuhul töötamisel välitingimustes. Võrreldes diiselmootoriga tõstukitega on eelisteks madalam ostuhind, puuduseks aga väiksem ressurss ja heitgaaside suurem toksilisus .
Gaasiga töötavaid sisepõlemismootoriga tõstukeid on võimalik kasutada nii väljas kui ka sisetingimustes , puudusteks on aga tülikam ja aeganõudvam tankimine ning eritingimuste loomine gaasiballoonide tagavara hoidmiseks. Valmistatakse ka gaasi-bensiinimootoriga tõstukeid, mis on suhteliselt universaalsed .
Elektritõstukite eelisteks on väiksem pöörderuum, peaaegu olematu müratase, suur töökindlus ja madalad hoolduskulud. Puudusteks on samas suhteliselt kõrge hind ja tööressursi piirang, mis on määratud akude mahutavuse ja tõstuki kasutamise intensiivsusega. Akude laadimistsükkel nõuab oma aja ja selle jooksul ei ole võimalik tõstukit kasutada (välja arvatud akude vahetuskomplekti kasutamine). Akusid on vaja vahetada üldjuhul iga 5-6 aasta järel, samas on aga akud suhteliselt kallid.
LAADIMISSILLAD JA-VÄRAVAD
Kaasaegsete laadimislüüside tehnoloogia mitmekülgsus on võimaldanud muuta kaubavood
üleminekutehnoloogiate abil ladude ja veokite vahel sujuvaiks.
Docking'u kontseptsioon hõlmab täielikku laadimissüsteemi, mis koosneb laadimissillast, laadimislüüsist ja väravast. Kriitilisteks teguriteks on siinjuures kaupade mõõtmed, kuju, kogused , nõuded temperatuuri osas, tõstukid ja veokite/veoühikute mõõtmete erinevus.
Laadimissüsteemi projekteerimine eeldab arvestamist kõigi loetletud faktoritega. Laadimissildade abil on võimalik muuta koormate laadimine kiireks , ohutuks ja lihtsaks. Laadimislüüsid pakuvad laadimisprotsessi jooksul kaitset ilmastikumõjude eest kaubale ja töötajateIe.
Kasutusel on kolm eri tüüpi laadimissüsteemi. Esimese puhul paikneb laadimissild hoonest väljaspool, kusjuures laadimislüüs on suhteliselt sügav. Seda on kasutatud kuni käesoleva ajani kõige enam. Toodetakse ka varianti , mille korral asub laadimissild väljaspool hoonet, kuid laadimissild ja lüüs on suhteliselt lühikesed . Viimastel aastatel on hakatud kasutama üha enam laadimissüsteemi, mille puhul paikneb laadimissild hoones ja laadimislüüs on lühike.
Laadimissilla platvorm koosneb kahest osast: hüdraulilise ajami abil tõstetav ja langetatav platvorm ja eenduv, liigendite abil platvormi esiosaga ühendatud "nokk". Laadimisplatvorme valmistatakse laiustega 1500, 1750, 2000, 2250 ja 2400 mm ning pikkustega 2000 - 5000 mm. 1500 mm laiuseid platvorme kasutatakse peamiselt kauba laadimiseks pakiautodele. Tänu treileri põhjale toetuvale ja liikuvale "nokale " on kindlustatud ka treileri üles-alIa liikumise ajal tõstukitele takistusteta liikumine koormaruumi ja koormaruumist välja.
Kummipuhvrid peaksid olema täiskummist ja kinnitatud süvistatud poltide abil. Sellised puhvrid peavad vastu treileri üles-alla liikumisele laadimise ajal.
Laadimissilda manööverdamise hõlbustamiseks kantakse kummiribadele treileri või furgooni laiust tähistavad valged ribad. Osa firmasid on alustanud ka manööverdamist hõlbustavate süsteemide valmistamist. Kummiribade taga paikneb spetsiaalne raam koos andurite ja lülititega. Juhile annab manööverdamise õnnestumisest märku rohelise tule süttimine. Punase tule süttimine tähendab, et treiler ei ole orienteeritud laadimissilla suhtes õigesti ja manöövrit tuleb korrata . Rataste suunamiseks kasutatakse spetsiaalseid torusuunajaid.
Tähtis on kindlustada veoki/treileri liikumatus laadimise ajal. Selleks on välja töötatud spetsiaalsed tõkiskingad.
Laadimistööde teostamisel konteineris või treileris on väga tähtis hea valgustuse olemasolu. Piisav valgustus ka kõige kaugemas treiIeri või konteineri nurgas loob eeldused kiireks laadimistööks ja kaupade kahjustamise vältimiseks. Üldlevinud on laadimisvärava kõrvale seinale kinnitatud halogeenprožektorid. Seinal asuva pööratava prožektoriga pole aga enamasti võimalik valgustada koormaruumi sisemust täielikult. Kõige paremini sobivad treileri või konteineri sisemuse valgustamiseks liikuva sarniiri abil seinale kinnitatud käepidemega prožektorid. Selleks, et prožektor laadijat töö ajal ei pimestaks, ei tohi lambi võimsus olla liiga suur ega kiirtevihk liiga kitsas .
LAADIMISKONVEIERID
Sageli on vaja treileri või veoki koormaruum täita kaubaga parema täiteastme saamiseks ilma kaubaaluseid kasutamata. Kui koormaruum on suhteliselt kerge ja hästi pakitud kaubaga ühtlaselt täidetud, on võimalik saada kaubaühiku kohta soodne veohind. Eriti oluline on selline toimimine põhivedude korral pikkadel distantsidel. Üks võimalus on paigutada kaup laos virnast ümber alusele ja transportida tõstukiga koormaruumi. See nõuab aga arvestatavalt lisatööd ja teeb kauba käsitsemise kallimaks. Kui sellist tööd on vaja teha igapäevaselt, on õige kasutada spetsiaalset muudetava pikkusega mobiilset transportööri. Transportöör sobib ühtviisi nii koorma peale- kui ka mahalaadimiseks.
AUTOMAATNE LAADIMINE
Tootmises on ka iseliikuvad, raadio teel korraldusi saavad ja laserite abil ruumis orinteeruvad laadimistõostukid (AGV), mis siirdavad treileri või veoki koormaruumi korraga kaks või kolm kaubaalust. Tavalised tõstukid veavad väljastatavad kaubaalused loovutusalal täpselt ettemääratud kohale. Laadimistõstuk sõidab sirgjoonel edasi-tagasi, võttes endaga kaasa kaks või kolm alust korraga.
Ollakse seisukohal, et suurtes laduses kiiresti liikuvate suurte kaubakoguste korral on võimalik saavutada niisuguste tõstukite kasutamisega laadimistöödel suurem efektiivsus. Lüheneb laadimistsükkel ja väheneb laadimistööde omahind .
KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.estonianwarehouse.com/eraamat/Ladude_tuubid/Kasutatava_tehnika_ja_tehnoloogia_jargi/

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/11_Kauba%20kaitlemine.pdf

http://www.estonian-warehouse.com/eraamat/Lao_tehnoloogiad/Laosusteemid/Tower-laod/

http://www.rmp.ee/raamatupidamine/terminid/logistika-moisted-2004-10-01