Murdmaasuusatamine (0)

Murdmaasuusatamine
Murdmaasuusatamine on spordiala , kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul . Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat.
Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil . Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952.aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised ja seda 10 kilomeetri pikkusel distantsil. 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants. Alates 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.
Varustus on suusatamises väga oluline. Olenevalt suusatehnikast, kasutatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnika suusk . Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Uisutehnikat sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.
Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad rohkem liikuda kui uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
Rääkides sõidustiilidest, nende erinevustest ja sarnasustest, siis on info järgmine. Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal - või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu, paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja ülejäänud osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda.
Uisu- ehk vabastiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale.
Ka Eestis on olnud ja on siiani murdmaasuusatajaid- need on järgmised: Meelis Aasmäe, Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle , Aino Paal , Feliks Parre, Triin Peips , Juku Pent , Eveli Peterson , Piret Pormeister, Heidi Raju , Pavo Raudsepp , Aivar Rehemaa , Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis , Edgar Siitan , Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Šmigun, Katrin Šmigun, Kristina Šmigun-Vähi, Rutt Šmigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan , Vahur Teppan, Cristel Vahtra , Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu , Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.