Muinasaeg (0)

Muinasaeg

Muinasaja Perioodid

• Kiviaeg umbes 9000 eKr – 1800 eKr
  
• Pronksiaeg umbes 1800 eKr – 500 eKr
  
• Raueaeg umbes 500 eKr – 1227 pKr (muistse vabadusvõitluse lõpuni)
  

Eestlased olid loodususku rahvas. Peeti oluliseks loodusega kooskõlass olemist, väge nähti kõiges ja kõigis (vaenlasel torgati silmad peast, sest silmades nähti väge). Oluline Muinasusu sümbol oli hing. Muinaseestlased tunnetasid hinge samuti kõiges ja kõigis. Sellist nähtust nimetatakse Animismiks (Looduse hingestamine). Suurt tähelepanu pöörati surnute hingedele, sest nende heasoovlikus pidi tagama õnneliku elu. Setudel on praegu veel komme surnud hingedele katta laud. Eestimaal on paikkonniti uskumused erinevad sellepärast ei ole kujunenud ühtset usundit. Saarlastele on hingelähedane müüt Tarapitast kes lendas kaugetel aegadel kohale mandrilt. Setudel on eluta asjade kõrval kummardamise objektideks Peko, tuntud on erinevates eesti piirkondades metsa- , koduhaldjad, vetevanad jne.
Muinasaja lõpu ühiskonnaelu kirjeldus
12 ja 13 saj. oli Eesti ühiskond enamvähen ühtne. Tähtsamaid küsimusi arutleti rahvakoosolekutel. (Teedeehitus ja maakaitse, põllu- ja karjamaade jaotamine.) Ühiskond oli varanduslikult kihistunud. Jõukamad olid külavanemad ja maavanemad.

Elatusalad

• Põllundus
  

• Kasutati kolmevälja süsteemi
  
• Veoloomadena kasutati härgasid(olid vastupidavd ja ei vajanud nii palju toitu)
  
• Hobused olid sõjaratsudeks
  
• Kasvatati teravilja (nisu, rukkis , oder, kaer , tööstusilik kanep , hernes)
  
• Põlde vätati sõnnikuga
  
• Tööriistadena kasutati põhiliselt vannasatra, hiljem tulid teist tüüpi adrad
  

• Metsamesindus
  

• Mesi oli ainuke magusaine
  
• Vahast valmistati küünlaid
  

Rehielamud

Oli mitme otstarbeline. Elu, töö ja rehepeksu ruumid.