Ärkamisaeg (1)

Ärkamisaeg
19.sajandi teist poolt nimetati Eestis ärkamisajaks, kuna tol ajal võeti ette palju tegevusi hariduse ja kultuuri edendamiseks. Hakati teadvustama eestlasi kui rahvast, inimestel tekkis rahvustunne. Hoogsalt arenes eesti keel ja kirjandus.
Ärkamisajal tegutsesid ajalehed Perno Postimees ja Eesti Postimees – asutajaks oli J.V. Jannsen , ajaleht Sakala asutajaks oli C.R. Jakobson . Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid , et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad.
Ärkamisajal tegutsesid ka seltsid – grupeeringud, kus on sama huvialaga tegelevad inimesed. Näiteks laulu-, teatri-, mänguseltsid. Enamus seltse olid kultuuriga seotud, kuid oli ka teisi seltse, näiteks tuletõrjujate seltsid.
Haridus arenes ärkamisajal samuti kiirelt. Eriti tähtsad olid maakooli õpetajad, kuna nad pidid joolt kandma selle eest, et rahvas saaks hariduse. Samuti oli neil ülesandeks kohalikus kogukonnas levitada ajalehti.
Kui varem nimetati eestlasi maarahvaks, siis nüüd hakati kasutama ametlikku nime eestlased.
Ärkamisaja 3 tähtsamat ideoloogi olid J.V.Jannsen, Jakob Hurt ja C.R.Jakobson.

• Jakob Hurt – peab oluliseks rahva ajaloo säilitamist.
  
• C.R.Jakobson – peab oluliseks head haridust ja majandust. Tema arvates näitab uutele põlvkondadele nende ajalugu oma rahva keel.
  
• J.V.Jannsen – peab oluliseks eesti kultuuri.
  

Eesti kirjandus arenes kiiresti, kuna paljud saksa teosed tõlgiti eesti keelde.
Ajastu tippteosed: ,,Kalevipoeg´´, Lydia Koidula isamaaluule ja „Eesti rahva ennemuistsed jutud”
Ajalehe Sakala tekkimise põhjuseks peetakse Jakobsoni ja Jannseni vahel tekkinud vastuolusid. Selle tulemusena lõi Jakobson ajalehe Sakala.
Jakob Hurda kõne 1. Üldlaulupeol 1869.

Kõnes enne laulupeo algust soovib Hurt, et meie keel ja mõistus areneks, et me ei mõtleks alati vaid endale ja et me mõistaks vaimuvara tähtsust, mis on olulisem kui kõik muud varad.

Eestlased, kes on kõrgemas seisuses, ei tohi end teistest eestlastest paremaks pidada ja endid muumaalasteks pidada.

Eesti vajab suuremaid koole , kuna

On kergem õppida emakeeles, see võtab vähem aega.

Talupoegadele on vaja õpetada põlluharimist, linnakoolides seda ei tehta.

Vanemad inimesed soovivad ka haridust omandada.
F.R.Faehlmann
Tähtsamad ettevõtmised:

Tema eestvõtmisel asutatakse Õpetatud Essti Selts (1838). Selle eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinasusu uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse avaldamine.

Avaldas „Kalevipoja” kirjutamise mõtte, visandab suure osa „Kalevipoja” sündmustikust.

Tõestab baltisaksa haritlaskonnale, et eestlased on olnud kõrge kultuuriga rahvas.

Ta annab eestlasele iseloomostuse: aus, kannatlik , sügava mõttelaadiga, mõnes mõttes piiratud kuna polnud võimalust saada haridust.