Aerodünaamika konspekt (0)

Eesti Lennuakadeemia - Materjaliteadus - Materjaliõpetus

1 Hindamata

Lõik failist

Tiiva plaan – tiiva kuju ehk vaadet ristisuunas(ülaltalla/ülevaltalla)

Ristkülikukujuline – plaan on ristkülik, kõige lihtsam ehituslikult. Puuduseks on suur takistus suurematel kiirustel ja ka suur induktiivtakistus . Alguspäeva lennukitel ja ka mõnel üksikul üle helikiiruslennukil.

Trapetsiline – tiiva plaan on trapets. Kõige levinum tiivaplaan tüüp kaasajal . Väiksem takistus suuremal kiirusel ja ühtlasem tõstejõujaguenemine pikki tiiba ja väike induktiivtakistus. See on keeruline aga see tasub ennast ära. Esineb ka komibinatsioone kus keskosa on trapertsiline ja tiivad on trapetsilased, kuid erineva kujuga.

Elliptiline- tiiva plaaniks on ellips . Alahelikiirusel head omadused. Sellel tiival on kõige ühtlasem tõstejõu jaotus tiival. See on keerukas, mistõttu seda enam ei kasutata väga palju aga, seda kasutati jõudsalt II maailmasõja ajal.

Nooljas – tiivad on kalluatud lennusuunas üldjuhul tahapoole. Väga levinud suurtel alahelikiirustel lennukitel. Populaarne kuna tiiva noolsuse andmine võimaldab tiiva antud paksuse juures saavutada õhuvoolu suhtes oluliselt väiksem tivia profiili suhteline paksus. Väiksem tõstejõud oma takistuse juures ja lihtsam variseda ja sattuda pöörisesse. Aga sellel tiival on suurem kriitiline Machi arv.

Kolmnurkne – tiiva plaaniks on kolmnurk. See tiib sobib üleminekukiirustel lendamiseks, sest on seal kõige stabiilsem. Väga suur induktiivtakistus ja sobimatu väikestel kiirustel. Kannatab suuri kohtumisnurki.

Erikujulised – Kominatsioonid, mis ei sobi teiste alla. Enamjaolt mittetraditsioonilised õhusõidukid.
TIIBA ISELOOMUSTAVAD PARAMEETRID:
l = siruulatus
dt = tüvekõõl
do = otsakõõl
dk = keskmine aerodünamiline kõõl
a = l/dk = tiiva külgsuhe
S = l*l/a - pindala
t =dt/do – tiiva koonilisus.
Tiiva noolsus ( alpha ) – nurk tiiva profiilide fookuste telje ja põiktelje vahel plaanvaates(alt või pealt vaadates)
Tiiva esiserva noolsus (fii) – nurk tiiva esiserva ja põiktelje vahel.
Negatiivne

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Aerodünaamika konspekt

Pideva keskkonna - (voolav vedelik või gaas) puhul on vaja aga teistsugust lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistu

Masinatehnika

docx

Aerodünaamika esimese KT materjal

Tegijapoiss Aerodünaamika 1. KT konspekt ( Oma konspekti ja "Õpime lendame" põhjal) Dünaamiline rõhk on rõhk , mis tekib voolu liikumiskiiruse pidurdamise tulemusena . Õhuliikumine on gaaside ja kehade vastastikmõju uurimine. Staatiline rõhk on rõhk mis mõjub voolus ilma liikumis kiirust pidurdamata ühtlaselt igas suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus pr

Aerodünaamika