Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda · 8 suuremat maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Suhted naabritega: · idanaabritega(vadjalased, vepslased, soome-ugrilased, karjalased)suhted rahumeelsed · lõunanaabritega puhkes vahepeal tülisid ja relvakonflikte, leedukad tegid eestisse rüüsteretki · läänenaabritel(rootsi, taani) katsed eesti alistada ja rahvas ristida vägi - muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat hing - muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära tark/nõid - inimene, kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioon täna oma ravitsemisoskusele ja suurtele teadmistele looduse ja maagia vallas
Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest". Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu
kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased,viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid ida slaavlased, venelased, vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel. muinasusund vägi, hing, seotus loodusega, vaimud, haldjad, jumalad, ohvripaigad, ennustamine, ristiusk, hing muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis elusolendi isikupära, vägi - muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat, ohverdamine magiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust, ennustamine - magiline toiming, mida sooritades püüti ette näha tulevikku.
Adramaa- maa mida sai ära künda ühe adraga, maamõõtühik. Vahetuskaubandus- kaup kauba vastu Vahenduskaubandus- kaup osteti edasi müügiks Malev- muinas eesti sõjaväeline üksus. 4) Muinas maakonnad: virumaa, harjumaa, revala, läänemaa, saaremaa, sakala, ugandi, järvamaa. 5) Muinasusundid Animism- loodus on elav usuti looduse hingestatusesse Vägi-muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing-muinasusu põhimõiste , millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära. tark-inimene kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioontänu oma ravitsemisoskustele ja suurtele teadmistele looduse ja maagia vallas.
Muinasaeg Muinasaja Perioodid · Kiviaeg umbes 9000 eKr 1800 eKr · Pronksiaeg umbes 1800 eKr 500 eKr · Raueaeg umbes 500 eKr 1227 pKr (muistse vabadusvõitluse lõpuni) Eestlased olid loodususku rahvas. Peeti oluliseks loodusega kooskõlass olemist, väge nähti kõiges ja kõigis (vaenlasel torgati silmad peast, sest silmades nähti väge). Oluline Muinasusu sümbol oli hing. Muinaseestlased tunnetasid hinge samuti kõiges ja kõigis. Sellist nähtust nimetatakse Animismiks (Looduse hingestamine). Suurt tähelepanu pöörati surnute hingedele, sest nende heasoovlikus pidi tagama õnneliku elu. Setudel on praegu veel komme surnud hingedele katta laud. Eestimaal on paikkonniti uskumused erinevad sellepärast ei ole kujunenud ühtset usundit. Saarlastele on hingelähedane müüt Tarapitast kes lendas kaugetel aegadel kohale mandrilt
Jumalale meelepärase ehk taevase riigi maapealsele riigile. Ibn Mansur-koostas Kairos 12.sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina- tadziki teadlane, sai tuntuks meedikuna. Al-Idrisi- Marokolane, kelle 1154. koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Rjurik- (u830-879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad. Vladimir- suur vene vürst, kes üritas 980. aasta paiku läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni.
· Paavst saadab oma saadiku kaudu Liivimaale jesuiidid, eesmärgiga levitada siit katoliku usk edasi Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid tegutsevad Tartus ja asutavad siin gümnaasiumi · Gümnaasiumi kõrvale asutati tõlkide seminar, et ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ära tunda · Pühajõe mäss(1642) talupoegade protest jõele ehitatud mõisa veski vastu Haridus
Ebausk ning nõiad Eestis Luteri kirik Rootsi aja algul Valdavalt levis luteri usk Kirikud jäid ilma õpetajateta ning kirikud olid varemetes Allesjäänud pastorid olid ebapädevad ja ükskõiksed Populaarsust hakkas koguma muinasusu kombed ja ebausk Piiskop Joachim Jhering Ebausk Käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil Jaguneb kolmeks kategooriaks 1. maagia – nõidus 2. märgid – põhjuslikud suhted, mida inimene mõjutada ei saa, ended ja unenäod 3. konversioon – hübriidkategooria, kus märgiline ebausk on pööratud maagiliseks, muuhulgas soovid ja tõrjemaagia Nõiad ja nõidumine 17
Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid küla, külad moodustasid kihelkonna, välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks. Rauaaeg MuinasEestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja trääle e. orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid. Eestlased säilitasid muinasusu Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_ajaloo_lyhikokkuv.htm http://et.wikipedia.org/wiki/MuinasEesti
kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem, põld on jagatud kolmeks ja eriaegadel viljeldakse, suvivilja, talivilja ja üks osa on jäätud kestaks. Tarapita Oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja.Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. MUINASUSUND Kirjuta mõisted Animism.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu ja energiat. Hing.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja kandis ka elusolendi isikupära.
kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem, põld on jagatud kolmeks ja eriaegadel viljeldakse, suvivilja, talivilja ja üks osa on jäätud kestaks. Tarapita Oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja.Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. MUINASUSUND Kirjuta mõisted Animism.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu ja energiat. Hing.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja kandis ka elusolendi isikupära. Muinasaeg 3.küsimus--kas keskmisel rauaajal oli kujunemas ühiskondlik kihistumine? põhjenda oma arvamus. Jah , kisitumine kujunes peamiselt välja raualeiu järgi
Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Võõra võimuga kaasnesid ka välismaalaste mõjutused. Sakslaste toel arenesid linnades käsitöö ja kaubanus. Saksa kaupmehed olid ristiusustamisest huvitatud, sest arvasid, et kristlik keskkond loob paremad võimalused kauplemiseks. Paganausku inimeste vähenemise tulemusena segunesid muinasusu traditsioonid kristlikega ja seetõttu kadus ka osa eestlastele omastest kommetest. Olles ristiusustatud, läksid mõned eestlased ka vastaste poolele üle ning sõdisid edaspidi omade vastu. See oli kindlasti vale samm, aga on ka mõningal määral mõistetav, sest võitlus oli raske ja kestis kaua ning kõik ei suutnud vastu panna ahvatlusele minna kergema vastupanu teed selle asemel, et kaitsta oma väikese rahva iseseisvust.
eestlastest paremaks pidada ja endid muumaalasteks pidada. 3. Eesti vajab suuremaid koole, kuna a. On kergem õppida emakeeles, see võtab vähem aega. b. Talupoegadele on vaja õpetada põlluharimist, linnakoolides seda ei tehta. c. Vanemad inimesed soovivad ka haridust omandada. F.R.Faehlmann Tähtsamad ettevõtmised: 1. Tema eestvõtmisel asutatakse Õpetatud Essti Selts (1838). Selle eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinasusu uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse avaldamine. 2. Avaldas ,,Kalevipoja" kirjutamise mõtte, visandab suure osa ,,Kalevipoja" sündmustikust. 3. Tõestab baltisaksa haritlaskonnale, et eestlased on olnud kõrge kultuuriga rahvas. 4. Ta annab eestlasele iseloomostuse: aus, kannatlik, sügava mõttelaadiga, mõnes mõttes piiratud kuna polnud võimalust saada haridust.
Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Reform ei leidnud kuigivõrd kõlapinda: oma demokraatlike põhimõtete tõttu polnud muinasusund vastuvõetav kogu kõrgkihile. Valik langes Bütsantsi õigeusule mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. 988. aastal algaski ristimine. Kui ülikkond võttis uue usu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus. Novgorodis tuli ristimisel rakendada isegi vägivalda.
Siiski ei saa me rääkida mingist kindlast usu suunast.Peame arvestama, et olemasolev usund muutus pidevalt, olles mõjutatud nii kristlikku kiriku kui ka vene õigeusu kiriku poolt, mis üritas järk-järgul ennast sisse seada ning mõjupiirkonda laiendada. Usuliised erinevused olid ka tingitud eri piirkondadest, kus näiteks rännikurahval, kalastajad, ja sisemaa elanikel, jahimehed, olid erinevate elulaadide tõttu mitmeti erinevaid põhimõtteid looduse ja selle elutsükli kohta. Üheks muinasusu põhi elemendiks oli vägi, mis ei olnud niivõrd seotud füüsilise jõuga. Väge omasid kõik elusolendid. Väge oli ka samuti teatud obektides,paikades, sõnades ja taevas. Taeva puhul oli näha väe avaldumist äikese ajal. Sõnu kasutati loitsimiseks,nõidumiseks ja ravimiseks. Inimesi, kes sellega tegelesid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad oskasid enamasti loodust paremini tähele panna ja seda tõlgendada andes uskumusi ja oskusi põlvestpõlve edasi
Levis laibamatmise komme (pea lääne poole). Muistse usu kohta annavad ajaloolastele teavet: Läti Henriku kroonika, rahvaluule, naabrite usundilised pärimused ja arheoloogilised leiud ja kinnismuistised. Mõisted: Ruunikivi- tähtsamate langenud Viikingite auks püstitatud mälestuskivi. Tsuudid- ida pool elanud läänemeresoomlased. Sossolid- eesti hõimude nimetus Izjaslavi kroonikas. Jurjev- praegusesse Tartusse rajatud Vana-Vene riigi tugipunkt. Vakust- maksustamisüksus. Vägi- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing- muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära. Tark- inimene, kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioon tänu oma ravitsemisoskustele ja suurtele teadmistele looduse ja maagia vallas.
Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda ning lõpuks Põhjasõda, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Üheks tähtsaks muutuseks võime nimetada usuvoolu vahetust. Nimelt Rootsi aja algul valitses Eestis nii luterlus kui ka katoliiklus. Kuna kirikud olid purustatud, rüüstatud ja kogudused olid jäänud õpetajateta võttis talurahvas taas kasutusele muinasusu kombed. Ühele kindlale usule üle minnes muutus see kõik. Rootsi aja lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini. Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas väljaõpetama Bengi Gottfried Forselius. Tema koostas ka esimese aabitsa, õpetas nelja aasta jooksul välja 160 talupoega ning tänu temale võeti aastal 1684 vastu
2.6. MANUFAKTUUR suur käsitööliste ettevõte, keskusega Narvas, (toodeti käsitöö abil) 2.7. KINDRALSUPERINTENDENT luterliku kiriku juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga 2.8. BASTION viisnurkne kaitseehitis (väljaspool linnamüüri Rootsi ajal) 3. AASTAARVUD 3.1. 1632 Tartu Ülikooli asutamisaasta 3.2. 1629 kogu Eesti mandri ala hakkas kuuluma Rootsile (Altmargi vaherahu) 3.3. 1642 viimane mäss muinasusu pärast Eestis (Pühajõe mäss) 4. ISIKUD 4.1. FORSELIUS alustas talupoiste tasuta õpetamist, oli õpetaja Piiskopimõisa seminaris 4.2. IGNATSI JAAK Forseliuse tuntuim õpilane 4.3. A. JA A. VIRGINUS lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkijad ja toimetajad 4.4. H. STAHL Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 4.5. J. HORNUNG ladinakeelne eesti keele grammatika ''vana kirjaviis'' 4.6. J
Mõisate juures alustasid tööd tellisetehased, lubjaahjud, saeveskid. Hiiumaal oli klaasikoda. Manufaktuurid olid uued käsitöönduse vormiks. Ehk suurettevõtted, kus töötasid palgatöölised ja kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Luteri kirik Rootsi ajal: Miks käis alla? *Liivi sõda *Kirikuõpetajaid polnud kirikukogudes *Rootsi-Poola sõda *Muinasusu kombed hakkasid maad võtma *Kirikuõpetajate haridus ja kõlblus jättis soovida *Vastureformatsioon=katoliikluse taastamiseks Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi valdusesse algas vaimulikus elus uus tõusuperiood: Eestimaa Kubermang Liivimaa Piiskop Kõrgeim vaimulik Kindralsuperintendant
putukatesse, kuid suurem üldisus oli kindel, et hing jätkab lihtsalt elu Manalas ehk maa-all. Tänapäeval on pigem levinud arvamine, et hing läheb kas taevasse või põrgu ja seda eelkõige ristiusu tõttu. Ka tänapäeval on inimeste matmispaigad ja kalmistud ümbritsetud suurte puudega. Samuti on säilinud hingedepäeva tähistamine, mil kaetakse laud hingele ning pannakse aknalauale küünal, et lahkunu näeks koju tulla. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Väge leidus nii inimestes, elusolendites, teatud piirkondades ja objektides kui ka näiteks taevas. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, nimes, süljes ja küüntes. Eriti suure väega inimesed ehk targad ja nõiad, olid eriliselt lugupeetud ning neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Nad tundsid tavalisest paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude suunata
kasutav vase-ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. Hiiumaal Kõrgessaare lähedal hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius
d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine, küttimine, korilus 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng VASTUS: arheoloogia - ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku etnogenees mingi rahva kujunemise protsess vägi muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat Billingeni katastroof - Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos, mis omakorda tähendas suure osa Lääne- ja Põhja-Eesti vabanemist vee alt tsuudid vanavene kroonikates nimetati läänemeresoomlasi nii, hiljem eestlasi
*Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks Tark inimene, kel olid ravitsemisoskused ja suured teadmised looduse ja maagia vallas Ohevrdamine maagiline toiming, loodeti saavutada jumalata heatahtlikkust. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?
10.millised muutused inimeste elatusalades toimusid muinasaja lõpus? Kui varem kasvatati otra, siis alates 11.saj levis talirukis. Põllumajanduses võeti kasutusele kolmevÄljasüsteem.- talivili, suvivili, komas oli kesa. hakati tegelema metsamesindusega vahenduskaubandus 11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus? suurenes varanduslik ebavõrdsus rahvaarv suurenes algas kihelkondade liitumine luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge võis olla ka sõnades- loitsud, nõidumised, haiguste ravimine. Inimesed, kes seda oskasid, pidid omama erilist väge. Neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Väge polnud kõikjal ühisel määral. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda
ristiusk läks katolikuks ja katoliks luteriks.Muinas ja katolik usk olid segunenud.rootsiaja kehtestamisele tuki lutheriusk,piiblil oli oma keel,kirikud pidid olema lihtsad. Pos.Neg-Kloostreid ehitati juurde,eestikeelt edendati,kohandat grammatikat,Euroopa kultuuriruumiga seotud suur areng,arenesid kunst ja kirikumuusika,Kloostrite rajamisel said mungad kirjaooskust,hariduse ja põlluööde nippe,ravimismeetodeid jagati. Neg-Eesti muinasusu kadumine,vägivallaga surut peale katoliku usk,jumalateenistus oli ladina keeles,lihtrahvas ei saanud aru. RAHVUSLIK LIIKUMINE(24) Liikumise eeldused ja sihid-Eeldusteks olideesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonna teke,koolihariduse levik,kohaliku põlielanikonna omaalgatuslik organiseerumine,kommunitaktsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahvakultuurilise aktiivsuse tõus.Rahvuslus euroopas levinud 17 saj. eesti aladel majanduslik areng.
usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (nõidussõnu kasutada - näiteks loitsiti, et põua ajal vihma tuleks), nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, pidid ise ka omama väge ja neid nimetati tarkadeks või nõidadeks
(lk.69) – algas saksa mõju sissetund kõigis kultuurivaldkonddades. Juurdus keskaja jooksul eesti keelde küllaltki palju saksa laene. Seniseid usulisi tõekspidamisi kõigutas kasvõi seegi, et saksa preestrite lõhutud jumalakujudest ei voolanud verd ka pühade hiite ning ohvripuude maharaiujaid ei tabanud surm, nagu oli usutud seni. Katoliku kiriku kombed. Nõidade tagakiusamine. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingete vastu. Pühakud. 10. Millised muinasusu elemendid jäid püsima? (lk.70) – austus esivanemate hingede vastu. 11. Kuidas valitseti keskaegset linna? (lk.75) – Linnaõigus – saadi maaisandaalt, tagas linnakogukondnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevat keskkonnast. Lübeki linnaõigus, Riia õigus, Piiskopiõigus. Võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka hürgermeistrid (moodustusid juhatuse), sündik (jurist, tundis hästi seadusi)
Ruunikivid- mälestuskivi Skandinaavias 11.sajandil. Neil on peal märgid sõjaretkedest. Tsuudid- eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus Vene kroonikates 9.- 10.sajandil. Adramaa- maa, mida üks talu suutis ühe adraga harida. Vahetuskaubandus- kaubanduseliik, mille käigus kaup vahetati kauba vastu. Vahenduskaubandus- kaubandusliik, mille kaup vahetati kauba vastu ning seejärel seesama saadud kaup vahetati omakorda mingi uue kauba vastu. Vägi- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendites kui ka sõnas peituvat erilist jõudu või energiat. Loitsimine- sõnade abil ravimine ja nõidumine, mille teostamiseks pidi inimesel olema erilisi võimeid. Tark- inimene, kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioon tänu ravitsemisoskustele ja suurtele teadmistekogule looduse ja maagia vallas. Hiis- kultus- ehk ohvripaik.
Talud moodustasid küla, teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna(45),välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks(8). Muinas-Eestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja trääle e. orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid. Eestlased säilitasid muinasusu. Arheoloogiline kultuur-ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust ning nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kammerkeraamika kultuur- jõudis Eestisse neoliitikumis umbes 3300 a. paiku e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus). Tegeldi küttimise ja kalastamisega
Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. See kõik käis aga kroonumõisaste kohta; erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister
Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. See kõik käis aga kroonumõisaste kohta; erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister
Riiga. KJP tahtis saada misjonäriks, õppis selle nimel ka Aasia ja Põhja- Ameerika keeli Kristjan Jaak Petersoni elu III Riias andis keeletunde, kirjutas artikleid Beiträgele ja tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" ("Soome mütoloogia"), mis ilmus Beiträges 1822. Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omaga, lisas Peterson tõlkele oma arvamusi eesti muinasusu kohta; selle teksti kaudu tulid eesti rahvausundisse soome muinasjumalad Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen jt, pannes aluse meie pseudomütoloogiale Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. Suri Riias, maetud sealsele Jakobi kalmistule, kuid tema haua täpsem asukoht on teadmata. Elgi Reemets. K. J
Maalinn- Rahvasuus tuntakse maalinnadena ringvall-linnuseid, neid iseloomustab umber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall- linnuseid rajati enim saaremaale ja lääne- eestisse. Nt. muhu linnus Tsuudid- Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuudideks. Malev, maleva- Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas mood. malev, mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Vägi- oli üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Viimsases ilmnes see eriti selgelt äikese ajal. Ent väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid isikuid nimet. tarkadeks ehk nõidadeks. Mõõgavendade ordu- 1202
Koormiseks vaid sõja korral feodaali ratsaväes teenimine. 16. saj. Liivimaa üldine jõukus parandas ka talurahva olukorda. Põllupidamises kolmeväljasüsteem. Erilisi põllupidamisuuendusi keskaeg endaga kaasa ei toonud. Rahvastik. Eesti rahvaarv 16. saj, keskpaigas u. 250-280 000. Oma osa andsid ka saksa (linnades) ja rannarootsi asustus. Vene asustus Peipsi põhjarannikul. Põlisrahva visadus ja elujõulisus. Maarahva vaimuelu-- saksa kultuuri mõju. Usuliselt tekkis vana muinasusu ja ristiusu (katoliiklus) süntees. Kirikute ehitamine endistesse pühadesse paikadesse hõlbustas ristiusu omaksvõttu. Mitmete pühakute austamine. Alates 15. saj. kannavad eestlased kristlikke nimesid. Esivanemate hingede austamine jäi. Jumalateenistused olid kirikutes ladinakeelsed ja seega suuremale osale rahvast arusaamatud. LINNAD JA KAUBANDUS (Eesti ajalugu I lk. 75-79) Eesti 9 keskaegse linna õiguslik kord põhines Lübecki ja Riia linnaõigusele. (Tallinn,
45 kihelkonda-oli Eestis XIII sajandi alguseks. Vanem-arukamad ja mõjukamad mehed,kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Malev-põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev,mis koosnes nii ratsa-kui ka jalameestest. 1187.aastal-vallutati ja põletati "Idamere paganate" poolt Rootsi tähtsaim linn Sigtuna,mis jäigi varemetesse. Novgorodi feodaalvabariik-üks suuremaid ja tugevamaid Venemaa osi jäi Eesti naabrusesse,kui tal polnud jõudu eestlaste alistamiseks. 6 Vägi-üheks muinasusu põhimõisteks ja elemndiks oli vägi.Arvati,et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge,väge oli ka teatud objektides,paikades ja taevas. Targad-inimsed,kes oskasid loitsida,nõiduda ja haigusi ravida,nad tundsid paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude suunata. Hing-oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Animism-kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse animismiks,on omane kõigile
Tuli juurde kohv. • Sisekaubandus- konkurentsi leevendamiseks kehtestati kauplejate ülempiir väikelinnades, kuid sellele vaatamata tegeleti kaubandusega edasi. Reglementatsioon jäi püsima(seadustik) • Käsitöö- Hakati asutama manufaktuure(käsitööettevõte), kus töötas palju inimesi. Tööjaotus. ➔ Vaimuelu-luteri kirik: • Olukord Liivi sõja järel; 1)kirikuhooned purustatud, rüüstatud. 2) Paljud kirikuõpetajad hukkusid 3) Levima olid hakanud muinasusu kombed. • Luteri kiriku ülesanne: Aidata kaasa kiirele rootsistamisele selleks: 1) suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale kuterlikust õpetusest. 2) Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine oli rangelt kohustuslik,tõrkujaid karistati ihunuhtluse ja häbipostiga • Pühajõe mäss • Nõiaprotsessid- veeproov, rauaproov, karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis
) On märke mk-de ühistegevusest. Rahvakoosolekud ja ülikud.-kasvas varanduslik ebavõrdsus. -Suhted naabritega- üldiselt rahumeelsed.aegajalt rööv- ja sõjakäigud. Sõjaline tase- Malev- põhiline väeüksus maakonnas, koosnes ratsa-ja jalameestest.rajati suuremaid linnuseid,väravaid,kaitsetornid,.Odad, mõõgad, sõjakirved,nuiad,vibud,kilbid,rõngassärk. 1187-purustati rootsi tähtsaim linn Sigtuna. Eestlaste muinasusund-polnud ühte kindlat usku. Vägi-muinasusu põhimõiste, arvati, et inimesed omavad väge ja jõudu.väga oli ka objektides, sõnades.Targad,nõiad-väega inimesed..Hing- arvati, et magamise ajal hing lahkub kehast(teise olendi sisse). usuti hauatagusesse ellu, surnutele pandi kaasa esemeid.Hingede aeg- surnute hinged liiguvad ringi.Suhtumine loodusesse-arvati, et looduse osadel on ka hing-animism.Vaimud,haldjad,jumalad-hoidsid loodust(metsaisad,veevaimud jne.)Tõnn-koduhaldjas, Peko- viljahaldjas.Tarapitha,Uku-põhijumalad
Ridakülad olid Ida-Eestis voorte vahel, Hajakülad aga Lõuna-Eesits, küngaste vahel. 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda, 4 väikemaakonda - riikluse kujunemise alged - varanduslik ebavõrdsus,vanem tekkisid eraomandus ja orjad. Vanemad olid ülemad, kes juhtisid linnuseid ja kihelkondi. malev Maakonna põhiline väeüksus, koosenes jalameestest ja ratsaväelastest. 7. Eestlaste muinasusund §6 Vägi Muinasusu põhimõiste ja element, mis leidus igas inimeses, olendis, paigas või isegi sõnas. Viimaste abil sai nõiduda ja loitsida, ka ravida. targad ehk nõiad Inimesed kes tundsid vägisõnu ja suutsid teisi ravida. Tundsid hästi ravimtaimi ja loodust. hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline komponent keha elus hoidmiseks. Juba surnud inimesi austati väga ja arvati, et nende hinged elavad edasi. 2. Novembril
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine
Rootsi riik oli aga täielikult luterlik riik ja seepärast esialgu Eestimaal ja hiljem ka Liivimaal ja Saaremaal kehtestati täienisti ristiusk. Alates 17 saj esimeset pooles täielik luterlus eestimaal ja teiset poolest ja Liivimaal. Ehitati kirikuhooneid maapiirkonandesse ja ka linnadesse,. Rootsi riigi kulul kirikuõpetajate õpetamine. Samas 17 saj rootsi ajal on eesti ajaloos tuntud kui kõige suurem nõiajahtide aeg.Hakati neid otsima, kuna vahepeal rahvas pöördus muinasusu poole,siis jälle oli süvausklikkus ja selle juures kaevatigi kõiki nõiaks, kes aravti veel muinasusku pooldavat. Eesti ei toimunud nii palju surmajuhtumeid kui euroopas. Tavaline karistus oli kohustus ilmuda 4 pühap. Kiriku juurde häbipostile vms, oli ka surmajuhtumeid, põletamisi. Määrati paika kiriku juhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop, Liivimaal juhtis kindralsuperintendent. Eestlased muutusid väga usklikeks ja ärksamate talupoegade seast valiti
Rootsi valdusesse kuulus 17. sajandil teisigi saksa elanikkonnaga alasid: Pommerimaa, Wismar, Bremen ja Verden. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering
· Käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents · Kaotati kauplemispiirangud Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide mõju Eestis: · 1583. a. asutati Jesuiitide gümnaasium, mille kõrvale asutati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate. Luteri kiriku olukord sõja ajal: · Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud · Enamik kogudusi jäänud õpetajata · Talurahva hulgas võtsid maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud J. Jheringu teened: · Andis välja esimese eesti keelse aabitsa · Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi Herman Samsoni teened: · Avaldas juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja kuidas temaga käituda. Pühajõe mäss: · 1642. a. Osulas aset leidnud sündmus · Sele käigus talupojad hävitasid Võhanud jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna
Peeti vajalikuks lugeda iga päev pühakirja Loobuti kõikvõimalikest lõbustustest · Vennastekoguduste (hernhuutleste) liikumine Jõudis Eestisse 1730ndatel Propageeriti vagadust, kõlblust, töökust ja sotsiaalset võrdsust Igasuguse luksuse ja ehtimise vastu Suur rõhk kõlblusel (kuritegelikkuse vähenemine) Rahva eneseteadvuse kasv Kõrtsidest võõrdumine Hakati hävitama muinasusu paiku Hävitati torupille ja viiuleid · Ratsionalismi levik ratio lad mõistus Üleolev suhtumine vagadusse Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine Püüti rahvale anda kasulikke teadmisi ja nõuandeid Kritiseeriti pärisorjust Hariduselu 18. saj. · Pärast Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud · 18. saj. II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult) Koolikohustuse kehtestamine
saksa kultuuriruumi osaks. Rootsi valdusesse kuulus 17. sajandil teisigi saksa elanikkonnaga alasid: Pommerimaa, Wismar, Bremen ja Verden. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering
Latkalite ja leedukatega tihti vastastikuseid rüüsteretki. 12 saj. käisid Eestlased rüüstamas ka Taanis ja Rootsis, kus hävitaid Sigtuna linna. Ida-Eestis tuli võidela slaavlaste sõjakäikude vastu, kuid vanavene rikk oli lagunenud ja väga suurt ohtu enam ei kujutanud. Eestlaste väeüksus oli malev, mis koosnes ratsa-ja jalameestest. Relvadest olid tähtsad odad, kasutati ka sõjakirveid ja kaheteralisi mõõki. Kaitseks kasutati kilpe ja kiivreid. Muinasusund: VÄGI · Muinasusu põhimõiste ja element oli vägi. · Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. · Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, eriti selgelt ilmnes see äikeses, kuid seda oli ka sõnades.-nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. · Inimesed, kes oskasid nõiduda, loitsuda jne. Nim tarkadeks või nõidadeks-tundsid loodust ning oskasid selles olevaid jõude n-ö " suunata"
Rahvaarvu ning arenes tööstus (manufaktuurid, Räpinas paberivabrik, mis töötab siiani). kasvades läks aga olukord keerulisemaks. Pealegi, milleks üldse eluolu parandamise nimel vaeva 7. Usk näha, kui mõis nagunii kõik endale saab? 18. sajandil langes eesti talupoegade olukord absoluutsesse õiguslikku madalseisu. Mõisnikel oli Muinasusund põhiolemus; uurimisega seotud probleemid, muinasusu säilinud elemendid nende üle täielik otsustusõigus. Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud,
näljasurm. Sel ajal, kui inimesed surid nälga, veeti siit vilja välja Rootsi ja Soome, mõisnikud ja kaupmehed said müügist tohutut kasu. Nälga suri umbes 75 000 inimest, u 20% rahvastikust. Enamik maeti juhuslikku kohta, sageli ühishaudadesse. § 24-25. Vaimuelu Rootsi ajal. Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Talurahva hulgas hakkasid levima jälle muinasusu kombed. Loobuti ristimisest, surnud maeti vanadesse kalmetesse. Rootsi aja tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Ta edendas kooliharidust,
näljasurm. Sel ajal, kui inimesed surid nälga, veeti siit vilja välja Rootsi ja Soome, mõisnikud ja kaupmehed said müügist tohutut kasu. Nälga suri umbes 75 000 inimest, u 20% rahvastikust. Enamik maeti juhuslikku kohta, sageli ühishaudadesse. § 24-25. Vaimuelu Rootsi ajal. Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Talurahva hulgas hakkasid levima jälle muinasusu kombed. Loobuti ristimisest, surnud maeti vanadesse kalmetesse. Rootsi aja tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Ta edendas kooliharidust,
Siiski leidus ülikoolis professoreid ja üliõpilasi, kes huvitusid maarahvast ja uurisid eestlaste ajalugu ja rahvakultuuri. 1638-Luteri kirik Eestis. Piiskop Joachim Jhering astus ametisse. Eestis hakati üles ehitama luteri kirikut. Kiriku üldine olukord oli Liivi sõja tagajärjel hull: hooned olid purustatud, õpetajaid polnud enamikus kogudustes. Talurahvas oli jälle hakanud pidama muinasusu kombetalitusi ja kasutama vanu kalmeid. Ristimist ja kiriklikku laulatust ei tehtud, armulaual peaaegu ei käidud. Ka järelejäänud pastoritest polnud suurt asja, kuna nende haridus ja kõlblus jättis soovida. 1638.-1657. aastal oli Eestimaa piiskop Joachim Jhering, kes suutis luteri kiriku Eestimaal uuesti üles ehitada. Eesti- ja Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus ehk konsistoorium. Vaimulikkonna juht oli kindralsuperintendent, kelle võim oli võrreldav piiskopiga.
Samuti on alles kadri- ja mardipäev. On säilinud ka mõistete vägi ja hing tähendused. 11. Eestlased ja ristiusk muinasaja lõpul. Kuna Eestis käis palju ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaa kaupmehi, siis olid eestlased juba enne muistset vabadusvõitlust ristiusuga tuttavad. Eestlased hakkasid põletusmatuste kõrval ka haudadesse matma (peaga lääne poole, nagu kristlased), mis kinnitas seda, et ristiusk ei olnud muinasusu kõrval täiesti tundmatu. Samuti hakati juba 12.sajandil kandma ehtena pronksriste. Üheks Eestis tegutsenud misjonäriks oli munk Hiltinus (piiskopina Johannes) ei saavutanud kahe aastase tööga misjonärina tulemusi. 12. Selgita: arheoloogiline kultuur sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. adramaa muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus. Tegemist oli maatükiga,
annaabi.ee 
