Füüsika - Energia (0)

Q: Milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad ?

Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika - Energia

Q: Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta ?

Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika - Energia

Q: Millest sõltub töö gaasi paisumisel ?

Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika - Energia

Keskkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad ?
Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta ?
Millest sõltub töö gaasi paisumisel ?

Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > +

Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest
3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t
Mõõdetakse: amprites (1A)

Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S
Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti
Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus

Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob)

Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK

Jadaühendus ( ampermeeter = I const ) - ühendatud jadamisi (järjest)
R = R1 + R2 + …. U= U1+U2+ …. I = I1 = I2 …. Const

Rööpühendus (voltmeeter = U const) - ühendatud paralleelselt
1/R = 1/R1 + 1/R2 + … (kui on 2 takistit , siis R = R1* R2 / R1 + R2) U= U1=U2= …. const I = I1 + I2 …

Ohmi seadus - voolutugevus on võrdeline pinge (U) ja pöördvõrdeline takistusega I=U/R ühik: volt (V)

Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga (E) ja pöördvõrdeline kogu takistusega I= E/ R + r => r = E/I -R

Elektromotoorjõud ( ühik: volt) - max pinge, mida vooluallikas suudab tekitada, näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud, et ühikuline laeng viia läbi kogu vooluringi

Sisetakistus (r) - vooluallika enda takistus
14. Elektrivoolu töö - vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt (soojuse tootmiseks)
A = U*I*t
Võimsus (N) (ühik vatt (W) -näitab töö tegemise kiirust ja palju tööd tehakse ajaühikus
N = A/t N= U*I N= I2R (välistakistus) N= I2r (sisetakistus)

Elektrienergiat mõõdetakse kWh = 3,6 × 106 J
Elektrienergia Eestis maksab 5,00 senti /kwh ?

Joule’i – Lenzi seadus - elektrivoolu toimel eralduv soojushulk (Q) on võrdeline voolutgevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestvusega
Q = I2*R*t (ühik J ( džaul )

Elektrivool vedelikes - vabad laengu kandjad (laetud oskased) ioonid
Elektrolüüt - keemilineühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad

Galvano tehnika - meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemed metalli kihiga
Galvanosteegia - metallesmete katmine teise metalli õhukese kihiga
Galvanoplastika - sadestatakse esemele paks metallikiht, et saada esemepinnast täpset jäljendit

Voolulevimise võimalusi gaasides :
-huumlahendus - realiseerub hõrendatud gaasides (reaktsioonides)
-kaarlahendus - tekib normaalrõhul (õhus = 100kPa = 1 atmosfäär (at))
- sädelahendus - õhk muutub väga tugevas elektriväljas lõhiajaliselt elektrit juhtivaks
-koroonalahendus - õhk hakkab elektrit juhtima piiratud ruumiosas

Plasma - tugevasti ioniseeritud gaas , sisaldab palju laetud osakesi, aga suvaline kogus on tervikuna neutraalne

Pooljuht - tavatingimuses halb elektrijuht, kuid temp tõuseb, siis mõned valentsed elektronid vabanevad, jättes tühja koha ehk augu
P- pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid , millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel.
N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel.
Nende kokku minemisel tekib pn- siire , mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte.

Doonor - lisand aatom , millel on rohkem valentselektrone (elektronid, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel), kui põhiaine aatomitel, seega jääb elektrone üle ja tekib elektronide juhtivus ehk doonorjuhitavus
Aktseptor - lisandaine aatom, mille on vähem valentselektrone kui põhiaine aatomitel, ülekaalus on augud ja vastavat juhtivust nim aktseptor ehk auk p-juhtivus.

Diood - pooljuhi ühend, mis koosneb´kahest erinimelisest poojuhist (n ja p), see võimendab elektrivoolus pärivoolukorral (pluss pool ühendada diood n-poolega, diood nõrgendab talle rakendatud elektrivoolu, kui rakendada vastu pinget)

Transistor - pooljuhtseadis, mis koosneb 3 pooljuhist, mis on vaheldumisi üksteisega ühendatud
Kasutus: saab elektrisignaali võimendada, sisse lülitada, tekitada ja muundada

Kiip - nüüdis elektroonika põhielement , milles on väiksele pindalale koondatud suur hulk üliväikseid tansistore koos lisadetailidega, mis koos toimivad tervikliku võimendina või protsessorina

Pooljuhi juhtivus temperatuurist - Elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades

Diood päripingestatud-võimendab, diood vastupingestatud-alaldab

LED e valgusdiood - pooljuht seadis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks (elektromagnetkiirgus)

Alalisvool - elektrivool, mille suund ajas ei muutu, tekitab veres elektrolüüsi

Vahelduvvool - elektrivool, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt [f=50Hz (sagedus)]

Vahelduvvoolu amplituud - elektrivoolu tippväärtus (Im)
Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile.
Efektiivväärtused näitavad voolutugevust ja pinget vahelduvvoolu võrgus.

Pistikus on faasjuhe - mis on pidevalt pingestatud maa suhtes ja
nulljuhe - mis ei oma pidevat pinget ( selleks et oleks kinnine vooluring ehk elektrivõrk )
Maandusjuhe - eelkõige inimese kaitseks. Üks ots on ühendatud seadme metallotsaga, teine ots maaga, et kui seadme metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolu tugevus kasvab järsult ja rakendub kaitse.

Kaitsmed - katkestavad vooluringi, kui voolutugevus ületab etteantud piiri (tekib lühis) Ühendatakse: faasjuhtmele ennetarbijat jadamisi
Liigid: ühekordsed (sulavkaitsmed) - traadike katkeb, kui tekib liiga suur pinge. Kahekordsed (bimetallkaitsmed = kaks metalli) - erinevad metallplaadid, soojenedes paisuvad ja kõverduvad üksteisest eemale

Lühis – tekib, kui välistakistus on lähedane nullile (kaob) ja selle tulemusena voolutugevus järsult kasvab

Elektrimootor - seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks, mille töö põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel . Generaator - seade energia, aine või informatsiooni tootmiseks.
Liigid: elektrigeneraator ‒ seade mehaanilisest energiast elektrienergia tootmiseks;
gaasigeneraator ‒ seade tahke- või vedelkütusest põlevgaasi saamiseks;
elektrongeneraator ‒ elektroonikalülitus etteantud parameetritega elektrivõngete tekitamiseks:ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega)

Aktiivvõimsus -keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivvärtuse kaudu P=UI= ImUm/2
Hetkvõimsus - näitab võimsust mingi konkreetsel ajahetkel ja see saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus)

Trafo- elektromagnetilise induktsioonil (EMI) põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks const sagedusel.
Kasutatakse kõrge pinge ja tugeva voolu muundamiseks näiduriistade jaoks sobivale väärtusele.

Temperatuur - iseloomustab keha soojuslikku seisundit

Kuidas on seotud osakestes liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga

Siseenergia - soojushulk, mille keha saab või annab ära soojusvahetuses teiste kehadega
U= 3/2 * m/M*RT (üheaatomiline) U= 5/2 * m/M*RT (kaheaatomiline)

Ideaalne gaas - ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende vahelist vastastikmõju
p*V=m/M *RT R= 8,31 J/mol*K ( gaasikonstant )
Reaalne gaas - reaalselt eksisteeriv gaas, mille omaduste seletamiseks ei piisa ideaalse gaasi mudelist
Rõhk (p) - kui suur jõud mõjub pindala kohta p=F/S p= ⅓ * nmoV2

Isoprotsessid - protsess, kus üks keha oleku parameetritest ei muutu
Isotermne protsess - ei muutu to ja ideaalse gaasi rõhk on pöördvõrdeline ruumalaga p1/p2=V2/V1 selle protsessi käigus ei muutu keha temperatuur, järelikult ei muutu ka keha siseenergia ja gaas saab tööd teha kogu talle antud soojushulga arvel (A=Q)
Isobaarne protsess - ei muutu rõhk ja ideaalse ruumala on võrdeline absoluutse to V1/V2=T1/T2 selle protsessi käigus ei muutu rõhk seega peavad ruumala ja temperatuur teineteisega võrdeliselt muutuma ehk soojuhulk jaguneb gaasi paisumise töö ja siseenergia suurenemise vahel (Q=ΔU+A)
Gaasi paisumisel sõltub töö: A=pΔV
Isohoorne protsess - ei muutu ruumala ja ideaalse gaasi rõhk on võrdeline absoluutse to
p1/p2=T1/T2 - selle protsessi käigus tööd ei tehta (A=0)

Mikroparameetrid - füüsikalised suurused, mille abil kirjeldatakse ainet molekuli tasandil ( molekulmass mo= M ( molaarmass )/ NA (avagadro arv = 6,02*10-23) (molekulmass, kiirus, konsentratsioon (n) )
makroparameetrid - füüsikaline suurus, mis iseloomustab kogu keha tervikuna (mass, rõhk, ruumala, temp)

Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta ?
a) soojusülekande abil (ülekantud energiat mõõdab soojushulk Q)
b) mehaanilise töö abil (ülekantud energia mõõduks tehtud töö A)

Termodünaamika I printsiip - keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga ΔU=Q+A
Termodünaamika II printsiip - soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt soojemale ehk ei ole võimalik ehitada soojusmasinat, mis muudab soojuse täelikult tööks

II printsiibi seos loodushoiuga - Suletud süsteem üritab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule.

Energia kvaliteet kahaneb ( valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne)
Süsteemi olekuparameetrid (p, V, T) ühtlustuvad
Osakeste jaotus süsteemis ühtlustub (ainete segunemine , korrapära kadumine)

Millest sõltub töö gaasi paisumisel ? Temperatuurist. Mida madalam on temperatuur, seda vähem tööd peab tegema väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö.

soojusmasina tööpõhimõte: Töötavale kehale, milleks on tavaliselt gaas antakse soojendist soojushulk Q1. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd A. Pideva töö tegemiseks peab töötava keha olek taastuma teatava aja jooksul, milleks tuleb soojendist saadud soojushulgast anda osa Q2 jahutile (ümbritsev keskkond).

Soojusmasina kasutegur näitab kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks η = A/Q1 η = Q1-Q2/Q1

entroopia - Iseloomustab süsteemi tasakaalulisust, mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia.

külmkapp - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt.

konditsioneer - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt.

Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Gaasides difusiooni intensiivsus võrdeline temp. Mida väiksem molekulmass, seda intens difusioon.

Soojusjuhtivus – ülekande liik, kus energia levib molekulide vastastikmõju tulemusena. Võrdeline temp-ga.

Sisehõõre – keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud . Suurem temp, suurem sisehõõre.

Ülekandenähtused gaasides

Vedeliku üldomadused – voolav, võtab anuma kuju, kindla ruumalaga, avaldab survet anuma külgedele, kui ka sisse asetatud objektidele.

Pindpinevus – vedeliku pinnaomadus kokku tõmbuda ja seetõttu vedelik pürgib kerakujulisuse poole.

Kapillaarsus – nähtus, mis seisneb vedeliku taseme tõusus/langemises peenikestes torudes. Tugevam, mida suurem pindpinevuse tegur.

Ülekandenähtused vedelikes
Difusioon
Aeglasem kui gaasides
Soojusjuhtivus
Paremad soojusjuhid kui gaasid
Sisehõõre
Tunduvalt suurem kui gaasides

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

a.kivi Õppematerjali autor

Arvestuse kordamisküsimused

1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - >

2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest
3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t
Mõõdetakse: amprites (1A)

4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S
Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti
Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus

gaas voolutugevus elektrivool juhtivus elektrienergia gaasides diood soojusmasin vooluring const siseenergia põhiaine soojushulk difusioon paisumise

Sarnased õppematerjalid

docx

Füüsika ülijuhtivus

19.Nim. voolulevimise võimalusi gaasides?- 1. Huumlahendus realiseerub kõrendatud gaasis(Ei vaja suur pinget). 2.Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. 3.Sidelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduval laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esilekutsumiseks piisava kineetilise energia. 4. Kroonlahendusel hakkab õhk elektrit juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud teravikulahenduses. 20.Mis on plasma?- Plasma on iooniseeritud gaas. 21.Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire?- 1. P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Vastavat põhiainet nim aktseptoriks. 2. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 3

Elektriõpetus

docx

Füüsika voolutugevus

katoodi poole. Galvanotehnikaks nim tehnikat, kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga. 13. Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? 1. Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima. Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega. 2. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piirav, gaasi aatomite ioniseerimiseks. Seda nim põrkeionisatsiooniks. 3. Ka tavaline õhk võib elektrit juhtida, sellisel juhul on põhjuseks kosmosest vabanev kiirgus. Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus. 14. Mis on plasma? Plasmaks nim tugevasti ioniseeritud gaasi, mis sisaldab väga suures mahus laengukandjate arvu. 15. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire?

Füüsika

docx

Energia - FÜÜSIKA

9. Mida näitab temp, erinevad skaalad? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit Skaalad: 1) Celsiuse skaala ühik 1°C, tähis t 2) Kelvini skaala ühik 1 K, tähis T 3) Farenheit'i skaala 10. Kuidas on seotud osakese liikumise kiirus kineetilise energiaga? Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele. 11. Mis on siseenergia? Keha siseenergia on osakeste kineetilise ja potensiaalse energia summa. Ideaalsel gaasil on siseenergia võrdeline temperatuuriga. 12. Ideaalne gaas? + Võrrand ? Reaalne gaas? Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende vahelist vastastikmõju. p= 1/3 nmov2 Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. 13. Isoprotsessid? Iseloom + ül! Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist

Elektriõpetus

docx

Füüsika: elektriõpetus

18.Nim. voolulevimise võimalusi gaasides?- 1. Huumlahendus realiseerub kõrendatud gaasis(Ei vaja suur pinget). 2.Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. 3.Sidelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduval laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esilekutsumiseks piisava kineetilise energia. 4. Kroonlahendusel hakkab õhk elektrit juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud teravikulahenduses. 19.Mis on plasma?- Plasma on iooniseeritud gaas. 20.Iseloomusta lähtuvalt tsooniteooriast metalle, dielektrikke ja pooljuhte- 1.Metall- neli tsooni, alustades alt täidetud-, lubatud-, keelu-(paksem) ja lubatutsoon 2.Dielektrik- kolm tsooni; alustades alt täidetud-, keelu-(paksem) ja lubatudtsoon. 3. Pooljuht- kolm tsooni; alustades alt täidetud-, keelu-(õhuke) ja lubatudtsoon

Elektriõpetus

docx

Füüsika - elekter, temperatuur

konstantsel sagedusel. Tihti kasutatakse trafosid elektrivõrkudes ja erinevate seadiste toiteallikates. 34. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Raadiolained – infoedastus, optiline kiirgus – infravalgus, röntgenkiirgus - meditsiin. 35. Mida näitab temperatuur? Kuidas on seotud osakeste liikumise kiirus kineetilise energiaga? Temperatuur on suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda suurem on kineetiline energia. 36. Erinevad temperatuuriskaalad. Kelvin T = 273 + °C Celsius t = °C – 273 37. Siseenergia? Keha siseenergia on võrdne molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summaga. Q = Cm(t₂ - t₁) 38. Ideaalne gaas? Võrrand? Reaalne gaas? Ideaalses gaasis on molekulid punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel pole vastastikmõju. PV = m/M×RT Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et tuleb

Elektriõpetus

docx

Füüsika elektriõpetuse koramine 11. klass

Positiivsed ioonid ehk katioonid liiguvad negatiivse eletroodi ehk katoodi poole. 15. Mis on Galvano tehnika? Galvanotehnikaks nim tehnikat, kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga. 16. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides? Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima. Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piirav, gaasi aatomite ioniseerimiseks. Seda nim põrkeionisatsiooniks Ka tavaline õhk võib elektrit juhtida, sellisel juhul on põhjuseks kosmosest vabanev kiirgus. Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus. *Huumlahendus *Kaarlahendus *Sädelahendus *Koraallahendus 17. Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas(laengukandjate arv gaasi vaadeldavas koguses saab võrreldavaks gaasimolekulide või gaasiaatoimite üldarvuga). 18

Elektriõpetus

docx

FÜÜSIKA KORDAMINE ARVESTUSEKS

FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine, mille suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund. *Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, ühe üksiku laengukandja laengust ja kiirusest. Voolutugevuse valem on I=qnSv, milles q on 1,6*1019, n on kontsentratsioon, S on juhi ristlõike pindala ja v on kiirus. *Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. *Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suurt takistavat mõju avaldab keha elektrivoolule. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetes: takistus on võrdeline juhi pikkusega ja pöördvõrdeline pindalaga. Takistuse sõltuvus temperatuurist: positiivse temperatuuriteguri korral suureneb takistus temperatuuri tõustes; negatiivse temperatuuriteguri korral

Elektriõpetus

docx

Energia arvestuse teemad

Energia arvestuse teemad 1. Mis on elektrivool? Elektrivoolu tekkimise tingimused. Laengukandjate suunatud liikumine. Peavad olema vabad laengukandjad jda jõud, et neid liikuma panna. 2. Milliste füüsikaliste suurustega on määratud voolutugevus juhtmes? Voolutugevus näitab, kui palju laengukandjad läbi juhi ristlõike läheb. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. 3. Ohmi seadus vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta. Vooluringi osa - Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Kogu vooluringi - Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. 4. Takistite jadaühendus. Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus. 5. Takistite rööpühendus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast

Elektriõpetus

Rohkem sarnaseid