Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontrolltöö Eesti keskaeg (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks aga mitte põliselanikud eestlased?
  • Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu?
  • Kuidas mõjutasid talupoegade olukorda Vana-Liivimaa maapäevad?
  • Millised poliitilised tagajärjed olid Jüriöö ülestõusul?
  • Mitmelöövised on valdav osa kirikutest Eesti alal ja too 1 näide sellise kiriku kohta?
  • Mille poolest on osade Eesti linnade jaoks tähtis Lübecki linn?
  • Kes olid adratalupojad ja miks neid nii nimetati?

KONTROLLTÖÖ 11.KLASSILE
Eesti keskaeg II rida
1.Selgita mõisted
Hansa Liit – Oli 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.Eesti handalinnad olid – Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi
tsunft – ühe ala käsitööliste ühendus
maapäev- Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil
2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased?
Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi.
3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta.
Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat ( Lembitu jne)
4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu ? Too 2 näidet.
1)Loodi koole (toomkoolid) – haridust saanud inimeste hulk oli väike 2) Vaimulikud kandsid linnades edasi ideid, moode, uudiseid 3)Mõjutas arhidektuuri – lasti ehitada kirikuid
5.Loetle 4 mungaordu nimetust ja too 2 näidet neile kuuluva mõne Eesti alal asuva kloostri kohta.
Tsistertslased , frantsisklased, dominiiklased , augustiinlased. Tsistertslased – Kärkna, Lihula , Tallinn
6.Mille poolest on sõjaajalukku läinud 1410 .aastal toimunud Grünwaldi ehk Tannenbergi lahing?
See lahing tähistas Leedu suurvürstiriigi poliitilise ja sõjalise võimsuse tippu.Saksa ordu sai Poola-Leedult lüüa, algas Saksa ordu allakäik.
7.Kuidas mõjutasid talupoegade olukorda Vana-Liivimaa maapäevad?
Seal arutati talupoegade kohustusi ja koormisi ning ka seisuste vahelisi kohustusi.
8.Millised poliitilised tagajärjed olid Jüriöö ülestõusul? Tooge välja 2 tagajärge.
Eesti oli jagatud mitme riigi vahel – inimjõud ammendus, majanduslik kurnatus. Taanlased müüsid oma alad Saksa ordule.
9.Kes oli see Vana-Liivimaa maahärra, kelle käes oli nii tugev vaimulik kui ka ilmalik võim?
Dietrich Damerow – Tartu piiskop
10.Mitmelöövised on valdav osa kirikutest Eesti alal ja too 1 näide sellise kiriku kohta?
3-löövilised, Püha Katariina klooster (Tallinn)
11.Mille poolest on osade Eesti linnade jaoks tähtis Lübecki linn?
Osades Eesti linnades oli Lübecki õigus, mis tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse ja eristas linna ümbritsevatest maapiirkondadest.
12.Kes olid adratalupojad ja miks neid nii nimetati?
Nad olid talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd.Neid nimetati nii, sest nende talupõldude suurust hinnati adramaades .
Kontrolltöö Eesti keskaeg #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ksu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti keskaeg
7
doc

Eesti keskaeg

Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 ­ Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a

Ajalugu
Eesti keskaeg
7
docx

Eesti keskaeg

Kordamisküsimusi Eesti keskajast: 1. Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg? Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583. 2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis. Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas. 3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed ­ Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu.

Ajalugu
Keskaegne Eesti
8
docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja ­ Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond ­ saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond ­ muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik ­ peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja ­ Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke

Ajalugu
Eestimaa keskaeg
11
doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond?

Ajalugu
Vana-Liivimaa kujunemine
15
docx

Vana-Liivimaa kujunemine

senise positsiooni või sulandus uude valitsevasse kihti. Maa saatuse üle otsustajateks ei olnud enam vanemad, vaid Saksamaalt tulnud isandad. Eestlased ei saanud kaubelda kaugete maadega, otsustada linnade ja kloostrite rajamise üle, ei saanud areneda kõrgkultuur ­ ei võrsunud kirjanikke, advokaate, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Eestlaste lüüasaamise tagajärjed Positiivsed Eesti ala seoti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriruumiga - tutvuti ja järkjärgult omandati sellele iseloomulikud väärtushinnangud, traditsioonid ja normid Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas meil rahvana püsima jääda. Jüriöö ülestõus Ülestõusu põhjused Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike

Ajalugu
Keskaeg Eestis
7
doc

Keskaeg Eestis

aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ­ ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all

Ajalugu
Põhjalik konspekt alates Muistsest Vabadusvõitlusest kuni talupoegade eluoludeni välja
18
docx

Põhjalik konspekt alates Muistsest Vabadusvõitlusest kuni talupoegade eluoludeni välja.

Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste  Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand)  Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel  Pullad- seadused  Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi  Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister  Liivimaa meister- Liivimaa haru juht  Läänistamine- maa andmine lääniks  Vasall- see, kes sai maa  Seniöör- läänistaja  Legaat- paavsti saadik  Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus

Ajalugu
Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord
16
doc

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun