Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma? (0)

Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma?
Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Eelkõige mõjutas sõda Euroopat, Hiinat ja Jaapanit. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 ja lõppes 2. september 1945. Kuidas muutis Teine maailmasõda maailma?
Inimesed on pidanud kannatama väga palju ning üheks suuremaks ja kurvemaks sündmuseks on olnud märtsiküüditamine. Nõukogude okupatsiooni ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese Siberisse ja teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliikmed. Inimesed mäletavad seda siiamaani ning käivad oma lähedasi mälestamas küüditamisohvrite mälestuskivide juures. Kindlasti on praegusel ajal kindlam Eestis elada, aga me ei tohiks kunagi arvata, et me pole ohus. Me ei tea kunagi, kus oht meid varitseda võib.
Kohe pärast Teist maailmasõda loodi 24. oktoobril 1945. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsioon . Organisatsioon moodustati 51 riigi poolt, mille eesmärgiks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tänaseks on organisatsiooniga liitunud kokku 193 riiki. Neli aastat hiljem aga loodi Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO . Selle organisatsiooni eesmärgiks on kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Praeguse seisuga kuulub organisatsiooni 26 riiki. Arvan, et tänu nendele suurtele organisatsioonidele, tunnevad inimesed ennast turvalisemalt. Tänu nendele organisatsioonidele saavad inimesed kindlad olla, et sõjalises olukorras tulevad teised riigid sellele riigile appi, kes on hädas. Kindlasti on ka raskendatud tänu nendele organisatisoonidele ka see, et iga juhuslik riik ei saa tulla ja hakata sõdima.
Teise maailmasõja tagajärjel, kui Eesti läks NSV Liidu võimu alla ja kaotas iseseivuse, ei olnud tal õigust midagi otsustada. Eesti NSV oli täiesti eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda üleminekut vene kultuurile . Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Inimesed ei tohtinud välisraadiojaamu kuulata ning ajalehti lugeda. Õnneks on see nüüd muutunud, ajakirjandus on muutunud vabamaks. See tähendab seda, et kirjutatakse kõike mida tahetakse. Tänapäeval on vähe reegleid, millest nad kinni peavad pidama ning ise artiklite kommenteerimine on väga lihtne. Kommenteerides pole isegi kohustuslik enda nime alt kommentaari kirjutada, seda lihtsam on inimestel teisi laimata ja kurje asju öelda. Arvan, et see on väga hea, et ajakirjandus on meile palju kättesaadavam, aga siiski võiksid ajakirjanikele karmimad reeglid olla, sest vahets tundub, et kirjutatakse sellistest asjadest, mida pole isegi kontrollitud.
Pärast Teist maailmasõda muutust naiste mood mugavamaks ja lihtsamaks. Naised said kanda erinevaid rõivaesemeid. Seelikud muutusid lühemaks ja lihtsamaks just sellepärast, et polnud riiet saada. Rõivad läksid ka värvilisemaks, sest riideese valmistati erinevatest kangastest. Naiste jakkidel olid kandilised õlad ning üldises pildid muutus naiste mood ametlikumaks. Samuti hakkasid ka naised kandma lühikesi pükse, spordirõivaid ning töötavatel naistel ka pikki pükse. Vaadates praegu tänavamoodi siis naised kannavad just neid rõivaid, mis pärast Teist maailmasõda moodi tulid. Tänapäeva riided on väga värvilised ning iga inimene peaks leidma poest endale sobiliku. Naiste seas on ka praegusel ajal populaarne nii korsett kui ka seelikud. Kindlasti kannab iga naine pükse, sest need on mugavad ning ilmastikuolude sunnil tuleb neid kanda.
Teine maailmasõda on jätnud jälje meie minevikkus, kus sõdisid suurriigid. Tänapäeval näeb seda harva, kuid seda siiki esineb. Näiteks on juba üle kümne aasta USA ja NATO võdelnud Talibani ülestõusu vastu. Sõda küll ei käi päevast päeva, vaid seal langeb teatud aja jooksul teatud arv inimesi rünnaku ohvriks. Rohkem esineb tänapäeval riigi siseseid rahutusi, mida püütakse maha rahustada. Kindlasti on ka tänapäeval väga populaarsed terrorirünakud, mis on üha sagedamaks muutunud.
Kokkuvõttes arvan, et pärast Teist maailasõda on elu läinud paremuse poole. Inimeste elu läheb päevast päevaga ainult mugavamaks, kõik on kättesaadavaks tehtud ning inimesed ei ela enam pidevas hirmus .