Bakterite paljunemine, suurus, kuju ja ehitus

Püi, Siret

Bakterite paljunemine, suurus, kuju ja ehitus (1)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Siret Püi Bakterid
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Siret Püi
T11ME
BAKTERID
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2009
SISUKORD

Sissejuhatus

Bakterite suurus, kuju ja ehitus

Paljunemine

Kokkuvõte
Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui arhebakterid ehk arhed . Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.–1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid).
Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum .Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused , on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel , sageli on nad varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite , lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore.
Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga ka teisi mooduseid. Sobiva temperatuuri juures, milleks enamiku bakterite jaoks on umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140 000 000 000 000 bakterit (140 triljonit). Tegelikkuses seda juhtuda ei saa, sest õige pea lõpeksid toiduvarud ja koguneksid mürgised jääkained, nii et teatud aja möödudes bakterite paljunemine pidurdub. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnedel tsüanobakteritel on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist (kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil). Mõnedel bakterirühmadel (nt Hyphomicrobium) esineb ka pungumist. Maailma suurimal teadaoleval bakteril (kuni aastani 1999) Epulopiscium fishelsoni'l arenevad tütarrakud aga emasorganismi sees ning hiljem väljuvad emabakteri piludest, põhimõtteliselt on tegu "sünnitajabakteriga".
Kokkuvõte bakteritest:
Looduses

paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest
surnud organismide lagundajad
mulla kujundajad
peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses
kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad.
erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism , mutualism, kommensialism
loomade seedekulglas votive bacteria ova seedimisest
peremeesorganism trite meningitis bakelite elutegevuses reckoned vitamin
timed hurtle leaved bacteria active timed tostada
Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator
Põhjustavad veeõitsengut

Inimese elus

Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin)
Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12).
Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand)
Toidupaksendajate tootmisel ( kreemid , majonees, sulatatud juust)
Ensüümide tootmisel ( pesupulber )
Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus )
Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena
Heitvete puhastamisel
Bakterid on mitmete haiguste põhjustajaks (kõik oleme kindlasti kuulnud vanemate hoiatusi batsillide eest). Bakter on organismile võõrkeha ning kohe algab võitlus, et kriminaali kehast välja saada
Inimese kehas jämesooles ning kaitsesüsteemis

KASUTATUD KIRJANDUS:
http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid
http://web.zone.ee/loodusop3/bakterid.html
www.ebu.ee/esitlus/Bakterid.ppt
www.slideshare.net/MeeliSonn/bakterid-286489
7

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 67 allalaadimist

Bakterite paljunemine-suurus-kuju ja ehitus #1

Bakterite paljunemine-suurus-kuju ja ehitus #2

Bakterite paljunemine-suurus-kuju ja ehitus #3

Bakterite paljunemine-suurus-kuju ja ehitus #4

Bakterite paljunemine-suurus-kuju ja ehitus #5

Bakterite paljunemine-suurus-kuju ja ehitus #6

Bakterite paljunemine-suurus-kuju ja ehitus #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Siret Püi Õppematerjali autor

Kes on bakterid? Bakterite paljunemine, suurus, kuju ja ehitus. Bakterite tähtsus looduses ja inimeste elus.

bakterite päritolu paljunemine suurus kuju ehitus tähtsus looduses ja inimeste elus kokkuvõte bakteritest

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Mis on bakterid ja milline on nende ainevahetus ?

Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab

Bioloogia

doc

Bakterite üldiseloomustus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott Rühm T11KO BAKTERID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 1 Agnes Ott Bakterid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. BAKTERITE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................4 2. BAKTERITE EHITUS.....................................................................................................5 2.1. VIBURID..................................................................................................................6 2.2. PIILID.......................................................................................................................6 2.3

Toiduhügieen

docx

Bacteria - kreeka sõnast bakteria

Bakter Bakterid (Bacteria; kreeka sõnast bakteria 'kepp, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid(Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil,

Bioloogia

odt

Bakterid ja hallitusseened

TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM BAKTER JA HALLITUSSEENED üürimustöö juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. BAKTERITE KUJU...........................................................................

Puhastusteenindus

doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2

Põllumajandus taimed

docx

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid

Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED SEENED, NENDE PALJUNEMINE Se ened m o odustavad tänapäeval o maette riigi ja see on SEENERIIK. Se ened heideti taimeriigist välja, sest: 1. Nad on loo ms e toitumistüübiga, see tähendab heterotroofsed. 2. Se ened, nagu loo madki sisaldavad varuaineid (gl ükoge en).

Bioloogia

docx

Bioloogia eksam

Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele organismidele. Paljunemine on üks elu põhilisi tunnuseid.Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkust loetakse elu tunnuseks.Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel.Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Potsataja: Lühike, aga asjalik. Sain vajliku info kätte igaljuhul.

19:27 12-04-2010

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk