Paljunemine on järglaste saamine (0)

Paljunemine on järglaste saamine.
PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine.
Mittesuguline – kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine ( pooldumine , pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne.
Eoseline – toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed , sõnajalgtaimed.
Vegetatiivne paljunemine – prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid , taimed, alamad loomad.
Pooldumine – toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid , käsnad.
Pungumine – alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
Taime osadega – risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega.
Polüembrüoonia – kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud.
Suguline – kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend.