Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raudteeveod (0)

1 Hindamata
Punktid

Raudtee


Raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud rajatis (rööbastee). Raudtee on ehitatud rongide , trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised (rööpad, pöörmed, liiprid ning ballast). Kasutusel on erinevaid rööpmelaius teid. Standardrööpmelise ( normaal -) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Kuni 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm).
Raudteeveerem on pikemalt artiklis Rong. Raudteeveoks kasutakse jõuallikaga veeremit - vedurid (auru-, diisel - ja elektrivedurid), elektrirongid ja diiselrongid ning jõuallikata veeremit - vaguneid (reisi- ja kaubavagunid). Lisaks eriveeremid - dresiinid, lumesahad, lumekoristus - ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms.
Erinevad raudtee rajatised moodustavad raudteeinfrastruktuuri (raudteevõrgustik, hooned, erinevad rajatised ja tehniliste seadmed ).
Kaasajal on 1435-mm rööpmelaiusega 65 % maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida). Erandid on Iirimaa (1600 mm), Hispaania ja Portugal (1676 mm).
Eestis ja kogu endise NSV Liidu alal ning Mongoolias on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520 mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-jalasest (1524 mm) rööpmelaiusest (11 % maailma raudteevõrgust). Soomes olev 1524-mm rööpmelaiusega raudtee on samuti Vene impeeriumi pärand. 15 % maailma raudteevõrgust kasutab kitsarööpmelist raudteed, enamasti rööpmelaiusega 1000 või 1067 mm.
Raudteejaam on peatumise koht, kus võimaldatakse rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, vahetust, möödasõidu ja manöövritöid. Kaubajaamades teostatakse veoste vastuvõtmist-väljaandmist. Reisijaamades reisijate teenindamist. Raudteejaamas töötavad jaamakorraldajad. Raudteejaama on rajatud hargnenud rööpmestik, ameti- ja reisijate hooned, pakihoiuruumid, kaubalaod, reisi- ja kaubaplatvormid jm. ehitisi ja seadeldisi.
Eristatakse tugijaama ja vahejaama. Mida omakorda saab liigitada :
  • Sorteerimisjaam
  • Kaubajaam
  • Reisijaam. Reisijaamade vahelisel alal asuvad raudteepeatused.

Raudteerajatised on sillad , viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad , truubid, süvendid, ülekäigu- ja ülesõidukohad, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid jpm.
Raudteeveod #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ellulollu16 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Raudtee standardid
3
doc

Raudtee standardid

Raudtee Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks või kaubaveoks. Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Kasutusel on erinevate rööpmelaiustega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870

Tehniline dokumentatsioon
Transpordiehituse põhialused
10
doc

Transpordiehituse põhialused

..................................................2 1.1.Mõiste ........................................................................................................................................2 1.2 Kaubaveomahu faktorid:............................................................................................................ 3 2. Transpordi liigid...............................................................................................................................4 2.1 Raudtee.......................................................................................................................................4 2.2 Veeteed ......................................................................................................................................5 2.3 Lennundus.................................................................................................................................. 6 1.4.Torutransport............................................

Andme-ja tekstitöötlus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohu- tuid pingutusi kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõl- bustamiseks võeti kasutusele raudtee. Peamiseks probleemiks on olnud ikka kümnetest tuhandetest sõduritest ja tuhandetest hobustest koosneva armee varustamine toidu- ja hobumoonaga. Ränna- kutel tuli läbida tuhandeid kilomeetreid, vedades piiratud kandejõuga hobuvankritel kaasa sadu tonne toidumoona. Viieteistkümne mehe kohta oli üks hobuvanker, mida vedas kaks kuni neli

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohu- tuid pingutusi kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõl- bustamiseks võeti kasutusele raudtee. Peamiseks probleemiks on olnud ikka kümnetest tuhandetest sõduritest ja tuhandetest hobustest koosneva armee varustamine toidu- ja hobumoonaga. Ränna- kutel tuli läbida tuhandeid kilomeetreid, vedades piiratud kandejõuga hobuvankritel kaasa sadu tonne toidumoona. Viieteistkümne mehe kohta oli üks hobuvanker, mida vedas kaks kuni neli

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun