Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav.Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad
Uuritaval põllul on kahkjad leetunud mullad mis on kaltsiumivaesed. Põllumajanduslikus kasutuses olevat põldu peab kindlasti lupjama.. Kahkjad leetunud on üle keskmise viljakad, mullad sobivad peamiselt teraviljade kasvatamiseks ja kartul kasvab veidi vähem edukalt Kahkjate leetunud muldade miinusteks on vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus - oht mullatihese tekkeks künnihorisondi alla - aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel Lisaks segab ajuti tekkiv ülavesi mullaharimist ja saagikoristust. Rähksed gleimullad (Go) sobib kaera kasvatamiseks. Veidi halvemini kasvab nisu, rukis ja kartul. Gleimullale omased miinused põllul on liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus. Gleimullad soojenevad ja kuivenevad aeglasemalt, kui teised mullad. Käesoleva põllu puhul on parim kasvatada kaera ja nisu, kuna selle põllu keskmine kastutussobivus, arvestades ka muldasid on kõige kõrgem (tabel 2)
Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine Eesmärk • Anda ülevaade maasikaistanduse rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma • Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine
Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Näivleetunud muldade Mullaelustik on pidurdunud või väheaktiivne. Puuduseid põllumaana kastamise tekitab ajuti tekkiv ülavesi, mis segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks ning aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Näivleetunud mullad on jänesekapsa kasvukohaks. Gleistunud kahkjates muldades (LPg) on Mullaelustiku tegevus pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline keskkond ja ajutine ülavesi. Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Kasvavad kõrge produktiivsusega laanemetsad. Põllumaana kasutamisel
piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Ajuti tekkiv ülavesi segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks künnihorisondi alla, aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Säästlik kasutamine: - vältida raskeid masinaid ülavee perioodil (kevad, sügis) - heintaimede perioodiline kasvatamine mulla orgaanilise aine varude taastamiseks - lubjata perioodiliselt - teha sügavkobestamist - gleistunud variantidel vajalik drenaazkuivendus Leetjas gleimuld (GI) sl. Profiil AT-E-Btg-CG või AT-CG ehk AT-G1-G2
Hiina,India,USA,Venemaa,Prantsusmaa, Kanada, Austraalia,Saksamaa, Pakistan, Türgi Riis - 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias - Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse Mais kliimavöötmeni - Nõuab palju soojust ja niiskust - Valgusnõuslik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt - Jahedamas kliimas haljassöödaks sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist - Suurima saagikusega teravili - 2005 toodeti 635 miljonit tonni - 2005 toodeti 692 miljonit tonni, suurimad tootjad: USA, - riisi- suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Prantsusmaa, India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Itaalia.
· Kasvatatakse kõikides maailmajagudes · Mullastiku suhtes nõudlik: vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda · 2005 kasvatati nisu 625 miljonit tonni Hiina,India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia,Saksamaa, Pakistan, Türgi 1.8. Riis · 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias · Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni · Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist · 2005 toodeti 635 miljonit tonni riisi- suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA · Suurimad eksportijad Tai (29 % maailma ekspordist), Vietnam (15 %), USA (11%) 1.9. Mais · Nõuab palju soojust ja niiskust · Jahedamas kliimas haljassöödaks · Suurima saagikusega teravili
59. Muldade harimiskindlus- intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potensiaalset viljakust. Olulisemad potensiaalsed viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja sstruktuursuse halvenemine. Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. Muldade jaotus harimiskindluse alusel. · Harimiskindlad mullad- võib kasutada intensiivsemat mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav. · Piiratud harimiskindlusega mullad.- intensiivset mullaharimist nõudvate kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise
Sügisesed põllutööd on valdavalt ettevalmistuseks kevadistele töödele. Põllutööde lõpuks küntakse teravilja põllul põhk ja ka näiteks sõnnik maasse, et see talve jooksul laguneks. Kui soovitakse maha panna talivilja, tehakse seemne külvini viivad tööd juba sügisel, sest talivili peab enne talve jõudma juba tärgata. Kui palju ning mis võtetega mulda harima peab, sõltub suuresti mullatüübist. Tänapäeval on kasutusel ka otsekülvi tehnoloogiad, mille käigus mullaharimist ei toimu ning seeme, vahel ka väetis, viiakse otse harimata maasse. [1,4] 3. TAIMEKAITSE Taimekaitse jaguneb suurelt kolme erinevasse valdkonda, milles eesmärkideks on taime kaitsmine: umbrohu eest, taimehaiguste eest ja taimekahjurite eest. Et taimi eelpool mainitud ohtude eest kaitsta on mitmeid meetodeid ja vahendeid. 3.1 Umbrohu tõrje Üks lihtsamaid vahendeid umbrohu tõrjeks on umbrohi mehaaniliselt mullast välja kiskuda
(Kus kasvatatakse?) Suurimad teravilja kasvatajad on Hiina, India ja USA Nisu: • vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda • suurimad nisutootjad– Hiina,India, Venemaa, USA,Prantsusmaa,Kanada, • RIIS • 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias • Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni • Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist • riisi suuremad kasvatajad:Hiina,India, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan • MAIS • Nõuab palju soojust ja niiskust • Suurima saagikusega teravili 2009 maisi suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Indoneesia,India,Prantsusmaa,Argentiina Lõuna-Aafrika Vabariik,Ukraina Kultuurtaim Kust pärit(manner)? Kus peamiselt kasvat.
hävitamine, väetiste ja herbitsiidide mulda viimine. Enamlevinud kultivaatorid on C ja S piidega. Rullimine – Selle eesmärk on tihestada mullapinda, parandada mulla ja seemnete vahelist kontakti ning tasandada maapinda. Äestamine – See on pinnale jäänud seemnete mullaga katmine, -mullakooriku hävitamine, tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje. 2. TERAVILJADE AGROTEHNIKA Otsekülv – Tegemist on meetodiga, mille puhul mullaharimist ei toimu ning külvatakse otse maha. Tavapärane mullaharimine - Selle puhul toimib kõrrekoorimine, sügiskünd, libistamine, kultiveerimine ja külvamine. Minimeeritud mullaharimine – Kõrrekoorimine toimub enamasti sügisel või künnitakse madalkünniadraga kevadel. Seejärel külvatakse vili maapinda. Selle mullaharimise viisil pole mõtet teha kultiveerimist. Künni asendamise eelised kobestamisega on kütuse- ja ajakulu vähenemine. Aja ja kütuse rahaline
Vürtsina kasutatakse nelki mitmeti, ta sobib tööstuses toiduvürtsina marinaadidel, vorstide ja kondiitritoodete maitsestamiseks. Ka meil on nelk väga tuntud vürts. Nelgipuu on 9-12 m kõrgune igihaljas puu. Munajad nahkjad läikivad lehed on kuni 12 cm pikad. Nende õitel on valged kroonlehed. Teraviljad Riis. Teravili, söögitaim, näeb välja nagu väike tera. Kasvutingimustena vajab ta üleujutamist, ühtlaselt sooje ilme, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist. Riisist toodetakse tärklist, puudrit, viina, jahu, piiritust ja õlut ning seda ka süüakse. Kasvatatakse troopilistel aladel. Peamiselt Hiinas, Indias, Pakistanis, Tais ja USA-s. Mais kasvab kuni kuue meetri kõrguseks ja annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või mahiokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult
Juulis saab alguse suviodra haigustõrje. Toimub talirapsi külviks maa ettevalmistus, mis on olnud eelnevalt rohumaad. August on koristuskuu, toimub nii hilise kui ka varase odra koristus, samuti talinisu ja talirapsi lõikamine. Kuu keskel külvatakse taliraps, millele nädal hiljem tehakse taimekaitse. Septembris külvatakse tali vili ja nädal hiljem toimub väetamine. Edasi pritsitakse talirapsi taimekaitse vahenditega ja tehakse kasvu reguleerimist. Oktoobris tehakse pindmist mullaharimist (randaalimist), toimub põldudele sõnnikulaotamine ja kündmine Novembrist märtsini on põllumehel väikene puhkus. Märtsis toimub põllumajandusmasinate ettevalmistus; remont, hooldus ja töövalmidusse viimine Igapäevaste töödega toimetulekuks, püsiva toodangu saamiseks, käsitsi töö vähendamiseks ja kiireks reageerimiseks ilma muutustele on tänapäeval talupidajate käsutuses mitmesugused masinad, näiteks traktorid, kombainid jm
Piiratud kasutussobivusega mullad. 61. Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav.Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja
kõrrekoorimine> esimeste umbrohtude tärkamisel sügiskünd> kevadine põllu libistamine >kultiveerimine> külv Minimeeritud mullaharimine Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine pindmine harimine> külv Otsekülv Sügisel peale viljakoristust või kevadel keemiline umbrohutõrje>külv Taliteraviljade külv ja külviaeg külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist(aug lõpp sept algus) rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 4r cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m2) reavahe - 7,5 -12,5 cm väetamine Põhitoiteelemdid on lämmastik, fosfor, kaalium Veel tähtsad kaltsium, magneesium, väävel, Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Hooldus/kaitse
23-26 cm (tabel 1 ja 3). Rohumaal varasematel aegadel on kasvatanud vilja ja põllumaad kasutatakse stabiilselt vilajpõlluna. Huumusesisaldus on keskmine 3%. Rohumaal mulla Ph nõrgalt happeline (5,8-5,9), mis on taimekasvatuseks hea. Põllumaal mulla Ph rohkem neutraalne (6,8-6,9), mis on enamikule põllumajanduslikele kultuuridele on soodsaim mulla reaktsioon. Korese sisaldus on väike, mis lihtsustab mullaharimist. Põllumaa boniteet on keskmisest kõrgem jäädes 57 hp ja rohumaa boniteet jääb vahemikus 51-54 hp. Gleistunud pruunmullad on kõrge produktiivsusega. Haritavate kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet on keskmiste lõimiste korral 50-55 hindepunkti. Kergema lõimise korral on kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet tunduvalt madalam -38-43 hindepunkti (Kõlli, Lemeti,1999).
selle seinte vahele kloostri, kus elas 500 neitsit, et jumalat teenida. Ta, nagu öeldud, pani aluse ka Ccapac-cocha suurele riitusele, kus päikesejumala auks ohverdati maisi, laamasid ning lapsi. Ta leiutas nii-öelda rahvaloenduse, mille järgi pidid kubernerid talle perioodiliselt ette kandma oma valitsetava rahvahulga suuruse. See avaldus esitati quipos'e abil. Põllumajandus oli tema eriline huvi ning ta oli karm seaduste täideviimise, mis puudutas mullaharimist, viljaaitasid, ladusid ning töö reguleerimist üldiselt, suhtes. Olles arhitekt, võttis ta enda peale ülesande isiklikult kujundada Cuzco linna peahooned, mis ehitati tema juhiste kohaselt ümber ning mis olid vastavuses tema enda kätega voolitud savimudelitega. Tundub, et tal oli kirg korra vastu ning just temani võime jälitada karmi ja ,,vanaema" moodi olnud süsteemi, kus peruulased elasid ajal, kui nende Hispaania vallutajad saabusid. Ka
Agrotehnika Mullaharimine Kevadise kvaliteetse mullaharimise aluseks on korralikult tehtud sügiskünd. Eelviljaks on teravili, siis tuleb põldu koristamise järel võimalikult kiiresti ca 5 cm sügavuselt koorida, umbrohtude tärkamise järel aga künda. Kündma peaks 18-24 cm sügavuselt, hoidudes künnikihi aluskihi üleskeeramisest. Ei tohi teha sügav lahkukünni- ega kõrgeid kokkukünnivagusid see takistab korralikku kevadist mullaharimist ja külvi ning sügisest koristamist. Esimeseks tööks kevadel peab olema libistamine, millega teeme põllu tasasemaks, takistame niiskuse aurumist mullast ja muudame mulla niiskuse suhtes ühtlaseks. See loob eelduse seemnete üheaegseks idanemiseks ja tärkamiseks. Vastavalt mulla kuivamisele (muld pudeneb käes) tuleks põldu harida agregaadiga, milles on kultivaator (soovitatav S-piidega), libisti ja äkked. Kas kultiveerida 1, 2 või 3 korda, oleneb juba konkreetsetest tingimustest
kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine
Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga 38. Mulla eripind Mulla eripind on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest. 39. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale. Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada
temperatuur selle all on -5...-10°C. 25. Peedi kasvatamiseks sobivad juurumbrohupuhtad põllud. Vajadusel tuleb eelnevalt teha keemiline umbrohutõrje. Eelviljadeks sobivad orgaanilist väetist saanud kultuurid nagu kartul, mais, teised juurviljad või taliviljad, aga heaks eelviljaks on ka põldheinakesa. Eelviljaks ei sobi peet ise, vahe peaks olema vähemalt 4...5 aastat (kiduussi nakatumise korral 7...10 aastat). Mullaharimine: Mullaharimist tuleks alustada sügisel sügavkünniga 20...25 cm sügavuselt. Vajadusel enne seda põld koorida 5...7 cm sügavuselt. Kevadel tuleks kobestada ainult pindmist kihti. Vajadusel teha enne külvi keemiline umbrohutõrje. Külv: Sobivaks külviajaks on mai teine dekaad, sest siis on öökülmade oht väiksem. Külvatakse tasasele maale 60 cm reavahedega, külvisügavuseks on 3...4 cm, niiskel ja raskel mullal 2...3 cm. Külvisenorm on 12...15 kg/ha. Külvijärgne hooldamine: Esimesena tehakse 3..
· Mullastiku suhtes nõudlik: vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda · 2005 kasvatati nisu 625 miljonit tonni Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi Riis · 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias · Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni · Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist · 2005 toodeti 635 miljonit tonni · Riisi suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA · Suurimad eksportijad Tai (29 % maailma ekspordist), Vietnam (15 %), USA (11%) Mais · Nõuab palju soojust ja niiskust · Jahedamas kliimas haljassöödaks · Suurima saagikusega teravili
Laialt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlvamaal 43%, Tartumaal36%, Valgamaal 30%) 376000 ha e. 9,5% Eesti maafondist haritavaid maid 229000 ha e. 21,3% haritavatest maadest - huumusesisaldus madal (põldudel <2%). Mullaprofiil ajutiste liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud Egl horisont, tekkinud lessiveerum. + ülagleistumisest, osal Baf horisont A all, osal puudub Baf horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, nn. "keetelised" mullad, mida õhem ülemine kiht seda probleemsema veereziimiga. Wakt.0-75 ...2000 t/ha, vajavad sügavkobestamist Muldade boniteet 40-50 hindepunkti e. VI hindeklass. LP pruunid kahkjad - A-Baf-Egl-Bt-C2 L(P) heledad kahkjad - A-Egl-Bt-C2 LPg.- neil on gleistunud ka Bt-horisont (144000 ha) profiil Boniteet põlluna 35-40 hp (VII kl.), pärast kuivendust 40-45 hp. (VI kl.) MKT: jänesekapsa-naadi, Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskm
Suvel tehakse viljapõldudel kivide koristust. Oluline on umbrohutõrje. Kartul, söödajuurviljad ja paljud köögiviljad vajavad muldamist. Sügisel koristatakse saak. Viljalõikus algab juuli lõpus-augusti algul. 3 Kartuleid võetakse peamiselt septembris. Suureks ohuks põllukultuuride saagikusele on umbrohud. Nende oluliseks vähendamiseks tuleb rakendada teiste võtete kõrval ka mullaharimist, eriti põldude koorimist. Koorimine on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite (assimilatsiooniaparaadi) hävitamine. Teiseks peab koorimine provotseerima umbrohuseemned idanema. Taliteraviljade külv on teiseks oluliseks tööks sügisel Asjatundlikud põllumehed peavad sügiskündi taimekasvatusliku tootmise vundamendiks
märjad mullad; · rohumaatüübilised haritavad mullad, kus kasvatatakse heintaimi. Mullad, millel on teatud puudused: erodeeritud, suur koreselisus, reguleerimata veereziim, turbakihi olemasolu. Muldade harimiskindlus näitab muldade võimet taluda intensiivsest maaviljelusest tingitud negatiivseid muutusi mulla omadustes. Näiteks kiire orgaanilise aine lagunemine ja mineralisatsioon, erosioon, mullastruktuuri halvenemine. Harimiskindlatel muldadel võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure, seadmata ohtu nende viljakust. Seevastu harimisõrnad on sellised mullad, millede intensiivne harimine võib kaasa tuua viljakuse vähenemise. Sellistel muldadel on orgaanilise aine sisaldus madal, nad alluvad erosioonile ning võivad olla turvastunud. Muldade haritavus iseloomustab mullaharimistööde optimaalset ja efektiivset teostatavust praktilise kasutamise seisukohalt. Kergelt haritavaid muldi on võimalik harida agrotehnika
teel) Juur saab sügavamale tungida: 1) vihmaussikäikudest 2) eelnevalt kasvanud juurte käikudest Taimejuured ei suuda tungida tihenenud kihist läbi see põhjustab juurte kõverdumist. Mitu m2 jälgi teeme 1 ha viljelemisel, kasutades tavaharimist? Talinisu ja kartuli külvieelsel tavaharimisel tallatakse masinate poolt vastavalt 41% ja 104% põllupinnast, külvijärgselt ulatub see juba 104% ja 148%-ni. Kui kasutame minimeeritud mullaharimist, teeme oluliselt vähem jälgi põllule. Tihendamata mullas juur saab piisavalt O2 ja CO 2 kontsentratsioon on normis. Tihenenud mullas juurel O2 puudus ja CO2 kontsentratsioon on kõrge. Gaasivahetus häiritud. Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid. Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur hulk on taimedele mürgised. - Fe taandunud kahevalentseks, mis on taimedele toksiline
lastakse põllule jõudes rehvid pooltühjaks, et vähendada põllu tihendamist. 23. Abinõud mullatihenemise kõrvaldamiseks mehaanilised ja bioloogilised võtted (lisaseadmed adrale, künnikihi alunekobestamine, sügavkobestamine). Ennetavad abinõud mullatihenemise vältimiseks Mõju piirkond Abinõu Mõju suund Vältida Vähendab koormust mullale ebaõigel ajal mullaharimist Mullaharimine Minimeeritud Mulla kandevõime parem (konserveeritud) Paraneb mulla mullaharimine mikrobioloogiline tegevus Mõju piirkond Abinõu Mõju suund Huumusemajandus (põhk, org. Suureneb huumusesisaldus mullas
vahekorda mullas. 39. Mulla eripind Mulla eripind on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest ning vähemal määral ka mulla keemilistest ja mineraloogilisest koostisest ning neeldunud katioonidest. Liivades alla 15...20 m2/g, savides kuni 200 m2/g 40. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale. Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10.
kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse vahekorda mullas. Nad peavad olema omavahel tasakaalus. 31. Mulla eripind. Mulla eripind (S) on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest ning vähemal määral ka mulla keemilistest ja mineraloogilisest koostisest ning neeldunud katioonidest. 32. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale. 12 Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Mõõdetakse koormusega
· Paljundamiseks tuleb tütartaimed emataimedest eraldada. · Sobib kasutada kultuurtaimedest vaarikal, astelpajul, pamplil, juurevõsust paljundatud hapukirsipuu sortidel. · Ilupuudest, põõsastest hõbepappel, harilik ja virgiinia toomingas, lumimari, läikiv hõbepuu, osad enela liigid, äädikapuu. 27.04.2016 Marje Kask 60 Juurevõsudega paljundamine 2 · Juurevõsude teket soodustab juurte vigastamine (nt peale mullaharimist või ümberistutamist). · Juurevõsu eraldatakse emataimest sügisel või varakevadel, kui taim on puhkeolekus. · Juurevõsusid ei tohi välja tõmmata, sest see vigastaks noore taime ja emataime juuri. · Sügisel väljakaevatud juurevõsud istutatakse peale välja kaevamist uude kasvukohta ( või puukooli kosuma). · Väga pikad võsud võib tagasi lõigata. · Haiguste vältimiseks kaevata välja kevadel. Siis on võsud lühikesed, 10-20 cm pikkused. 27.04
61. Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav.Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed
optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Õigel ajal põllule Kõik kevadel külvatavad teraviljad, eriti suvinisu, kaer ja varajane oder tuleb külvata optimaalsel ajal tasaseks haritud põllule, mille muld on niiske ja kobe. Suviteraviljade külvieelset mullaharimist tuleb seetõttu alustada kevadel võimalikult vara, kohe pärast mulla tahenemist. Tüüpilisemaks veaks mullaharimisel ongi põlluleminekuga hilinemine. Põld on harimisküps, kui muld ei kleepu enam traktorirataste ja harimisriistade külge. Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv ja saviliivmullad. Keskmise raskusega muldade korral (kerged ja keskmised liivsavid) saabub harimisaeg mõnevõrra hiljem. Kõige komplitseeritum on savimuldade harimine. Õige harimisaeg on siis, kui
· Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2% · MKT jänesekapsa-naadi; Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskmine (>2%) produktiivsus >15t/ha aastas, veereziim ei vaja reguleerimist Mullaprofiil ajutise liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud. Elg'-horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, mida õhema ülemise kihiga seda probleemsema veereziimiga. Wakt0-75 - 2000t/ha, vajavad sügavkobestamist, muldade boniteet VI kl 5% Eesti pinnast; ¾ metsade all Väljakujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil leetumise tulemusel. · lähtekivim punakaspruun sl, ls1 või l · happelise reaktsiooniga, vajavad lupjamist, vähehuumuslikud, toitainetevaesed. Levik kogu Lõuna-Eestis, liivadel üle Eesti. Lubjalembesed taimed (mesikas, lutsern, ristik)
paljunduspeenrale. Taimed pikeeritakse 10 cm hoidiseid, kompotte, laiuste reavahedega risti peenart, vahekaugusega keediseid, demme, 5-6 cm. Kolme nädala pärast võib taimed juba mahlu, siirupit, veini jm. alalisele kasvukohale istutada. Lehtede vahel Maasikaõitest ja -lehtedest paiknev südamiku pung peab istutamisel mullast teed on soovitav tarvitada välja jääma. Aedmaasikas tahab korralikku maksa- janahahaiguste mullaharimist. korral kaevata umbes 1 meetri laiune ja 30 sentimeetri sügavune süvend ning vooderdada selle küljed ravimtaimena palaviku (põhja ei vooderdata) kilega. Seejärel täita see puhul, säilitatakse väetisevaba freesturbaga ja istutada taimed külmutatult toidule peenra keskele, arvestades ruutmeetrile kuni 20 lisamiseks(salatid, taime. Suvel kasta, talveks katta kuuseokstega magustoidud jne)
umbrohutõrje;kahjuritõrje;põldude seisukorra kontrollimine.Külvijärgne rullimine-vajalik seemnete ja niiske mulla kontakti parandamiseks.Idanemistingimuste paran-damiseks on vaja mulda tihendada.Kõige õigem on mulda tihendada ainult seem-nete kohalt. Külvi-järgne äestamine-pinnale jäänud seemnete mullaga katmine,-mullakooriku hävitamine,tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje. Kivide korja-mine-kivid vähendavad taimedele kasulikku pinda,raskendavad mullaharimist,muid töid. Seda tehakse enne külvi. Pealtväetamine- kasutatakse palju lämmastikväetist. Väetatakse mitu korda,hiline väetamine soodustab terade kujunemist.Retardandiga töötlemine-külvi lamandumise vähendamiseks.Kahjuritõrje-rootsi kärbse,viljasääse, kõrsvilja-lehetäi,viljakärbse vastu.Külvide seisukorra kontrollimine on vajalik hooldus-võtete õigeaegseks rakendamiseks,lamandumise,koristusaja ja saagikuse prognoo-simiseks ja koristusviisi määramiseks.
umbrohutõrje;kahjuritõrje;põldude seisukorra kontrollimine.Külvijärgne rullimine- vajalik seemnete ja niiske mulla kontakti parandamiseks.Idanemistingimuste paran- damiseks on vaja mulda tihendada.Kõige õigem on mulda tihendada ainult seem- nete kohalt. Külvi-järgne äestamine-pinnale jäänud seemnete mullaga katmine,- mullakooriku hävitamine,tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje. Kivide korja- mine-kivid vähendavad taimedele kasulikku pinda,raskendavad mullaharimist,muid töid. Seda tehakse enne külvi. Pealtväetamine-kasutatakse palju lämmastikväetist. Väetatakse mitu korda,hiline väetamine soodustab terade kujunemist.Retardandiga töötlemine-külvi lamandumise vähendamiseks.Kahjuritõrje-rootsi kärbse,viljasääse, kõrsvilja-lehetäi,viljakärbse vastu.Külvide seisukorra kontrollimine on vajalik hooldus- võtete õigeaegseks rakendamiseks,lamandumise,koristusaja ja saagikuse prognoo- simiseks ja koristusviisi määramiseks.
· Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2% · MKT - jänesekapsa-naadi; Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskmine (>2%) produktiivsus >15t/ha aastas, veereziim ei vaja reguleerimist Mullaprofiil ajutise liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud. Elg?-horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, mida õhema ülemise kihiga seda probleemsema veereziimiga. Wakt0-75 - 2000t/ha, vajavad sügavkobestamist, muldade boniteet VI kl Jagunevad kolmeks: LP-pruunid A-Baf-Elg-Bt-C2 L(P)-heledad A-Elg-Bt-C2 LPg-neil on gleistunud ka Bt horisont (pruunid LPg ja heledadL(P)g) Leetunud mullad Lk FAO - Ortic, Haplic, Placic - Podzols 5% Eesti pinnast; ¾ metsade all Väljakujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil leetumise tulemusel.
5)Umbrohi levitab taimekahjureid ja haigusi. Orasöölane, kelle elutsemine kahjustab taimi, muneb kassitapu ja põldpiimohaka lehtedele. Teraviljakahjurid rootsikärbes, viljasääsk , munevad kõrrelistele umbrohtudele. Paljud kahjurid võivad umbrohtudelt üle minna kultuurtaimedele. Umbrohud soodustavad ka haiguste levikut Kõrrerooste, jahukaste, tungalterad, kõrrelistel teraviljadel kui ka kõrrelistel umbrohtudel. Umbrohi raskendab mullaharimist ja koristustöid. Raskendab kündi ja mulla harimise kvaliteeti, kütust kulub rohkem. Umbrohi põhjustab teravila lamendumist- suured saagi kaod, suureva koristuskulud , kombainid ummistuvad, puhastamiskulud on suuremad, tööjõudu läheb rohkem jne.. .Rukki terade hulgas võib olla rukkiluhtet,see muudab leiva kvaliteeti, Halveneb maitse jne.... Umbrohud võivad muuta saagi ka mürgiseks. Väike kogus muudab äiakaseemneid muudab jahu mürgiseks. Kultuurtaimed.
ka kahjulik. Soovitatav on lubjata 8...10 aasta tagant. (Jaama 1976) Kõige olulisem on istikute alla mineva maa-ala väetistarbe määramine, alles seejärel saab otsustada, milliseid väetisi ja kui palju kasutada ning kas üldse midagi kasutada. Seega võetakse mullaproovid. Kui kirsiistandikuks planeeritav maa-ala on olnud pikemat aega rohukamara all, tuleks seda enne istandiku rajamist mitu aastat korralikult väetada ja harida. (Jänes, Niiberg 2001). Enne kui alustatakse mullaharimist, on oluline selgitada, kui kaugele on juured kasvanud ning kui sügaval pelamised juured asuvad. Alles seejärel määratakse väetiste andmise sügavus ning kaugus. (Kiislar 1969) Huumusesisaldust mullas aitab tõhusalt suurendada orgaaniline väetis: sõnnik, kompost, haljasväetis. Sõnnikut kulub 100-150 t/ha. Kirsiaia rajamisel on väga oluline just istutuseelne sügavväetamine, millega viiakse kõik süisel antavad väetised sügavkünniga viljapuu juurte peamise leviku piirkonda
rohumaaviljeluse osakonnas (A. Parol, 1999). Vana rohukamara uuendamine algab augustis või hiljemalt septembri esimesel poolel rohukamara purustamisest, millele järgneb orgaanilise väetise laotamine ja künd. Rohumaade kündmiseks on kohane poolvint või vinthõlmadega ader. Nii sõnnikuga väetamine kui ka varajane künd aitavad kaasa mikrobioloogiliste protsesside kaudu rohukamara kõdunemisele. Hilise künni ja selle halva kvaliteedi korral segavad kõdunemata mättad järgmisel kevadel mullaharimist ja külvitöid. Kevadiseks mullaharimiseks on õige valida aeg, mil muld on sedavõrd tahenenud, et ta sõmerdub libistiga, kultivaatori ja äkkega harimisel. Kergetel ja keskmise raskusega muldadel peaks esimene mullaharimisvõte kevadel olema libistamine, millega lõhutakse künniviilude pinnakihis moodustunud kapillaarid ning takistatakse sellega vee kiiret auramist mullast. Tavaliselt haritakse muld teravilja külviks 3...5 cm sügavuselt, heinaseemnete külviks on vajalik vaid 2..
mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Kahkjad mullad on moodustunud kahekihilistel (saviliiv liivsavil ja savil) või raske lõimisega lähtekivimitel, kus perioodiliselt koguneb ülavett, see mõjutab mullaprotsesse. Selliseid muldi on peamiselt Lõuna-Eesti lavamaal, kuid ka Pandiveres ja voortel. Ajutine ülavesi segab mullaharimist ja saagikoristustöid, mistõttu põllumaana kasutamisel vajavad need mullad sügavkobestamist ning kohati ka drenaažkuivendust. Sügavkobestamine on mullakaitse seisukohalt oluline, sest ta suurendab aktiivveemahutavust, mulla õhusisaldust ja vastupanu rasketele masinatele. Gleistunud kahkjate muldade profiilis püsib ülavesi pikka aega ning nad vajavad nii drenaažkuivendust kui ka sügavkobestust. Leetunud muldi on lubjavaesel punakaspruunil moreenil Lõuna-Eestis ja liivadel kogu Eestis
annaabi.ee 
