1. Vegetatiivne paljunemine: Mittesugulise paljunemise liik, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks: a) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine), alamatel loomadel, pärmseentel b) pooldumine-iseloomulik bakteritele ja protistidele c) taimede paljunemine vegetatiivselt organitega: - juurtega (sirelid) - võsunditega (maasikas) - muundunud võsudega (sibul, orashein) - mugulatega (kartul) - juuremugulad (maapirn) Vegetatiivse paljunemise eripära: 1) 1vanem 2) lühikese ajaga palju järglasi 3) järglased on geneetiliselt identsed, välimuselt sarnased-keskonna mõju tõttu ei ole välimus identne 4) ............................................................................................................................. 5) .......................................................................................................
Palunemise viisid Mittesuguline Eosiline Vegetatiivne Pooldumine Bakterid, algloomad Ribosoomiga Pungumine Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill Võrsikutega Karusmari, mustsõstar Lehega Varjukannikene Hulgijagunemisega Okasnahksed, meritäht Oksaga Suguline
kus see juured alla võtab. Ühes kasvatuskastis võib kasvatada korraga mitut taime, aga kui neile juured alla tulevad peab nad eraldi potti istutada. Pistikutega paljundatakse roose, okaspuid.2 Pungumine toimub alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega paljunemine toimub risoomidega, sibulatega, mugulatega ja võsudega. Kodu aias kasutatakse vegetatiivset paljunemist sibulatega näiteks tulpide, 1 Sarapuu, T. Eesti Loodusfoto, 2002 2 Bird, R. , Haynes, B. Maalehe raamat 2003 3 Zaletajeva, J. ,,Valgus" 1975 nartsisside ja muude lilledega. Vegetatiivne paljunemine sibulaga on loomulik, lihtsaim ja ökonoomseim paljunemisviis. Iga sibulasoomuse kaenlas võib areneda pungake ehk kõrvalpung, mida nimetatakse ka tütarsibula algmeks jam is võib kasvada sibulaks. Sibul
kaenlapungadest võivad moodustuda uued tütarsibulad. Sibulad on kujult kerajad, munajad või lamedad. Sibulad võivad esineda ka paljudel ilutaimedel näiteks liiliatel, tulpidel, krookustel, lumikellukestel ja hüatsintidel. Mugul on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim kartul. Enamasti paiknevad mugulad mullas, kuid osal taimedest on need ka maapealsed. Maapealsete mugulate ülesandeks on peamiselt vee säilitamine. Maapealsed mugulad on näiteks troopilistel orhideedel. Sibulate ja mugulate vahevormiks on maa-alused mugulsibulad. Nagu sibulad, on need kaetud soomustega, kuid sarnaselt mugulatega kogunevad säilitusained mitte soomustesse, vaid varre ossa. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html http://www.sjg.edu
3. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks? Mittesuguline paljunemine- uus organism pärineb ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Eostega paljunevad: Maarjasõnajalg, Harilik karusammal, kivipuravik, koppvetikas. 4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Vegetatiivne paljunemine toimub erinevatel taimeliikidel juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Nt. Kartul- mugulatega, maasikas, hanijalg- võsundiga. 5. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? -Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. -Geneetiliselt ühtlik (väljatöötatud sortide säilitamine) järglaskond. 7. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? Seened, bakterid, käsnad. Rakkude jagunemine mitoosi teel 4. Mis on mitoosi põhieesmärk? Tagada kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 7. Selgitage mitoosi tulemust.
Mittesuguline paljunemine- pärilik inf ühelt vanemalt Eoseline eoste e. Spooride kaudu (seened, samblad, sõnajalad) Vegetatiivne pooldumine - bakterid, ainuraksed pungumine - pämseened, hüdra sibulatega - tulp, sibul, liilia võrsikutega - mustsõstar, tikker võsunditega - maasikas juurevõsud - lepp, vaarikas mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke kehasisene viljastamine - roomaja, lind, imetaja, küpseb palju sugurakku
1) Paljunemise viisid: >Suguline paljunemine: Sipelgas, ahven. >vegetatiivne paljunemine: vaarikas, piimhappebakter, pesukäsn, hüdra, kingloom. >Eoseline paljunemine: karusamma, kaseriisikas. 2) Organismid nende paljunemisviiside päriliku muutlikkuse astmest lähtuvalt: karu, kukeseen, kingloom 3) Kartulite paljundamisel mugulatega toimub vegetatiivne paljunemine, vegetatiivsed paljunemisel säilivad paremini pärilikkuse tunnused. Kartulite paljundamisel seemnetega toimub suguline paljunemine, säilivad pärilikkuse tunnused. 4) Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbi. Selline mutatsioon võib päranduda isalt pojale. 6) kromosoom üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Igal liigil on oma kindel kromosoomide arv ja kuju.
loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid, toimub kromosoomide ristsiire (crossingover): jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). TAIME OSADEGA- risoomidega, homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. ISEVILJASTUMINE- Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid. on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigude... PARTENOGENEES- 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas. 4) Telofaas: Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad.
Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. Polüembrüoonia kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot
Seened ja sammaltaimed. 2) Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. 3) Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. 4) Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5) Taimede osadega - risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre-ja lehetükikestega. 6) Polüembrüoonia-kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. Suguline-kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade õhinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot.
v õ i s e m n e tg a n e d o s a d e a b il Vegetatiivne paljunemine võsunditega mugulatega sibulaga pooldumisel pungumisel Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eoseliselt. Vegetatiivsel Osaleb vaid üks paljunemisel tekkinud vanemorgan organisme iseloomus- Vegetatiivsest tab vähene pärilik paljunemi- sest ei võta muutlikkus (tekib vaid osa sugurakud, seega juhul, kui mutatsioon ei teki viljastumist
hüdra Ta eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. Pärmseened, käsnad, hüdra. käsn Vegetatiivne paljunemine 3. Taime osadega sibulatega Sibul ja sibullilled Vegetatiivne paljunemine 4. Taime osadega võsunditega Maasikad, hanijalg Vegetatiivne paljunemine 5. Taime osadega juurevõsudega Vaarikas, sirel, lepp Vegetatiivne paljunemine 6. Taime osadega mugulatega Kartul Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega pistikutega Paju, mustsõstar Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega risoomidega Orashein, piparmünt, maikelluke Vegetatiivne paljunemine 8. Taime osadega lehtedega (lehetükikestega) Begoonia, säntpoolia Suguline paljunemine Geneetiline e pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine.
Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine, haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine. o Kartuli-mustkärn säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate puhtimine, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Kartuli-hõbekärn haigustekitaja kahjustab ainult mugulate epidermist ja selle all paiknevat õhukest mugulakude. Säilib seemnemugulatel või taimejäänustel mullas. Haigestunud mugulad tõmbuvad krimpsu, põhjustavad põllul tühimikke. Tõrje: seemnemugulate puhtimine sügisel, seemnematerjali uuendamine
Deficienta- külgmistel viljatutel pähikutel arenenud libled;peatelg külgvaates nähtav). Kaer Kultuurkaerad harilik kaer; bütsantsi kaer; liivkaer e mustkaer. Metsik kaer tuulekaer; lõuna kaer; viljatu kaer. Eristatakse välissõkla tipu järgi; hobuseraua kujulise kalluse esinemise aluse põhjal; ohte esinemine. Teris ja sõkal kokku kasvanu Mugulviljad: Kartul (paljunemine vegetatiivselt e mugulatega ja generatiivselt e seemnetega). Mullapealsed organid: Vars (rohtne, sõlmeline, kaetud liduskarvakestega, roheline, pikkus ja jämedus sõltub sordist-mida pikem on kasvuperiood, seda pikem on vars). Leht (pearoots, külgmine segment, lehe värvus ja suurus sõltub keskkonnast).
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest.
1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega (orashein, piparmünt, maikelluke). Lehtedega (begoonia). Suguline paljunemine: geneetiline ehk pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine ehk sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud ehk gameedid: seemnerakk ehk sperm, munarakk ehk ovotsüüt. Viljastumine võib olla nii kehasisene kui väline. Mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassugu- elundid ühes ja samas kehas(viinamäetigu, vihmauss)
Mittesugulise paljunemise on järglased vanemaga identsed, muutlikkus on väiksem. Sugulise paljunemise puhul on vaja nii emas, kui ka isassugurakku. 3. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? · Vegetatiivne · Eoseline 4.Nimeta suguliselt paljunevaid organisme 5.Nimeta eostega paljunevaid organisme. 6.Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organisme 7.Millised on vegetatiivselt paljunemise viisid? · Võsunditega · Mugulatega (kartul) · Sibulatega (tulp, sibul, liilia) · Sigitaim · Pungumisega (meritäht, merisiilik) · Risoomidega (kalmus) 8.Mille poolest erineb regeneratsioon paljunemisest? Regeneratsiooni puhul organismi osad uuenevad või taastuvad, uusi organisme ei teki. 9.Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? Üks vanimaid paljunemise viise. Vaja vaid ühte vanemorganismi. 10.Kuidas inimene kasutab ära erinevate organismide mittesugulise paljunemise võimet?
✗ Generatiivse paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. ÕIGE ✗ Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. VALE Parandus: Tsütokinees on raku jagunemine. ✗ Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. ÕIGE ✗ Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. VALE Parandus: Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geeni vahetus. ✗ Katteseemnetaimed paljunevad eostega. VALE Parandus: Katteseemnetaimed paljunevad ribosoomidega ja mugulatega. ✗ Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. ÕIGE ✗ Kromatiidid lahknevad meioosi teise jagunemise anafaasis. ÕIGE ✗ Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks. VALE Parandus: Munaraku eellast nimetatakse ovogooniks. 2. Leia õige vastus! ✗ Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu vähenemine kaks korda. ✗ DNA kahekordistumine toimub mitoosi interfaasis. ✗ Spermid moodustuvad spermatogeneesil.
o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. o Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). o Taimede osadega - risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre-ja lehetükikestega. o Polüembrüoonia-kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. 3. Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Sugurakud on pärit ühelt vanemalt 4. Mida tähendab partenogenees? Too näiteid. Partenogenees uus organism areneb viljastumata munarakust Esineb putukatel, võimalik ka esile kutuda, laboris teha 5. Milles seisneb paljunemise tähtus (sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel)?
4. Vegetatiivne paljunemine- kehaosadega paljunemine Eoseline paljunemine- eostega paljunemine 5. Eostega paljunevad organismid- seened, sammaltaimed, sönajalgtaimed, vetikad 6. Vegetatiivselt paljunevad organismid- bakterid, kartul, maasikas, vaarikas, tulp, sibul, piparmünt 7. Vegetatiivse paljunemise viisid- pungumine, pooldumine, risoomidega, mugulatega, sibulatega, juurevõsudega, võsunditega, pistikutega(mustsöstar), lehtedega 8. Mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus- üks vanimaid paljunemise viise, vaja ainult ühte vanemorganismi. järglaste arvukus on suurem( arvukas järglaskond), ei võta nii palju aega, vaja läheb ainult ühte isendit 9. Inimene kasutab ära organismide mittesugulise paljunemisvõimet KARTUL
Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada rohkem seemneid, kuid piirab geneetilist muutlikkust. Võilill Hermatofrodiilsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Mida tähendab partenogenees. Nt
2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodusutuvad sugurakud ehk gameedid:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatiline rakk e keharakk
Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. Polüembrüoonia kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. 24. Võrrelge inimese ovogeneesi spermatogeneesiga. Sugurakkude ehk gameetide tuumad. Suguline ehk generatiivne paljunemine. Mehe seemnerakud ehk spermid. Spermatogenees- seemneraku arengut spermatogoonist( spermide esmased eellased) küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.Igast spermatogoonist tekib 4 spermi
→ alajahtumine ja kuumarabandus → kiirgused Sünnitus lõppeb looteline areng algab emakakaela avamisega ja seejärel emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega Paljunemine → jaguneb suguline paljunemine ja mittesuguline paljunemine Mittesuguline → pärilik info tuleb ainult ühelt vanemalt → enamasti taimed pooldumine : bakterid, kingloom, amööb pungumine : pärmseened, käsn risoomidega : piparmünt, orashein, maikelluke mugulatega : kartul sibulatega : sibul, tulp võsunditega : maasikas, hanijalg võrsikutega : karusmari, mustsõstar lehtedega : aas-jürilill, hanisaba Vegatatiivne paljunemine → evolutsiooniliselt vanim → vaja ühte vanemorganismi → lühikese ajaga palju järglasi → järglased on ühesugused → pärilikku muutust põhimõtteliselt pole Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine
Üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) v tekkib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist v jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia. 5.Nimetada eostega paljunevaid organisme seened, protistid, osa taimi 6.Nimetada vegetatiivselt paljunevaid organisme prokarüoodid, seened, protistid, taimed, alamad loomad 7.Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? -risoomidega (orashein, piparmünt) -mugulatega (kartul) -sibulatega (tulp, sibul, liilia) -juurevõsudega (lepp, vaarikas) -võsunditega (maasikas, hanijalg) -pistikutega (paju, mustsõstar) -lehtedega (begoonia) 8.Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? lühikese ajaga suur järglaskond, geneetiliselt identsed järglased, evolutsioon aeglane 9.Kuidas inimene kasutab ära eri organismide mittesugulise paljunemise võimet? Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, šampinjonid),
Kehavälise viljastamise korral (IVF) toimub viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. Paljunemine Paljunemisviiside põhijaotus: Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine Mittesuguline: eoseline ja vegetatiivne. Eoseline paljunemine: vetikad, sammaltaimed, sõnajalad, seened. Vegetatiivne paljunemine Pooldumine- bakterid Pungumine- pärmiseened Risoomidega- maikelluke, odrahein, piparmünt Mugulatega- kartul Sibulatega- tulp, küüslauk Võsunditega- maasikas, hanijalg Võrsikutega- mustsõstar Juurevõsudega- vaarikas Pistikutega- paju Lehtedega- aas-jürilill, havisaba Fragmentatsioon ehk hulkjagunemine Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism. Näit. meritäht. Kehaväline viljastumine Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. · Kalad
ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt) o SIBULAGA – (tulp, sibul, liilia) o JUUREVÕSUDEGA – (lepp, vaarikas) o VÕSUNDITEGA – (maasikas, hanijalg) o MUGULATEGA – (kartul) o VÕRSIKUTEGA – (karusmari, mustsõstar) o PISTIKUTEGA – (paju, mustsõstar) o LEHTEDEGA – (nõelköis, aas-jürilill) Fragmetatsioon – vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (Meritäht, okasnahksed) Eoseline o Näiteks: Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad paljunevad eostega Suguline paljunemine
(keharakkude moodustamisel) Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda(sugurakkude ja eoste valmimisel) Spermatogenees- seemnerakkude areng Ovogenees- munarakkude areng Rakutsükkel-raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- raku eluperiood kahe mitoosi vahel Nimeta vegetatiivse paljunemise viise taimedel? (5) Pooldumine- bakterid, ainuraksed Pungumine- pärmseened Võsunditega- maasikas Mugulatega- kartul Juurvõsudega- vaarikas, lepp, haab Maa aluste varte e risosoomidega orashein piparmünt Okstega- sõstrad Lehtedega- mõned toa lilled Miks paljundatakse taimi vegetatiivselt?(2) 1. saadakse lühikese ajaga palju järglasi 2. järglase pärilikkus identne(säilivad sordiomadused) Mis iseloomustab munarakke ja seemnerakke?(eraldi 3 iga kohta) Munarakk Küpsemine toimub tsükliliselt Menopaus 45-55 eluaastal Paljunemine lõppeb looteeas meioos jätkub suguküpsuse saabudes
Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm Vegetatiivne Munarakk e ovotsüüt Pooldumine (bakterid, ainuraksed algloomad) Pungumine (pärmseened, hüdra) Sibulatega (tulp, sibul, liilia) Võrsikutega (karusmari, mustsõstar) Võsunditega (maasikas, hanijalg) Juurevõsudega (lepp, vaarikas) Mugulatega (kartul) Risoomidega (orashein, piparmünt) Pistikutega, pistokstega (paju, mustsõstar) 1 vanem Enamasti 2 vanemat Järglane pärib ühe vanema päriliku materjali Järglasel kombineerub 2 vanema muutlikkus Muutlikkus väike Muutlikkus suurem 2. Mitoos INTERFAAS- faas kahe mitoosi vahel Rakus intensiivne aine-ja energiavahetus. DNA replikatsioon ATP süntees
· Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine). · Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Nt Hüdra pungumine, Pärmiseene pungumine, Käsn). · Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõsudega (lepp, vaarikas), võsunditega (maasikas, hanijalg), võrsikutega (karusmari, mustsõstar), pistikutega (paju, mustsõstar), lehtedega (nõelköis, aas-jürilill). 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. (Nt Viinamäetigu, Vihmaussid, Kaanid). 6) Mida tähendab partenogenees
Allolevas tabelis 6 on toodud vegetatiivselt paljundatavad köögiviljad. Tabel 6 Vegetatiivselt paljundatavad köögiviljad ja nende paljunemisviis (Autori koostatud Paasik (2008) põhjal Köögivili Paljunemisviis Sugukond Mädarõigas Juurpistikutega Ristõielised Rabarber Juurikatega Tatralised Harilik sibul Sibulatega Laugulised Küüslauk Küüntega Liilialised Kartul Mugulatega Maavitsalised Mugulatega paljunevad näiteks kartulid. Kui kartuli mugul maha panna, tekivad sellele idud, millest kasvavad uued taimed ja sinna alla tekib uus mogul ehk kartul. Rabarberit paljundatakse juurikate jagamisega. Juurikad jagatakse terava noa või labidaga osadeks, nii et igale osale jääks üks või kaks punga ja 1-2 hargnevat juurt 14 Küüslauku paljundatakse emasibulast võetavate küünte abil. Kuna küüslauk vajab
Toimub DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. Õistaimed sibulate, mugulate, risoomide, varte või lehe tükkide abil. · mugul kartul, alpikann · risoom naat, vaarikas, kalmus · vars paju · võsund maasikas · sibul - tulp Tähtsus: Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. Seda kasutatakse kultuurtaimede paljundamisel (kartulid mugulatega, aedmaasikad võsunditega). Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Eoseline paljunemine Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Eoseliselt paljunevad seened, sõnajalad, vetikad, samblad. Mittesugulise paljunemise eripärad Järglased on sarnased vanematele /järglased geneetiliselt identsed
Õis on korrapärane riietine. Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet. Seemned sisaldavad õli. Mugulviljad Kartul Solanum tuberosum, ta kuulub maavitsaliste sugukonda ja teda on võimalik paljundada kahel viisil: 1. generatiivselt e. Seemnetega 2. vegetatiivselt e. Mugulatega Esimene pakub kuni huvi sordiaretajatele. Teine pakub huvi kartulikasvatajatele. Mullapealsed organid: *vars *lehed *õied *mari Mullasisesed: *juured *mugulad *stoolon Vars- rohtne, sõlmeline ja kaetud liduskaroodega, põhivärvuseks roheline(fotosünteesub). Antotsiaari esinemise korral värvunud violetselt. Värvuse intensiivsus sõltub sordist
# Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad) # Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõrsetega ( lepp, vaarikas), võsunditega (hanijalg, maasikas), võrsetega (karusmari, mustsõstar), pistikutega(paju), lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) 2. Milline vahe on sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel, kumb on looduses valdav, miks? Suguliseks paljunemiseks on tarvis kahte vanemorganismi, mittesuguliseks vaid üht. Mittesuguline
Vegetatiivne paljunemine: Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega mugulatega (kartul) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) Taime osadega juurevõsudega (lepp, vaarikas) Taime osadega võsunditega (maasikas, hanijalg) Taime osadega võrsikutega (karusmari, mustsõstar) Taime osadega pistikutega (paju, mustsõstar) Taime osadega lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) Vegetatiivne paljunemine : · evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. · vajab vaid ühte vanemorganismi. · lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond.
India riis basmati riis Iiris kommisort; lillesort J Jalopeno (tsilli) - tulise maitsega kapsikum. Tänu tulisusele ja aroomile kasutatakse erinevates vormiroogades, taco´de ja tortiljade täidistes. Kasuta hästi ettevaatlikult, sest võid toidu väga kergesti ülemaitsestada! Jahu erinevatest teraviljadest jahvatatud pulber. Julienne peenteks tikkudeks lõigatud toiduaine Jamss - troopikamaadel kasvav ronitaim kartulitaoliste, kuid väga suurte mugulatega (1-1,5 m, kuni 50 kg). Hiina jamss on vanimaid kultuurtaimi. Valgel ja kollasel jamsil on pikergused, vesijamsil ümmargused mugulad. Keedetakse ja kuivatatakse. Jõhvikas rabades kasvav mari, sobib magustoitude valmistamiseks, keedisteks, säilitamiseks kuivatatult, külmutatult, vees. Jahutamine kulinaarne töötlemisviis Juust erinevad maitsejuustud, sulatatud-, suitsujuustud Juurseller maitsejuur Jääsalat salatiliik Jogurt piimasaadus, palju erinevad maitseid K
6 tumeda kirmega ( seenekirme). Joonis 2. Kartuli – kuivlaiksus (ISU Plant Diseases Clinic) Kuivlaiksuse tekkele aitavad kaasa kiired jahedate ööde ja palavate päevade vaheldumised. Ka niiske ja põuase ilma kiire vaheldumine. Haigus on intensiivsem soojade ilmadega , optimaalseks arengutemperatuuriks on 26oC. Nakkus levib edasi mugulatega, taimejäätmetega ja mullaga, kus haigustekitaja võib püsida 2-3 aastat. Haigus on väga laialdaselt levinud ning senini on peetud seda vähe tähtsaks. Meie kliimatingimustes ei ole mugulakahjustused kuigi märkimisväärsed. (Extension FactSheet, R.C.Rowe, The Ohio State University) Kartuli – kuivlaiksust saab vältida: 1. Agrotehniliste võtetega, nt viljavaheldus (kündmiselt künda taimejäänused 20…25 cm sügavusele mulda või hoopis taimejäänused põletada) 2
taimeliikidel. Otsepooldumine bakterid (arnitoos), pungumine pärmseened, ainuõõssed, õistaimed lehe, varre ja juure ning nende muudendite abil, hulgijagunemine, samblikud rakise tükikeste abil. Selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune. Osadel loomadel suur regeneratsioonivõimega suudetakse taastada oma kehaosasid (nt meritähed). Vegetatiivne paljunemine võimaldab saada lühikese aja jooksul arvuga geneetiliselt ühtliku järglaskonna, nt kartuli paljundamine mugulatega, iseloomulik mitmeaastastele taimedele. Eripära: Järglased on geneetiliselt identsed, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht vanemorganit. 2. Rakutsükkel Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi abil. Kahe pooldumise vahel, interfaasis, rakk täidab oma ülesandeid ta töötab. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub , algab DNA replikatsioon. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eritatakse ka tuuma ja tsütoplasma jagunemist
Ikan bilis - Kalamaitseaine Malaisia köögist. Ikan bilis on kuivatatud peenkala, mida pudendatakse suppidesse ja kastmetesse. Maire Suitsu soovitab selle Eestis asendada kuivatatud Peipsi tindiga. Jalapeno - Terav Mehhiko tšillipipar. Tänu teravusele ja aroomile kasutatakse erinevates vormiroogades, tacode ja tortiljade täidistes. Lisa hästi ettevaatlikult, sest võid toidu väga kergesti üle maitsestada! Jamss - Troopikamaadel kasvav ronitaim kartulitaoliste, kuid väga suurte mugulatega (1–1,5 m, kuni 50 kg). Hiina jamss on vanimaid kultuurtaimi. Valgel ja kollasel jamsil on pikergused, vesijamsil ümmargused mugulad. Keedetakse ja kuivatatakse. Julienne - Peenteks ribadeks ehk tikkudeks lõigatud köögivili või liha. Kabanos - Kabanos on sünnimaal Poolas peenike, tavaliselt sealihast valmistatud suitsuvorst. Soomes ja meil müüakse kabanossi nime all kohalikke grillvorste, millel pole originaaliga kuigi palju ühist.
Valmides varisevad nad emataimelt maha, kus neist soodsates tingimustes kasvavad uued taimed. Sigisibulad on näiteks rohulaugul ja küüslaugul. Neil liikidel paiknevad sigisibulad taime õisikus ja arenevad osade õite asemele. MUGUL nimetatakse varre tipmist jämenenud osa, mis on täitunud varuainetega. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes (silmades) asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim kartul. Enamasti paiknevad mugulad mullas, kuid osal taimedest (troopilistel orhideedel) on need ka maapealsed. Viimaste ülesandeks on peamiselt vee säilitamine. 8. Vesi taimes. Tema omastamine, liikumine ja tarvitamine. Veelõhed, nende ülesanne. (TEADA VÄGA ÜLDISELT!) Juured imevad mullast vett ja mineraalaineid juurekarvadega. See toimub osmoosi abil. Osmoosiks nimetatakse lahusti (vee) liikumist läbi poolläbilaskva kile kangema (kõrgema kontesntratsiooniga) lahuse poole
Kuna mugulates on kuivainet keskmiselt 22% ja vett 78%, mugulad ise aga on erineva kujuga ja eri suurused, siis on seda eesmärki üsna raske saavutada. Seadmete ja tehnoloogiliste liinide tööd komplitseerivad mitmesugused kartuli hulgas olevad lisandid, mille omadused ja kogus kõiguvad suurtes piirides, samuti raskema lõimisega muld, mis kleepub mugulate ja masinate tööorganite külge. Mõned lisanditeliigid (mullakamakad jt) on mugulatega sarnased ja seetõttu vajatakse nende eraldamiseks keerukamaid seadmeid. Lisandeid ja kartulit koos nimetatakse mugulaseguks. Sisaldab saagikoristus järgmisi tööoperatsioone: vao avamine või mugulate üleskaevamine koos mullakihiga, mulla sõelumine, lisandite (umbrohu, pealsetükkide, kivide jms) eraldamine, mugulate kogumine ja laadimine veokile. Enne mugulate koristamise algust eemaldatakse pealsed. Koristus lõpetatakse ajaks, mil mulla temperatuur langeb alla 10 °C.
Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. Polüembrüoonia kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk,
o Elodea canadensis - kanada vesikatk Meriheinalised - Zosteraceae o Zostera marina merihein ,,Kroonlehtedega" rühm Petaloid Monocots Iseloomulikud tunnused: 1.värviliste kroonlehtedega õied 2. endosperm ilma tärkliseta (v.a. Dioscoreales - dioskoorilaadsed) Selts Liliales Sug. Liliaceae liilialased o Basaalsed nektaariumid Ekstroorsed tolmukad (avanevad lõhega väljapoole) o Rohtsed, alati sibulate või mugulatega o Lehed: kodarikuna või vahelduvad, rööp- või kaarroodsed Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine) Õiekate: kolmetine,3+3 lahklehist õiekattelehte, aktinomorfne, sageli kirjud ja basaalsete nektaariumidega. Õiekroon: -; Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne (liitviljalehine) Vili: kupar, lamedad seemned on virnades
Nt. toksoplasmoos, põhjustab toksoplasma, saadakse lapseeas kassilt. Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksest struktuurist Taimeriigis toimub erinevate vegetatiivsete organite või nende osadega ja on seotud taime elutsükli kestvusega. Üheaastased e. süvikud, kaheaastased e. ületalvikud, mitmeaastased e. püsikud. Vegetatiivselt paljunevad eelistatult püsikud. 1) Juurtega (omajuursed) nt. lepp, haab, ploom, kirss, nõges,ohakas 2) Muundunud võsudega a. Mugulatega: kartul, maapirn b. Sibulaga: tulp, sibul c. Risoomiga: orashein, iirised, maikelluke 3) Okstega: sõstraliigid, paju, remmelgas 4) Võsunditega ( - uus taim on lähtetaimega algselt seotud pika jätkega) : maasikad, hanijalg, rohtliilia. 5) Lehtedega: begoonia, aas-jürilill 6) Sigitaimedega ( - uued taimed moodustuvad vahetult lähtetaimega) : kaktused, kalanhoe, erandina maksasamblad.
3. hulgijagunemine rakutuum jaguneb 2/4/8/16 ... 256 -> tekib hulktuumne struktuur, see jaguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke (rakusisesed parasiidid, protsistid malaariatekitaja, toksoplasma). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest: Taimed 1. paljunemine vegetatiivsete organitega (see on omane püsikutele) a. juurtega nt ploomid b. murdunud võsudega c. mugulatega (kartul) d. risoomiga (iiris, orashein, naat) e. sibulatega (tulp, nartsiss, küüslauk) f. okstega (paju, sõstrad) g. lehtedega (pegoonia) h. võsunditega (maasikas, hanijalg) i. sigitaimed (arenevad vahetult lähtetaimel) kalanhoe, maksasammal (mahajäetud lõkkeasemetel), pung-kirburohi) Loomad 1. pooldumine (polüübid ) 2. fragmentatsioon (vanemorganismi keha iseeneslik jagunemine mitmeks osaks) nt
Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt-pooldumisega (bakterid), pungumine Eostega Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed Bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest, paljud taimeliigid paljunevad vegetatiivselt Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna (kartulite paljundamine mugulatega, kalanhoe kasvatamine lehtedest, aedmaasikate saamine võsunditega) vegetatiivne paljundamine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Pilet 3 1.Lipiidid. Lipiidide ehitus ja ülesanded. Liitlipiidid. Fosfolipiidid. Rasvad ehk lipiidid on orgaanilised ühendid (rasvad, õlid, vahad, steroidid). Ei lahustu vees, kuid lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol ja eeter)
Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad, Õiekate aktinomorfne, lihtne, kolmetine, lahklehine *P3+3 A 3+3 G(3) Vili kupar, seemneid palju, lapikud, üksteise peal Umbes 400 liiki peamiselt põhjapoolkeral, peamised perekonnad: liilia (Lilium) püvilill (Fritillaria) kuldtäht (Gagea) tulp (Tulipa) Sugukond Melanthiaceae – upsuõielised Paris Trillium Selts asparilaadsed – Asparagales Risoomide, sibulate, mugulsibulate või mugulatega rohttaimed Seemned sageli mustad 15-25 sugukonda, paljud kuulusid varem liilialaadsete hulka Olulisemad sugukonnad: käpalised võhumõõgalised laugulised asparilised amarüllilised Sugukond käpalised e. orhideelised -- Orchidaceae 20 000 liiki, levinud üle maailma, enamus troopikas Rohttaimed risoomide, mugulsibulate või tuberiididega Palju epifüüte Lehed vahelduvad, rööproodsed
Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g. Seemnetes toitaineid vähe ja seemnest on võimalik kartulit paljundada. Esimesel aastal on kartuli viljakus väike, seetõttu seemnest ei kasvatata. Seemnest kasv aint sordiaretus eesmärgil. Tootmisel kasv mugulatestMugulad on mullas oleva varre harudel-stoolonitel. Mugul on haru paksenenud tipp. Kõigi varre omadustega. Mugulatega paljundamisel me sisuliselt ei kasv uut taime, seetõttu võime pidada mitmeaastaseks taimeks. Kartul on mõõduka niiske ilma ja kobedate muldade taim. Mugulad moodustuvad 10-15 C ja 12-15 h päevapikkuse juures.Kui ei ole tingimusi juurte arenguks siis kartul ei tärka.Kartuli nõuded vee ja toitainete suhtes. Stooloni tipp vajab rohkesti ruumi, seetõttu tihedamates muldades võivad stoolonid hargneda ja mood väikeseid mugulaid. Mullasisesed organismid vajavad kasvuks rohkesti hapnikku
Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g. Seemnetes toitaineid vähe ja seemnest on võimalik kartulit paljundada. Esimesel aastal on kartuli viljakus väike, seetõttu seemnest ei kasvatata. Seemnest kasv aint sordiaretus eesmärgil. Tootmisel kasv mugulatestMugulad on mullas oleva varre harudel-stoolonitel. Mugul on haru paksenenud tipp. Kõigi varre omadustega. Mugulatega paljundamisel me sisuliselt ei kasv uut taime, seetõttu võime pidada mitmeaastaseks taimeks. Kartul on mõõduka niiske ilma ja kobedate muldade taim. Mugulad moodustuvad 10-15 C ja 12-15 h päevapikkuse juures.Kui ei ole tingimusi juurte arenguks siis kartul ei tärka.Kartuli nõuded vee ja toitainete suhtes. Stooloni tipp vajab rohkesti ruumi, seetõttu tihedamates muldades võivad stoolonid hargneda ja mood väikeseid mugulaid. Mullasisesed organismid vajavad kasvuks rohkesti hapnikku
annaabi.ee 
