Llüüasaamine musitses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos (0)

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses
kui pöördepunkt eestlaste ajaloos
Eestlastel on tulnud aja jooksul üle elada palju raskeid aegu. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227.aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Lisaks ristiusustamisele oli aga veel rängem eestlaste jaoks see, et enne vabadusvõitlust olime vaba rahvas, peale seda aga jäid Eesti alad võõrvõimu alla.
Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma . Võõra võimuga kaasnesid ka välismaalaste mõjutused. Sakslaste toel arenesid linnades käsitöö ja kaubanus. Saksa kaupmehed olid ristiusustamisest huvitatud, sest arvasid, et kristlik keskkond loob paremad võimalused kauplemiseks.
Paganausku inimeste vähenemise tulemusena segunesid muinasusu traditsioonid kristlikega ja seetõttu kadus ka osa eestlastele omastest kommetest. Olles ristiusustatud, läksid mõned eestlased ka vastaste poolele üle ning sõdisid edaspidi omade vastu. See oli kindlasti vale samm, aga on ka mõningal määral mõistetav, sest võitlus oli raske ja kestis kaua ning kõik ei suutnud vastu panna ahvatlusele minna kergema vastupanu teed selle asemel, et kaitsta oma väikese rahva iseseisvust.
Eestlastele oli see võitlus palju raskem kui vallutajatele, sest vaenlased alistasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega, eestlaste sõjaline ettevalmistus oli aga seni mõeldud ainult üksikute sõjakäikude jaoks, suuremateks ja pidevateks lahinguteks ei oldud valmis. Ka oli vaenlastel selle aja kohta parim relvastus, eestlaste oma jäi nendele kõvasti alla.
Veel tuli korraga vastu astuda mitmele vaenlasele, lisaks sakslastele pidi võitlema veel Taani ja Rootsiga , vabadusvõitluse algusaastatel valmistasid eestlstele probleeme ka vene väed. Samuti polnud veel ühtne riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, riik oli killustaud. Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine lähemate naaberrahvaste – latgalite , liivlaste ja leedulastega. Vaenlased oskasid vastuolusid naabrite vahel hästi ära kasutada ja õhutasid omavahelisi tülisid.
Muistne vabadusvõitlus tõi Eesti ajalukku suuri muutusi, meie alad jagati mitme võõrvallutaja vahel- Põhja-Eesti kuulus Taanile , Kesk-Eesti ja Sakala sakslastele ning Lääne-ja Saaremaa, samuti Tartu ümbrus, olid Riia peapiiskpi ning Mõõgavendade ordu alluvuses. Sellel vaatamata on eestlased suutnud koguda piisaval jõudu, et taas vabaks saada. Praegu võime olla õnnelikud, et elame vabas ja iseseisvas Eestis.