Löökpillide kirjeldus (0)

Timpan

Tema tekitatud heli on madal ja kumisev.
Timpan koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast . Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on skaala, mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissandosid – libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid , suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil.
Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Orkestris kasutatakse tihti 2-5 timpanit.
Timpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos tuubadega kuninglikeks pillideks Egiptuses ja Indias. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmisid 19. sajandi lõpul.

Suur trumm ehk basstrumm

Suure trummi eelkäijad on pärit mitmete Aasia ja Aafrika maade traditsoonilisest muusikast. Euroopasse jõudis see 19. sajandi paiku. Suur trumm kuulub löökpillide põhirühma ning ta on mittehäälestatavate löökpillide kõige madalama kõlaga instrument . Suurel trummil on kas üks või mõlemad pooled nahaga kaetud. Mängitakse viltpealise nuiaga. Rock-ansamblite trummikomplektis mängitakse suurt trummi jalaga pedaalile vajutades, see omakorda paneb liikuma nuia.
Orkestrite suure trummi kõige tavalisem mõõt on 32". Komplektide suure trummi kõige tavalisemad mõõdud on 20", 22", 24".

Ksülofon

Tavaliselt on ta trapetsikujuline. See koosneb erisuurustest ristkülikulistest puitklotsidest. Puitklotse on 36-42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Heli tekitatakse lusikataoliste puitkepikestega vastu klotsi lüües. Ksülofonile on iseloomulik lühike kustuv heli, pikemad helid saavutatakse tremologa. Heli ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai tuntuks 15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka klaviatuurikujulisi ksülofone.