Paljunemine (0)

Paljunemine
Paljunemine……endataoliste taastootmine.
Kõik organismid paljunevad kas suguliselt või 
mittesuguliselt.
P a l j u n e m i n e
M it te s u g u lin e
S u g u lin e
E o s e lin e
V e g e ta ti v n e
Mittesuguline paljunemine
Uus organism pärineb alati ühest vanemast
Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt!
    
 eoseline  - eoste ehk  spooride  abil    
 vegetatiivne  -pooldumise, pungumise, rakise 
tükikeste, risoomi,  mugulate , sibulate, varre- või 
lehetükikeste abil.
Eoseline paljunemine
Mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste 
(spooride) abil.
 Esineb protistidel , seentel ja osadel 
taimedel (samblad, sõnajalad). 
Vegetatiivne paljunemine
1. Pooldumine

To
T imub DNA ka
A
hekordistumine

Ühest rakust tekib kaks uut rakku.

Bakterid , ainuraksed .
Vegetatiivne paljunemine
2. Pungumine

To
T imub DNA k
A ahekordistumine.

Uus  isend  areneb väljasopistisest.
hüdra

Ta
T   eraldub vanemorganismist või jääb 
temaga ühendatuks, moodustades  
koloonia.

Pärmseened, käsnad, hüdra.
käsn
Vegetatiivne paljunemine
3. Taime osadega – sibulatega

Sibul ja  sibullilled
Vegetatiivne paljunemine
4. Taime osadega – võsunditega

Maasikad , hanijalg
Vegetatiivne paljunemine
5. Taime osadega – juurevõsudega

 Va
V arikas, sirel, lepp
Vegetatiivne paljunemine
6. Taime osadega – mugulatega

Kartul
Vegetatiivne paljunemine
7. Taime osadega – pistikutega

Paju, mustsõstar
Vegetatiivne paljunemine
7. Taime osadega – risoomidega

Orashein , piparmünt, maikelluke
Vegetatiivne paljunemine
8. Taime osadega –  lehtedega  
(lehetükikestega)

Begoonia , säntpoolia
Suguline paljunemine
Geneetiline e pärilik materjal pärineb  kahelt  
vanemalt.
Toimub  viljastumine , s.o sugurakkude 
ühinemine.
Vanematel moodustuvad  sugurakud  e gameedid:
 Seemnerakk  e sperm
 Munarakk  e ovotsüüt
Suguline paljunemine
Omane nii taimedele kui loomadele.
Suguline paljunemine
Viljastumine võib olla nii  kehasisene  või –väline.
Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on 
isas - ja emassuguelundid ühes ja samas organismis.
Nt viinamäetigu,  vihmaussid , kaanid
Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu-
elundid  eraldi organismides.
Nt  kalad ,  kahepaiksed ,  linnud ,  imetajad
Partenogenees e  neitsisigimine  – järglane areneb 
viljastamata munarakust.
Nt  mesilased , vähilaadsed, emased lehetäid
Suguline paljunemine
MUNARAKK     Haploidne 
SEEMNERAKK     
kromosoomistik
Haploidne kromosoomistik
VILJASTUMINE           
Sügoot e viljastatud munarakk         
        Diploidne kromosoomistik
KEHAVÄLINE 
KEHASISENE 
VILJASTUMINE   Kalad, 
VILJASTUMINE Roomajad, 
kahepaiksed    
linnud, imetajad
Küpseb palju  sugurakke . 
Küpseb vähem sugurakke. 
Viljastumine juhuslik.  
Viljastumise tõenäosus suurem.  
Hukkub palju ebasoodsate 
Kaitstud paremini ebasoodsate 
tingimuste tõttu.
tingimuste eest.

Document Outline

• Paljunemine
• Paljunemine…
• Mittesuguline paljunemine
• Eoseline paljunemine
• Vegetatiivne paljunemine
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Suguline paljunemine
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17