Valguse Teke. Luminestsents. (0)

Valguse Teke.
Luminestsents.
Valguse teke.
Päikeselt
Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis
erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel.
Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed
nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes,
kogutakse elektronid ootama märguannet
hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini.
Mis toimub kiirgavas aatomis?
Valguse mikrovälgatusi lähetatakse aatomist
kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel.
Valgus on elektromagnetlainetus
Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni
võnkumist ühest seisulainest teise, ühest
elektronpilvetl teise
Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku
ajavahemiku jooksul, mitte lõpmata nobe hüpe
Kvantseisundite eluiga
10 astmes -9 ­ 10 astmes -8 sekundit
Valguse võnkesagedus on 10 astmes 14 Hz
Selle ajaga jõuab toimuda tuhandeid kuni miljoneid
valgusvõnkeid kiiratavas valguslaines
Kiirgamisaega t tõlgendatakse kui aatomi ergastatud
seisundi iga, kestust
Valguse neeldumist aatomis võib vaadelda samalaadselt,
ainult siis lähtub protsess madalamale energiatasemele
vastavast seisulainest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil
Spektrijoonte intensiivsus
Mõne enetgiaga footoneid kiiratakse tihti,
teisi harva. Toimumissagedus on erinev
Eredadjooned ­ lühiealineseisund
Tuhmid jooned ­ pikaelaised
(metastabiilsed)
Külm helendus
Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole
keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused.
Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside
mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu,
keemilise toimel.
Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi
ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust.
Luminestseesivaid aineid kutsutakse luminofoorideks
Luminofoor.
Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks
orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta
aine temperatuurile.
Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis
või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K
(20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.)
· Nende hulka kuuluvad orgaanilised värvained, väikesi lisandihulki
sisaldavad anorgaanilised ained, mida nim. kristallfosfoorideks
Kristallfosfoorid.
Kristallfosfoorid katavad luminestsentslampide, samuti telefi-
ja arvutikuvari ekraanide sisepinda.
Luminofooride omadused :
töötavad energiamuundajatena, mis transformeerivad erinevaid
energialiike valgusenergiaks (fotoluminestsentsi erijuhul:
muundavad materjalile langevat valgust erineva spektriga ­
üldiselt pikemalaineliseks ­ valguseks).
Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et väljakiiratav
energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate
elektronseisundite energiana
Luminestsentsi saamine :
Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest.
Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud
mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore
keemilise süntees abil.
Luminestsentsi rakendused
Valgusallikates, sh nn luminestsentslampides
transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva
spektriga valguseks.
Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis-
dekoratiivsetel eesmärkidel.
Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid
kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse
saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel
ja muudel väärtpaberitel. Pinnapragude avastamiseks ja
visualiseerimiseks materjalides.
Pildid luminestsentsist :