Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised Annemai Harak 12. klass Antsla Gümnaasium Ala valiku põhimõtted ● Sport on midagi enamat kui seos inimese füüsilise tervisega. See aitab ka arendada meeskonnatööd, tõsta enesekindlust ja tunnetada oma keha. Mõnele sobivad meeskonna- ning teisele individuaalsed alad. Ühed kehatüübid sobivad rohkem ühe spordialaga, teised teisega. Kuidas valida õige spordiala? ● Uurida ja tutvuda kodupiirkonnas harrastatavate spordialadega. ● Kui on kiirust, jõudu, osavust, vaimset tugevust ja töötahet, ollakse võimeline osalema igal spordialal. ● Üksikalad õpetavad püsivust, pühendumust ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, siis on palju võimalusi sotsialiseerumiseks ja teistega võistlemiseks, mis annab samad eelised kui võistkon...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgool Reisikorraldus EESTI PUHKUSEREISIJA Essee Saku 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 EESTI PUHKUSEREISIJA.................................................................................................................... 4 PUHKUSEPAKETT ........................................................................................................................... 6 Ekskursioonid Tenerifel:.................................................................................................................... 6 Lanzarote saar................................................................................................................................. 7 Lõbusõit ookeanil "Lina" jahiga............................
Gabrielle Bonheur Chasnel 1883-1971 Tallinna Arte Gümnaasium Caroline Sada, Marit Nõmmik 2010 · Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel) · sündis 19.augustil 1883, suri 10.jaanuaril 1971 · rahvuselt prantslane · 20.sajandi üks tähtsaim moelooja Noorpõlvest · Aubazine´i kloostri orbudekodus (7 aastat) · õppis õmbleja/õmbluskaupade müüja ametit · Moulinsis Saint Augustini nunnade Notre-Dame pansionaadis (2 aastat) · 20-aastasena töötas pruudi-ja beebikaupade äris, kus tegi eraviisiliset õmblejatööd · Moulinsis esines lauljana Rotonde varietees Uus mood · poisilik stiil (nooruslik, sihvakas, poisilik figuur, lühikesed juuksed, mugavad riided) · lihtsus ei tähenda vaesust · võltsitud juveelidest ehted (ehted ilu ja elegantsi, mitte rikkuse demonstreerimiseks) Looming · pakkus välja esimese rannariiete komplekti (1913) · kardigan...
Võrumaa Kutsehariduskeskus PRESSITEADE 12.03.2012 Teeme puhtaks! Võrumaa kutsehariduskeskuse äri õppetooli õpilased ja õpilasesindus korraldavad 20.märtsil 2012 algusega 10.00 kooli ümbruses koristustalgud. Järgmisel teisipäeval toimuvad kooli ümbruses äri õppetooli ja õpilasesinduse korraldatud suured koristustalgud. Kaasa võivad lüüa kõik, kellel vähegi huvi ja pealehakkamist. Eesmärgiks on veeta üks tore päev värskes õhus tehes midagi kasulikku! Õpilasesinduse esindaja Kairi Didenko sõnul seisneb koristuspäev peamiselt kooliümbruse riisumises. ,,Meil on soov olla omaltpoolt kasulik. Otsustasime, et kõige lihtsam on ise käed külge panna, küll siis tulevad ka teised," selgitas Didenko. Talgutel osalemiseks pole vaja teha muud, kui panna selga mugavad riided, võtta kaasa hea tuju ja koguneda teisipäeval kooli ette. Edasised juhised antakse kohapeal. Lisainfo: http://esindus.vkhk.ee/
Suuhügieen PUHTUS Pese hambaid 2 korda päevas - hommikul ja õhtul; Korralikuks hammaste puhastami- seks kulub aega 3 minutit; Kasuta fluoriidi sisaldavat hamba- pastat, see kaitseb hammast magusa söömisel tekkinud happe eest ja tugevdab ka hamba emaili; Pese hambaid seest ja väljast; Puhasta iget ja keelt; Õpi kasutama hambaniiti; Kasuta spetsiaalselt lastele mõeldud hambaharja ja hambapastat. Käsi tuleb pesta peale igat tualetis Vähemalt kord päevas peaksid käimist, samuti enne sööki ning pesema enam higistavamaid pärast lemmiklooma katsumist. kehaosi: nägu,kaenlaaluseid Vahetusjalatsid olgu mugavad ja suguelundeid ja jalgu; mittemääriva tallaga. Keha võiksid seebiga pesta 2-3 korda nädalas; ...
Rakvere Kutsekeskkool *Sinu nimi* Tööriiete hooldus Referaat Juhendaja: *Sinu juhendaja* Sisukord: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Plekkide eemaldamine Üldtoed ja vahendid plekkide eemaldamiseks 4. Vahendid plekkide eemaldamiseks, nõuanded plekkide eemaldamiseks 5. Nõuanded plekkide eemaldamiseks, hooldusmärgid 6. Pesupesemisained, pesu kuivatamine 7. Pesu kuivatamine, pesu triikimine 8. Pesu triikimine, plekieemaldusjuhend 9. 5 plekki ja nende eemaldamine 10. Koka tööriiete lühiiseloomustus 11. Kokkuvõte ja kasutatud kirjandus Plekkide eemaldamine Ü ldtoed ...
IMIKUTEL KUIV NAHK KUIDAS AVALDUB? ❖ KLIINILISELT NÄEB KUIV NAHK KORTSULINE, TUHM,ELUTU,KADUNUD ON ELASTSUS;l. ❖ KATSUDES KARE JA EBAÜHTLANE, MEENUTAB LIIVAPABERIT; ❖ VAATLEMISEL PUNETAV,TUHM,HELBELINE,KIHILINE,KUIVADE, VALKJATE LAIKUDEGA,PRAGUDE JA ISEGI LÕHEGA; ❖ KAASUB EBAMUGAVUSTUNNE, SÜGELUS, TORKIMINE JA ISEGI VALULIKKUS. KUS TAVALISELT TEKIB? ❖NÄGU ❖KÄSIVARRED(ERITI KÜÜNARNUKID) ❖JALAD(PÕLVED) BEEBI NAHK ON ERILINE ❖ RASUNÄÄRMED TÖÖTAVAD VÄGA TAGASIHOIDLIKULT; ❖ NAHK KUIVAB KIIRESTI NING EI OLE PIISAVALT KAITSEVÕIMET VÄLISTEGURITELE; MIDA EI SOOVITATA TEHA? ❖PESTA MITTE ROHKEM KUI 3 KORDA NÄDALAS(RIKUB LOOMULIKU KAITSEKIHI); ❖PUHTA VEEGA PESEMINE KUIVATAB NAHKA; ❖EI TOHI PESTA TÄISKASVANUTE NAHAHOOLDUS VAHENDITEGA; ❖PEALE VANNI NAHKA MITTE HÕÕRUDA; ❖KREEME MITTE KASUTADA AINULT KUI TEKKIB PROBLEEM. KUIDAS AIDATA NIISUTADA? ❖ BEEBI VANNIVESI VÕIKS OLLA PEHMEHDATUD SPETS.VANNIPIIMAGA VÕI VANNIÕLIGA...
Viimased kaks aastakümmet on Nicole Farhi olnud üks juhtivamaid UK disainereid. Tema unikaalne segu kergusest, funktsionaalsest kohandamisest kooskõlas luksusega ning ihaldusväärsed riideesemed ja aksessuaarid on loonud lojaalsed järgijad UKs, USAs ja Jaapanis, kasvades aina rohkem ka mujal maailmas. Nicole Farhi sündis 25. juulil 1946 aastal. Tema vanemad on pärit Türgist, ta kasvatati üles Iznik'i linnas, kus ta ema endiselt veel elab. 12 aastaselt konstrueeris ta garderoobe enda nukkudele - suusatamiseks, tantsimiseks või õhtustamiseks. 15 aastasel hakkas ta käima spetsiaalses kunstiklassis, et arendada enda loovat poolt. Farhi karjäär algas Pariisis, kuhu ta kolis 1965ndal aastal kui oli 18 aastane, et õppida moejoonistust Studio Bercot'is. Pariisis töötas ta vabakutselise disainerina. Ta illustreeris Pierre D'Alby, Bianchini-Férier, Elle ja Marie-Claire haute couture kollektsioone. Mõned aastad hiljem töötas ta ka Itaalias. Enne...
Kas iga inimene peab olema moodne? ,,Kas iga inimene peab olema moodne?" on küsimus, millele on raske vastust leida. Kui kõik oleksid sarnased, näeksid välja kõik ühesugused. Nad ostaksid samu asju ja käituksid ühtmoodi. Uid maailmas ei saa olla kõik sarnased, sest vanemad inimesed riietuvad ühtmoodi ja noored teisiti. Igaüks mõtleb erinevalt ja samuti on tema jaoks mood erinev. Sõna moodne tähendab: stiilne või trendikas. Iga inimese jaoks on stiil erinev, kuna see sõltub nende mõtteviisist, välimusest ja enesehinnangust, aga samuti ka rahast, soost ja vanusest. Meestele võib meeldida ilus, kiire ja moodne auto, mis maksab väga palju. Samal ajal imetlevad naised moodsaid kingi ja käekotte, mis maksavad kokku samapalju, kui moodne auto. See näitab, et mood on igaühele erinev ja see ei pea kõigile ühtmoodi meeldima. Mõni ei suuda otsustada, mis talle meeldib ja mis mitte. Selleks võivad nad muuta iga päev oma välimust. Nad vahetavad riid...
N E W YO R K C I T Y Õhtune vaade linnale. 1. New York on üks ahvatlevamaid sihtkohti maailmas. Otsustasime seal veeta poolteist nädalat. 2. New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikonnaga linn. Linna pindala on 1214 km², rahvaarv 18,9 miljonit inimest. New Yorgis on 5 linnaosa Brox, Brooklyn, Manhattan Queens ja Staten Island. 3. New Yorgis on niiske lähistroopiline kliima. Aastas on keskmiselt 234 päiksepaistelist päeva. Kuna suvel on seal väga palav ja niiske, talvel külm ja niiske siis otsustasime minna kevadel kui temperatuur on mõõdukas. 4. Tallinnast ei saa otse New Yorki vaid on vahepeal ümberistumine Helsingis. Tallinn Helsingi sõidab umbes pool tundi ja Helsingist New Yorki sõidab 1011 tundi. 5. Ajavahe Eesti ja New Yorgil on 5 tundi. 6. New Yorgis on kasutusel dollar....
„Pildikesi seltsimajast” Käisin 7. detsembril Kuressaare Linnateatris vaatamas näitetükki „Pildikesi seltsimajast”. Peaosalised olid Karl Villem Viss, Taavi Sink ja Robin Soolind. Ma ei ole neid kunagi varem näinud mingit tükki näitlemas, sest see oli nende elu esimene näitetükk, kuid siiski nad näitlesid väga hästi välja arvatud see, et Karl Villemil unus korraks ühes kohas tekst ära. Minu lemmik näitlejaks osutus Karl Villem Viss, kuna ta naeratas terve aja laval olles olenemata Rita Ilvese karmist pilgust. Väga meeldis mulle ka üks kloun kelle nime näidendis ei mainitud aga teda kehastas Ekke Kaarel Rand. Ta meeldis mulle, sest ta viskas väga lahedaid kukerpalle kõva põrandaga lava peal. Robin sai ka oma rolliga väga hästi hakkama, sest kui tal oli tüdruku osa tegi ta väga hästi tüdruku häält järgi, ise alguses arvasin et see oli lindistatud. Karl Villem Viss ja Robin Soolind ...
20. sajand Eestis. Õpitud ajaloost ja loetud raamatutest tean, Eestimaa taluelu kohta järgmist: Elukoha valikul oli oluline, et see asuks kõrgemal ja kuivemal kohal. Tähtsaim hoone rehielamu-ehitati esiküljega õue poole,suunaga lõunast põhja. Rehielamu koosneb kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ning teisele poole jäävatest kambritest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga, et soojus välja ja loomad sisse ei pääseks. Nii rehetoal kui kambril olid palkseinad ning savi-, muld-, või kruusapõrandad. Kütmiseks oli suur ahi, kus tehti ka süüa. Seina ääres paiknesid voodid ja kõige puhtamas kohas laud. Järk järgult inimese elu paranes. Tänu korstnatele läks ruum valgemaks ja suitsuvabamaks, mis soodustas mitmeid uuendusi, näiteks akende tegemine.Toad läksid järjest puhtamaks ning tuli järjest rohke ka mööblit.Akendele riputati kardinad, laual...
Selgita mõisted: monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid, glükosiid, glükosiidside Monosahhariid: lihtsuhkur, 1 rühm sahhariide, molekulid võivad ühineda oligosahhariidideks, kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidideks. Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"? Nimetus ,,süsivesikud" tuleneb nende elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatom on seotud üks molekul vett (Cn(H2O)n). Carl Schmidt'i poolt vastu võetud. Mis on aldoosi ja ketoosi vahe? Aldoos sisaldab aldehüüd rühma. (riboos, glükoos) Ketoos on monoos, sisaldab keto rühma (fruktoos) Kirjuta glükoosi ja fruktoosi struktuurvalem. Glükoos: CH2(OH) CH(OH)CH (OH)CH (OH)CH(OH)CHO C6H12O6 Fruktoos: CH2(OH)CH(OH)CH(OH)CH(OH)C(=O)CH2OH C...
RIIETUS KESKAJAL Referaat 2016 Sisukord Sisukord ................................................................................................................2 Riietus keskajal üldiselt ........................................................................................3 Keskaja mehed ja nende riided .............................................................................4 Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik, kleidid) ...........................................5 Allikad ...................................................................................................................6 2 Riietus keskajal üldiselt Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele...
Anita Zuravljova KANGASTE OMADUSED REFERAAT Õppeaines: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR 11 29. oktoober 2010. a. TTKK Tallinn 2010 2 29. oktoober 2010. a. TTKK SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus...............................................................................................................................4 1. Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused........................................................................ 5 a. Tugevus.........................................................................................
Miks inimese riietus nii suur probleem on. Tegemist on ühe teemaga, mis mind sügavalt huvitab ning mille puhul mulle reegleid väänata meeldib, kuna selleks nad ongi, kuid seda pigem neile, kes sellega väärikalt hakkama saavad ja välja kannavad, sõna otseses mõttes. Usun, et enamus mõistab asjaolu, et tööriided peavad olema töökindlad, vastupidavad ja mugavad. Näiteks spetsiaalsed riided a la tunked ja joped ehitajatele, mida võib näha ehituspoodides. Nende eeldamine ja olemasolu õigustab end, kuna liibuvas siidsärgis ja kallites kingades tellingutel ronimine oleks absurdne ja need esemed saaksid kergesti rikutud, mistõttu oleks tegu raha raiskamisega. See poleks mõistuspärane. Kuid kuidas teeb tavalise inimese töö või suhtluse naeruväärseks (või tegelikult harjumatuks) tavaliste igapäevariiete a la teksade ja t-särkide kandmine, kui need ei saa loogiliselt võttes lõpptulemust mõjutada, kui just tegu pole modelliga, kes peab hoopis t...
Lümfimassaazi infoleht Mis on lümf? Lümf ehk lümfivedelik on lümfisüsteemi teedes olev enamasti värvitu kehavedelik, mis on rikas valgete vereliblede ehk lümfotsüütide poolest. Need rakud mängivad olulist rolli meie immuunsüsteemis, kaitstes meie keha infektsioonide vastu. Lümfotsüüdid tekivad ja ladestuvad lümfisõlmedes, peamised punktid asuvad kaenla all, kubemepiirkonnas ja kaela ligiduses. Inimesel on umbes 600-700 lümfisõlme, mis paiknevad enamasti rühmiti. Nende läbimõõt on 0,3cm-3cm, kujult ovaalsed, ümmargused või neerukujulised. Lisaks filtreerimisele on lümfisõlmede ülesanne lümfivedeliku rikastamine kaitserakkudega, mis oleksid suutelised kehale kahjulikke sissetungijaid ära tundma ja hävitama. Lümfiringe aeglustub inimesel magades, samuti liikumisvaeguse, ülekurnatuse ja ühekülgse füüsilise töö puhul. Seda soodustavad mehaanilised takistused lümfiteedes, põletikulised protsessid ja org...
Kuidas keskaeg mõjutab minu elu? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaja nimetus võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja. Kuidas on keskaeg mõjutanud minu elu? Kõige enam on keskaeg mõjutanud toidulauda. Keskaja lõpus õpiti tundma kartulit, mis on meie põhiline toit laual. Võrrelda tänapäeva ja keskaja toidulauda siis võin öelda, et see ei erine sugugi. Enne seda, kui veel kartulit toidulal polnud, söödi juuvilju- naerist, ube ja herneid. Põhitoiduks oli liharoog, söödi ka kala, aga seda hinnati meelisroaks. Kala söödi just rohkem paastu ajal. Lauakombetest on enam mõjutanud see, et juba keskajal pidi laud olema ka...
Mida kõike saab elus teha ilma rahata? Raha kohta ei saa öelda, et ta on oma olemuselt hea või halb. Ta on oluline vahend ühiskonnaelu reguleerimiseks. Inimeste suhtumine rahasse on määrav, kas see hakkab omama positiivset või negatiivset rolli nende elus või suudab inimene hoida endas tasakaalustatud hoiakut. Tihtipeale ei mõista inimene, missugust mõju võib raha olemasolu tekitada teistele või temale endale. Pahaaimamatult kasutatakse seda näiteks oma kodumaast eemal sõjakolletes, keerates kummuli üldinimliku väärtuse, et teist inimest muidu kui üksnes enesekaitseks tappa ei tohi. Selle asemel, et suunata rahasid tapalavale, oleks võimalik seda investeerida hoopis vaesuses kannatavatesse peredesse arengumaades. Raha positiivne külg võimaldab ehitada inimeste eluks ja arenguks olulisi väärtusi ühiskonnas: lateaiad, koolid, haiglad, raamatukogud, töökohad. Raha lubab reisida, näha maailma, soetada oma...
VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE HAAVADE LIIGID • Lõikehaav; • Rebimishaav; • Marrastused; • Põrutus (verevalum ehk hematoom); • Torkehaav; • Noahaav; • Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided...
Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma? Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Eelkõige mõjutas sõda Euroopat, Hiinat ja Jaapanit. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 ja lõppes 2. september 1945. Kuidas muutis Teine maailmasõda maailma? Inimesed on pidanud kannatama väga palju ning üheks suuremaks ja kurvemaks sündmuseks on olnud märtsiküüditamine. Nõukogude okupatsiooni ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese Siberisse ja teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliikmed. Inimesed mäletavad seda siiamaani ning käivad oma lähedasi mälestamas küüditamisohvrite mälestuskivide juures. Kindlasti on praegusel ajal kindlam Eestis elada, aga me ei tohiks kunagi arvata, et me pole ohus. Me ei tea kunagi, kus oht meid varitseda võib. Kohe päras...
Uurimistöö alused Kokkuvõte Mis on uurimitöö ? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni jõuti töökäigus Milleks on uurimistöö tähtis ? Uurimistöö õpetab: planeerida aega järgima juhendit info otsimise oskust abiks kõrgkoolis, kus tehakse uurimistöö funktsionaalse lugemise oskust Uurimistöö jagunemine Uurimistöö jaguneb kaheks: Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Uurimistöö liigid 1. Probleemi põhjuste analüüsimine 2. Kirjeldav uurimistöö 3. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine Uurimistöö Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seega tuleb sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pi...
Etikett konspekt Kuidas suhelda erineva kultuuritausta, usutunnistuse, kasvatuse, kogemustepagasi ja vanusega inimestega. Selgitada milline koolivorm ja selle kandmise reeglid kehtivad ,,pulmad" etteanded 04.02 ja 10.02 kasuta üht neist meetoditest: intervjuu, ankeetküsitlus, vaatlus, päevik/videopäevik, dokumendianalüüs jne. (pulmakleitide näited läbi ajastute, sõbrannadele küsimustik) kuidas riietutakse, mida süüakse, mis on tabud, välismaal olenevad erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad) Käepigistus (ulatatakse parem käsi, käepigistus on lühike ja tugev, käteldes tõustakse püst, kindad võetakse käest, kui käsi puudub) Naisterahvas võib istuma jääda lauas, kui just ei tule palju vanem inimene tervitama. Põsesuudlus ja embamine (enimlevinud lõuna-euroopa...
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass ROOMA RÕIVASTUS Referaat Juhendaja õpetaja: TIINA KALLION Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Rooma rõivastust..............................................................................................................................4 1.1 Meeste riietus.............................................................................................................................4 1.2 Naiste riietus..............................................................................................................................6 1.3 Laste riietus.............................................................................................................................
ISIKLIK HÜGIEEN 1 NAHK On inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ Nahal peegeldub inimese üldine tervislik seisund Uueneb pidevalt. Iga päev eraldub umbes 10-12 grammi nahakettusid On kolmekihiline- marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude 2 NAHA PÕHIÜLESANDED Takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse Kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest Reguleerib kehatemperatuuri Kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest Võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu, jms. 3 NÕUANDED KEHAHÜGIEENIKS Keha tuleb pesta dussi all sooja vee ja seebiga iga päev Ainult vesi ei pese maha rasvataolisi mustuseosakesi ! Lõhnastatud dussigeelide ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust. Pesta kiiremini määrduvaid keh...
Võru Kesklinna gümnaasium Riietus koolis Uurimistöö Koostaja: Marja Kangur Juhendajad: Eevi Tarro Tiiu Ojala -2011- Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Peatükk 1.............................................................................................................................4 Peatükk 2.........................................................................................................................5-7 Peatükk 3.............................................................................................................................8 Peatükk 4.............................................................................................................................9 4.1. .............
Eluolu ja usk Vana-Kreekas ja Vana- Roomas Kool ja Haridus : Kreekas : Kooli mindi ~ 7.aastaselt.Kooli haridus oli tasuline , käisid koolis ainult rikaste vanemate POJAD. Poistele õpetati koolis , lugemist , aritmeetikat ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlite peale. Igal ühel oli oma tahvel , polnud ühte suurt , kuhu peale kirjutati. Tähtsal kohal olid ka kehakultuur ja tantsu tunnid. Vaesematest perekondadest pärit lapsed ,õppisid kodus. 18.aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna. Ka tüdrukud oskasid lugeda ja kirjutada ,aga see polnud nii oluline , kui see, et nad oskaks majapidamistöid. Spartas oli kord karmim , seal saadeti juba 7.aastaselt sõjaväebarakkidesse, seal anti nii vähe süüa ,et poisid pidid varastades süüa juurde teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu-ja laulutundides. Roomas oli kolm koolide astet: 1) algkool 2) grammatiku ko...
Kontsetiarvustus Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“ 20. veebruaril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti „Luikede järv“. Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tšaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning samamoodi ka on teada viis „Dance of the Litte Swans.“ Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud „Romeo ja Julia“s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tšaikovski võrratult ilusa muusi...
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga. Tselluloos on kuilise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Taimede organismis o...
Spordi ABC 2013 Sisukord Sissejuhatus Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehal...
KINNITAN: OHUTUSJUHEND ETTEKANDJALE - BAARMENILE Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui s...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: DANILA KUZNETSOV JUHENDAJA: AIN RANDI KOOD: 141273VDSR TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskk...
Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud......................................................................
Suure-Jaani Gümnaasium ROOMLASTE USK JA ELUOLU Referaat Autor: Laura Lüll Juhendaja: Heli Rahnu Suure-Jaani 2013 Roomlaste usk ja rooma linn Roomlased uskusid et maailmas on lõpmatu hulk igasuguseid vaime näiteks puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime jne. Tähtsamate tööde eel tuli vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged, sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid ka inimesesarnaseid jumalaid. Paljusid hakati austama etruskide või kreek...
Roheline Kaart ja Tööohutus Soome tööturvalisuskoolitus Soomes kehtiv seadusandlus annab objekti omanikule/valdajale õiguse kehtestada objektil viibivatele isikutele ühtsed ohutusnõuded ehk tal on õigus nõuda tema territooriumil töötavatelt isikutelt sellise koolituse läbimist. Kuna üha sagedamini viibib samas tehases, terminalis või ehitusobjektil erinevate ettevõtete töötajaid, kelle rahvus, keeleoskus ja eelnevad ohutusalased teadmised varieeruvad, pakub Soome Tööohutuskeskus MTÜ standard- tööohutuskoolitust, mis annab isikule selles vallas algteadmised. Tamrex Ohutuse OÜ viib läbi Soome tööohutuskoolitusi, milles osalenu saab Soome tööohutustunnistuse (nn roheline kaart ehk työturvallisuuskortti). Kõik tööturvalisuskoolituse läbinud registreeritakse Soome Tööohutuskeskuses. Tamrex Ohutuse OÜ lektorid on atesteeritud Soome Tööohutuskeskuses ning omavad õigust antud koolituse läbiviimiseks. Koolitus ...
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. ...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Inimese elukaar Referaat Koostaja: Marju Neemrand Juhendaja: Reet Saareväli 10. detsember 2009. a. Inimkond on kõigest mõnisadatuhat aastat vana. Juba aegade algusest peale toimub suur eluring. Kõik siin maailmas on omavahel seotud ja iga inimese sünd või surm muudab midagi. Inimese eluteekond saab alguse kui mehe ja naise vahel tekib keemia, tekib mingisugune seletamatult tugev tunne, mida meie nimetame armastuseks. Kui see tugev tunne on mõlema poolne ja inimesed tahavad, et nende armastus ka vilja kannaks, siis nad eostavad lapse. Siit saab alguse uus elu, kes 9 kuud naise üsas areneb, keda oodatakse ning kelle sünd muudab esialgu kardinaalselt vähemalt kahe inimese elu. Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. A...
LAOMAJANDUSE SEADMED JA TÖÖOHUTUS 1. Sagetasemad rikked ja põhjused , mis lühendavad akumulaatorite kasutusiga. Niiskus, külm. 2. Levinuimad isikukaitsevahendid, mida saab kasutada erinevate tööde teostamisel. Iskukaitsevahendid Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs.Peakaitse -kiiver,riidest müts,mitmesugused peakatted; 1. Kuulmiseks- kõrvatropid ja teised samaväärsed vahendid, kõrvaklapid(oleks hea kui saaks kinnitada kiivrile,mürakaitsekiiver(oleks hea kui võimaldaks sidet pidada); 2. Silmad- Sangadega,-näokujulised kaitseprillid. Eriprillid röntgen-, laser...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................7 Ajalugu.........................................................................................................................9 Võistlused...................................................................................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................
A- JA ANTISEPTIKA aseptika meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate ...
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik Esimese kursuse esimese praktika läbisin ma Tartu Kutsehariduskeskuse Õppekohvikus. Ajavahemikul 17.12.2012-01.02.2013. Hommik algas kohvi keetmisega kui ka tee vee keetmisega. Tõime ette piima. Vaatasime ka...
Thomas More "Utoopia" Sir Thomas More Sir Thomas More (1478-1535) oli Inglismaa poliitik, filosoof ja kirjamees, kelle peateoseks on 1516. aastal avaldatud ladina keelne "Utoopia". Thomas More sündis Londonis, olles tuntud juristi poeg. Oma õpinguid alustas ta Londoni Püha Antoniuse koolis, kaheteistkümne aastaselt asus elama Canterbury peapiiskopi John Mortoni juurde ning kahe aasta pärast astus More Oxfordi ülikooli, kus omandas nii kreeka kui ka ladina keele. 1494. aastal siirdus Thomas More isa kutsel tagasi Londonisse, kus tegeles juuraõpingutega. 21.-aastaselt tutvus Thomas More Rotterdami Erasmusega ning oli sõbralikes suhetes Henry VII perekonnaga. 1504. aastal valiti ta Inglise parlamenti. Järgmisel aastal abiellus More Jane Coltiga ning ta pööras palju rõhku naistele hariduse andmisele, olles selles eeskujuks ka paljudele teistele kõrgklassi peredele. 1532. aastal pani More seo...
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse Osakond EESTI TALUMÖÖBLI ARENG Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1. EESTI MÖÖBLI LÜHIAJALUGU....................................................................................5 2. MÖÖBLI LEVINUIM MATERJAL - PUIT.........................................................................8 3. MÖÖBLI LIIGID....................................................................................................... 10 3.1. Istmed............................................................................................................. 10 3.2. Lauad........................
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI ÕPPERESTORAN JA TARTU KAUBAMAJA AS Praktikaaruanne Juhendaja: Vetka Vaike Grupp: MY08 Tartu 2009 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli õpperestoran Teise kursuse esimese praktika läbisin ...
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Mänguasjad Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Mänguasjadel on väga tähtis roll laste kasvatamisel. Mänguasjad soodustavad lapse mõistuse ja füüsilist arengut ning aitavad last omandada eluks vajalikke teadmisi. Läbi mängude areneb situatsioonilahendamise oskus ja oskus valida õiget käitumisviisi. Läbi rollimängude mängib laps läbi erinevaid elusituatsioone ja püüab neid lahendada, seda küll temale omasel viisil ja mänguliselt. Väga tähtis on lasta lapsel mängida ka koos teiste lastega, sest siis laps omandab oskused eakaaslastega suhtlemisel. Laste mänguasjad peavad kindlasti olema huvitavad, meeldiva välimusega, esteetiliselt kasvatavad ning vastama hügieeni ja ohutuse nõuetele. Läbi aegade on populaarsete mänguasjade hulgas olnud nukud, loomad ja sõduri...
VANAANTSLA KUTSEKESKKOOL EGIPTUS KAIRO Referaat VanaAntsla 2011 SISUKORD: 1. Sissejuhatus lk 1 2. Kairo lk 23 3. Religioon ja keel lk 4 4. Kliima ja riietus lk 5 5. Majutus lk 6 6. Hotellisoovitused lk 7 7. Raha ...
Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, lei...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused..............................................................................
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused II osa 8. KARBONÜÜLÜHENDID (LK 1516) 1. Butaani ja propanooni (atsetooni) molekulid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, sellest nende madal keemistemperatuur. Atsetooni molekulid hoiavad enam kokku polaarsuse tõttu, seepärast ka selline keemistemperatuur. Butaan kui hüdrofoobne aine vees praktiliselt ei lahustu. Atsetoon, eriti aga propanool moodustavad veega vesiniksidemeid, pealegi nende suhteliselt väikesed molekulid sobituvad hästi vee struktuuriga. 2. Aldehüüde saadakse primaarsete alkoholide oksüdeerimise teel, samal viisil saadakse ketoone sekundaarsetest alkoholidest. 3. Tsitraal: 3,7-dimetüülokta-2,6-dienaal Geraniool: 3,7-dimetüülokta-2,6-dieen-1-ool Linalool: 3,7-dimetüülokta-1,6-dieen-2-ool ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
