Kolme erineva vedeliku mõju toorele munale (0)

 Gustav Adolfi Gümnaasium 
 
 
 
 
 
Miniuurimistöö 
Kolme erineva vedeliku mõju toorele munale 
 
 
 
 
 
Koostas:  Frederik  Kaasik 
Klass: 7.c 
Juhendajad:  Helina  Reino 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn  2019  
Sisukord 
 
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
1. Erinevate happeliste vedelike olemus, toore  muna olemus .................................................... 4
1.1  Toores  muna ...................................................................................................................... 4
1.2 Söögiäädikas ..................................................................................................................... 4
1.3 Õunamahl .......................................................................................................................... 5
1.4  Coca - Cola  ......................................................................................................................... 5
2. Erinevate happesisaldusega vedelike mõjude hüpotees reageerimisel toore muna  koorega  .. 7
3. Katse ....................................................................................................................................... 8
3.1 Uurimistöö metoodika ...................................................................................................... 8
3.2 Katse  teostus  ..................................................................................................................... 8
3.3 Katse tulemused ................................................................................................................ 9 
3.4 Katse analüüs .................................................................................................................. 10 
Kokkuvõte ............................................................................................................................. 11
Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 12
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
Sissejuhatus 
 
Autor  valis  uurimistöö  teemaks  “Kolme  erineva  happesisaldusega  vedeliku  mõju  toorele 
munale”, sest autorile pakub huvi millised on erivevused erinevate happesisaldustega vedelike 
sees ligunenud munade  vahel. 
Käesoleva uurimistöö eesmärk on teada saada, kas ja kui siis millised on erinevused erinevate 
happesisaldusega vedelikel toorele munale. 
Käesolev  uurimistöö  koosneb  kolmest  sisupeatükist.  Uurimistöö   teoreetilise   osa  esimeses 
peatükis  käsitleb  autor  erinevate  happeliste  vedelike  olemust,  toore  muna  olemust.  Teises 
peatükis käsitleb autor võimalikku hüpoteesi, millised võivad olla erinevate happesisaldustega 
vedelike mõjud reageerimisel toore muna koorega. 
Uurimistöö uurimuslikus osas viiakse läbi katse. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
1. Erinevate happeliste vedelike olemus, toore muna olemus 
 
Järgnevalt vaatame lähemalt erinevate happeliste vedelike ja toore muna olemust. 
 
1.1 Toores muna 
 
Keskmise 
muna 
kaal 
on 
60-62 
g 
mitte 
55g 
nagu 
tihti 
arvatakse. 
[ http://www.eggomuna.ee/teadmised-munast/kaalukategooriad.aspx]  Muna  koosneb  60% 
munavalgest, 30% munakollasest ehk rebust ja 10% koorest .  
Munakoor   on  valge  või  värviline.  Koore  värvus  on  tingitud  munakoore  pigmenteerumisest. 
[ https://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/linnukasvatus/joudlus/muna-koostis] 
Munakoore 
pealmine  
koostisosa  
on 
kaltsiumkarbonaat . 
[ https://prezi.com/wzv4ifn5a1zv/kodune-katse-muna-aadikas] 
Kaltsiumkarbonaat  (keemilise  valemiga  CaCO3)  on  keemiline  aine,  mis  koosneb  kaltsiumi 
katioonist  (Ca2+)  ja  karbonaatioonist  (CO 2–
3 ).  Kaltsiumkarbonaat  on  looduses  väga  tavaline 
aine.  Kaltsiumkarbonaat  käitub  keemilistes  reaktsioonides  sarnaselt  teiste  karbonaatidega. 
Kaltsiumkarbonaat reageerib tugevate hapetega. Vabaneb süsinikdioksiid ehk süsihappegaas 
(CO2). [ https://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiumkarbonaat] 
 
1.2 Söögiäädikas 
 
Äädikas on  terava  lõhnaga  happeline  vedelik,  mida  saadakse etanooli  kääritamisel,  mille 
tulemuseks 
on 
äädika 
põhikomponent äädikhape. 
[ https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84%C3%A4dikas] 
Etaanhape   ehk  äädikhape  (CH3COOH)  on  värvuseta,  spetsiifilise  lõhnaga  hügroskoopne 
vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii  lahustina  kui ka 
lahustatava ainena. 
Äädikhapet  kasutatakse  toiduainete  säilitamiseks,  maitsestamiseks  ja  marineerimiseks. 
Etaanhapet  kasutatakse ka ravimite, lakkide ning  atsetooni  valmistamiseks. Etaanhappe  estrid  
4 
 
on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe  sooli  kasutatakse umbrohutõrjes, 
meditsiinis ja tekstiilitööstuses. 
Normaalrõhul  ja  -temperatuuril  on  etaanhape  stabiilses  olekus.  Aine  reageerib  enamiku 
metallidega, karbonaatidega, hüdroksiididega, oksiididega ja fosfaatidega. 
Etaanhapet ei tohi kuumutada ja see ei sobi lämmastikhappega,  alkoholidega , oksüdeerijatega, 
ammooniumnitraadiga ega peroksiididega. 
Äädikhappe happe dissotsiatsioonikonstant Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant) on 1.75 × 
10−5. [ https://et.wikipedia.org/wiki/Etaanhape] 
 
1.3 Õunamahl 
 
Õunamahl  sisaldab  maloonhapet  ehk  propaandihapet  (õunhapet)   HOOC -(CH2)-COOH.  See 
kuulub  dihapete  rühma.   Dihape   ehk  dikarboksüülhape  on  orgaaniline  hape,  millel  on  kaks 
karboksüülrühma. Üldiselt käituvad  dihapped  keemilistes reaktsioonides samamoodi kui ühe 
karboksüülrühmaga  monohapped . Teine karboksüülrühm ioniseerub mõnevõrra raskemalt kui 
esimene,  kuna   anioonide   deprotoniseerimine  nõuab  rohkem  energiat  kui  neutraalsete 
molekulide puhul. [ https://et.wikipedia.org/wiki/Dihape] 
Esmakordselt  eraldas  õunhappe  õunamahlast  Carl  Wilhelm   Scheele   aastal   1785 . 
[ https://en.wikipedia.org/wiki/Malic_acid] 
 
1.4  Coca -Cola 
 
Coca-Cola ehk  kokakoola  
on karboniseeritud 
karastusjook, 
maailma 
populaarseim 
karastusjook ning esimene ja tuntuim koolajook. [ https://et.wikipedia.org/wiki/Coca-Cola] 
Coca  cola  koostisosad  on  vesi,  süsihappegaas,  toiduvärv  E  150d,   fosforhape ,  magusainena 
naatriumtsüklamaat,  atsesulfaam  K  ja  aspartaam,  looduslikud  lõhna-  ja   maitseained   k.a 
kofeiin,  happesuse  regulaatoriks  naatriumtsitraadid.  Sisaldab  fenüülalaniini  allikat. 
[ https://www.coca-cola.ee/et/tooted/coca-cola] 
5 
 
Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta  kristalne  aine, mille keemiline valem on H3PO4. 
Fosforhape on keskmise  tugevusega  hape, mis lahustub hästi vees. Fosforhape ei ole mürgine.  
Fosforhape  moodustub  tetrafosfordekaoksiidi  reageerimisel  küllaldase  koguse  veega. 
Fosforhapet  turustatakse  tavaliselt  85%  vesilahusena,  mis  on  värvusetu,  lõhnatu  ja 
mittelenduv .  85%  fosforhappe   vesilahus   on  siirupitaoline  paks  vedelik,  mida  on  siiski 
võimalik valada. [ https://et.wikipedia.org/wiki/Fosforhape] 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
6 
 
2.  Erinevate  happesisaldusega  vedelike  mõjude  hüpotees 
reageerimisel toore muna koorega. 
 
Autor   arvab ,  et  muna  koore  pealmine  koostisosa  kaltsiumkarbonaat  reageerib  erinevatele 
hapetele.  Teame,  et  kaltsiumkarbonaat  reageerib  äädikhappega.  Selle  tulemusena  eraldub 
süsihappegaas  (carbondioksiid  CO2)  ja  vesi.  [ https://prezi.com/wzv4ifn5a1zv/kodune-katse -
muna-aadikas]  Autor  arvab,  et  täpselt  samamoodi  reageerib  kaltsiumkarbonaat  ka 
maloonhappe (õunhape) ja fosforhappega. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7 
 
3. Katse 
 
3.1 Uurimistöö metoodika 
 
Käesoleva  uurimistöö  raames  viidi  läbi  laboratoorne  katse  erinevate  happesisaldustega 
vedelike mõjude reageerimise hindamiseks katsed toore munaga. 
 
3.2 Katse teostus 
 
Katse teostamise  ajavahemik oli 03.01.2019 kuni 10.01.2019. 
Katset  alustas  autor  sellega,  et  võttis  kolm  toorest  muna  ja  asetas  need  klaasanumatesse. 
Igasse   klaasi   valas   erneva  happesisaldusega  vedeliku.  Esimeses  klaasis  on  õunamahl,  teises 
söögiäädikas  ja  kolmandas  klaasis  karastusjook  Coca-Cola.  Vedelikku  valati  klaasi  nii,  et 
toores muna oli üleni vedelikuga kaetud. Munad tõusid algselt veepinnale. 
 
Pilt 1. Autori pilt  
Söögiäädika  valamisel  munale,  hakkas   reaktsioon   koheselt  toimuma.  Munakoorele  tekkisid 
CO2   mullid .  Õunamahla  ja  Coca-Cola  valamisel  munadele  ei  olnud  silmaga  nähtavat 
reaktsiooni. 
Ühe  tunni  möödudes  oli  näha,  et  õunamahla  ja  Coca-Cola   vedelikus   olevad  munad  on 
muutnud  vähesel  määral  oma  värvust.  Söögiäädikas  olev  muna  värvust  ei  olnud  muutnud, 
kuid äädika pinnale oli tekkinud vaht . 
8 
 
 
Pilt 2. Autori pildid 
Kolme  tunni  möödudes  oli  äädikale  tekkinud  vahtu  juurde  ja  õunamahlas  ning  Coca-Colas 
olev muna oli oma värvust muutnud veelgi tumedamaks.  
Kaheteist  tunni möödudes olid Coca-Colas seisnud munale tekkinud värvilaigud. Õunamahlas 
olevale  munale  oli  tekkinud  tume   sete   ja  mullid.  Äädikas  olnud  muna  koor  oli  muutunud 
pehmemaks ja vahtu enam juurde ei tekkinud. 
Kahekümne  nelja  tunni  möödudes  oli  Coca-Colas  olnud  muna  muutunud  tumedamaks  ja 
muna  koorele  olid  tekkinud  ka  juba  tumedad   triibud ,  mida  ei  saanud  muna  koorelt  ära 
pühkida. Õunamahlas olnud munal ei olnud sellel ajavahemikul erilisi muudatusi toimunud. 
Söögiäädikas olnud muna oli muutunud elastseks, vaht oli ära kadunud. 
 
Pilt 3. Autori pildid 
 
3.3 Katse tulemused 
 
Seitse   päeva  peale  katse  algust  oli  nii  õunamahlas  olnud  munal  kui  ka  Coca-Colas  olnud 
munal koor muutund hõredaks. Muna õrnal kätte võtmisel muna lihtsalt murenes,  munarebu  
oli  vedel.  Äädikas  olnud  munal  oli  koor  täielikult  kadunud  ja  munarebu  oli  vaid  mebraani 
sees ning munarebu tundus olevat tahke. 
9 
 
 
Pilt 4. Autori pildid 
 
3.4 Katse analüüs 
 
Katse  tulemusi  analüüsides  jõudis  autor  järeldusele,  et  erinevad   happed   reageerivad 
kaltsiumkarbonaadiga  erinevalt.  Maloonhape  (õunahape)  ja  fosforhape  reageerides 
kaltsiumkarbonaadiga  põhjustasid  kaltsiumkarbonaadi  värvi  muutuse.  Etaanhape  ehk 
äädikhape põhjustas kaltsiumkarbonaadi  tekstuuri  muutuse. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
10 
 
Kokkuvõte 
 
Käesoleva  uurimistöö  eesmärgiks  oli  välja  selgitada,  kas  ja  kui  siis  millised  on  erinevused 
erinevate happesisaldusega vedelikel toorele munale. 
Töö koosneb kolmest peatükist, millest esimeses on käsitletud erinevate happeliste vedelike 
olemust, teises kaltsiumkarbonaadi reageerimist  happega  ning kolmandas peatükis on esitatud 
läbiviidud katse tulemused, neid analüüsitud ja tehtud järeldused. 
Tööle  esitatud  hüpotees,  et  kaltsiumkarbonaat  reageerib  maloonhappe  (õunhape)  ja 
fosforhappega  samamoodi,  nagu  äädikhappega  lükati  ümber.  Analüüsi  käigus  välja,  et  kaks 
erinevat hapet põhjustasid kaltsiumkarbonaadi värvi muutuse ja üks hape põhjustas tekstuuri 
muutuse. 
Uurimistöö käigus selgus, et happed üleüldiselt reageerivad kaltsiumkarbonaadiga. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11 
 
Kasutatud allikad 
 
https://et.wikipedia.org/wiki/Fosforhape  
https://www.coca-cola.ee/et/tooted/coca-cola/ 
https://et.wikipedia.org/wiki/Coca-Cola 
https://en.wikipedia.org/wiki/Malic_acid 
https://et.wikipedia.org/wiki/Dihape 
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84%C3%A4dikas 
https://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/linnukasvatus/joudlus/muna-koostis/ 
http://www.eggomuna.ee/teadmised-munast/kaalukategooriad.aspx 
https://prezi.com/wzv4ifn5a1zv/kodune-katse-muna-aadikas/ 
https://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiumkarbonaat  
https://et.wikipedia.org/wiki/Etaanhape  
12