Muraka looduskaitseala (0)

5 VÄGA HEA

Muraka looduskaitseala
Andres Alla 10.H
Asukoht
Neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala asub
Alutaguse madalikul Ida-Virumaal Tudulinna, Iisaku , Mäetaguse
ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit põhja
pool.
Kaitseala tuumiku moodustavad
     raba -, siirdesoo- ja madalsooaladest
    koosnev Muraka soostik ning selle
    kirdeserva jääv Ratva raba.
Eellugu ja kaitsekorraldus.
Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti
kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati
Ratva raba reservaat.
1957. aastal loodi Muraka raba
     botaanilis-zooloogiline keeluala.
1981 haarati kogu soostik Muraka
     sookaitsealasse.
Oma praegustes piirides on kaitseala
    1997. aastast, kui rajati neljast
    lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13
059 ha.
Harulduste elupaik.
Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning
kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka
looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos
Kuresoo ja Puhatu soostikuga).
Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas , kassikakk, metsis ,
sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud
teised. Raba kohal on nähtud lendamas ka rabapistrikku.
Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikäppa,
soohiilakat, kõdu-koralljuurt, kuradi -sõrmkäppa, künnapuud,
harilikku näsiniint, harilikku ungrukolda.
1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi
looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis
piiranguvööndit. Inimesed ei või minna Arvila, Pasti ja
Matkasoo looduslikesse sihtkaitsevöönditesse teatud
ajavahemikul. Kogu kaitsealal on aasta läbi keelatud jaht ning
kalapüük.
Mootorsõidukite ning jalgratastega tohib liikuda vaid
üldkasutatavatel teedel.
Oht kaitsealale
Muraka raba looduslikku seisundit võib ohustada OÜ VKG Aidu
Oil kavandatav põlevkivikaevandus, mille mäeeraldisega
kattub kaitseala üks lahustükk ning millest vaid paari
kilomeetri kaugusele jääb kaitseala põhiosa.
Eestimaa Looduse Fondi arvates ei kajasta kaevanduse
keskkonnamõju hindamise aruanne kõiki võimalikke
keskkonnamõjusid ning nende leevendamise võimalusi.
Aruandes puudub ka hinnang Ratva raba veerežiimi muutuse
kohta.
Tänan kuulamast !

Document Outline

Slide 1
Slide 2
Eellugu ja kaitsekorraldus.
Harulduste elupaik.
Slide 5
Oht kaitsealale
Slide 7

.PPTX Laadi alla originaalfail 7 lk · .pptx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

privileeg Õppematerjali autor

Muraka looduskaitseala powerpoint esitlus

muraka looduskaitseala 10klass geograafia powerpoint lood eesti maailmakaart töö kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

doc

Muraka ja Puhatu soostik

Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba....................................................................................................................... 5 Ratva raba......................................................................................................

Keskkond

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

..2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11. Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38 12. Vooremaa maastikukaitseala.....

Keskkonnakaitse

pdf

Eesti looduskaitse

inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. all (praegu Järvselja looduskaitseala). (direktor Peeter Päts). on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede Reastame siin olulisemad sündmused looduskaitse 1939 ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos

Keskkonna ja loodusõpetus

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil.  1853- Eesti Loodusuurijate Selts  1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis  1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt  1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa)  1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste  1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“  1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist

Keskkonnakaitse ja säästev areng