Murdmaasuusatamine (0)

Tallinna Tehnikagümnaasium
Murdmaasuusatamine
Referaat
Lota Aadla
11. C klass
@Tallinn2014
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
Ajalugu.................................................................................................................................................4
Varustus ................................................................................................................................................5

• Riietus.......................................................................................................................................6
  

Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele .......................................................................................7
Kasutatud materjal................................................................................................................................8
Sissejuhatus
Murdmaasuusatamine on üks suusatamise stiilidest. See on spordiala , milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul . Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat).
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980.aastani Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal - või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamise määret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda .
Uisustiil sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk . Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale.
Ajalugu
Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras, Kristianias (praegune Oslo ).
Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50km distantsil .
1936. aastal lisandus olümpiaprogrammi 4x10 teatesuusatamine. 1952. aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10km distantsil). 1956. aastal asendati meeste 18 km distants 15km distantsiga ning võeti kavva naiste 3x5km teatesuusatamine. 1964. aastal lisandus naiste 5km distants ning 1976.aastal suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra.
1984. aastast võisteldakse ka naiste 20km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.
Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925.aastal korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937. aastal tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast.
Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukesena klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises , osa vabatehnikas. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas.
EESTIS hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõuda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923.aastal selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister nais suusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938.aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soomes). Osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale.
( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine )
Varustus
Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnikas sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamise määret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.
Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
(Viide: http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine )
Riietus
Õige riietus on suusatamisel väga oluline. Riietus on sobiv kui sa tunned ennast mugavalt ka pärast trenni . Riietusei tohi lasta tuult läbi, kuid peab juhtima niiskuse kehast eemale. Tihtipeale on viga panna selga liiga soojadriided, mis põhjustavad meeletut higistamist, sest see teeb sind väsinuks ja suurendab hiljem ka külmetamise ohtu. Seetõttu soovitatakse kanda sobivaid spordiriideid, mis lasevad niiskusel haihtuda ja jätavad keha ümber kuiva õhu kihi.
Suusasaapad ei tohi kunagi olla parajad, vaid pigem pool numbrit või number suuremad. Kui saapad on liiga ümber jala ja pigistavad, hakkavad jalad külmetama ja saapad hõõruma.
( Viide: http://www.oxfordpark.ee/334est.pdf )
Spordi poodidest leidub profesionaalne spordi riietus, spetsiaalsetest materjalidest , mis on mõeldud suusatajatele erinevate ilmadega kandmiseks ning müüjad on koolitatud andma täpsemat nõu, milline suurus on hea igale inimesele.
Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele
Tervisesportlased tunnevad tihti pärast suusatamist lihasevalu kõhu-, selja-, jalgade ja õla piirkonnas. Ühelt poolt näitab see arendavat mõju nendele lihasgruppidele, kuid samas annab märku sellest, et kõnealused lihased on tervisesportlasel nõrgad. Seetõttu ongi ühtemoodi oluline teha enne jõutreeningut soojendusharjutusi ja pärast venitusi. Võrreldes jooksmise ja rattasõiduga, koormab suusatamine lihaseid rohkem, pea 90% lihastest teevad tööd. Lisaks sellele aitab iga liigutus venitada seljalihaseid. Teistest tervisespordialadest vaid selili ujumine mõjub selgroole sama hästi.
Suurt tähtsust omab algajatel õige suusa valik. Igasuguste suuskadega on võimalik sõita, kuid selleks, et protsessi nautida, on soovitatav valida iga stiili jaoks õige varustus. Mida parem on suusataja sõidutehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub inimese pikkusest, suusatüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad inimesest 10–30 cm võrra pikemad .
Uisusuusad on lühemad kui klassikasuusad. Samuti on ka kehakaal oluline tegur suusapikkuse valimisel – mida suurem kehakaal, seda pikemad peaksid suusad olema. Suusakepid on klassikastiilis 30cm inimesest lühemad (kuni õlgadeni) ja uisustiilis 20cm lühemad (kuni lõuani).
Ka õige sõidutehnika on väga oluline. Õige tehnikaga kasutab suusataja vähem energiat, vigastuste ja kukkumiste risk on väiksem ja mis kõige olulisem, õige tehnika laseb sul suusatamist kõige rohkem nautida.
Mõned näpunäited algajatele:
• Esimese 10 minuti jooksul suusata aeglasemalt.
• Esimese trenni jooksul suusata aeglasemat.
• Ära mine tühja kõhuga või haigena suusatama.
• Joo trenni ajal ja pärast trenni vedelikke.
• Vali õige varustus.
• Vali õige riietus .
(Viide: http://www.oxfordpark.ee/334est.pdf )
Kasutatud materjal :
http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine
http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=2
http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=8
http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
http://www.spordikool.voru.ee/murdmaasuusatamine/ajalugu
http://www.oxfordpark.ee/334est.pdf