PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
TIMES MIRROR Copyright © 1967, 1973 by David Kahn All rights reserved. No part of this book may be reproduced or transmitted in any form or by any means, electronic or mechanical, including photocopying, recording or by any information storage and retrieval system, without permission in writing from the publisher. For information address The Macmillan Company, 866 Third Avenue, New York, New York 10022. Library of Congress Catalog Card Number: 63-16109 Crown copyright is acknowledged for the following illustrations from Great Britain's Public Record Office: S.P. 53/18, no. 55, the Phelippes forgery, and P.R.O. 31/11/11, the Bergenroth reconstruction. Published by arrangement with The Macmillan Company FIRST PRINTING SECOND PRINTING THIRD PRINTING FOURTH PRINTING FIFTH PRINTING SIXTH PRINTING SEVENTH PRINTING EIGHTH PRINTING NINTH PRINTING TENTH PRINTING SIGNET TRADEMARK: REG. TJ.S. PAT
Harlemi linnaosa kõrtsides, kus hakkab koguma neegrite rahvamuusikat. G oli 1 esimesi tõeliselt andekaid muusikuid, kes mõistis, millised rikkused peitusid afroameerika muusikas. 20-30ndatel oli G oma kuulsuse tipul koos Irvin Berlini, Jerome Kerni, Cole Porteri ja Richard Rogersiga. Perekonna loomiseni ei jõua, pole päris lapsi. 1937 leiti ajukasvaja. Viimasele operatsioonil tulid arstid Pariisist, kuidoli liiga hilja. G suri operatsiooilaual. See juhtus Hollywoodis, maetud on ta New Yorki. Gershwini looming Parimad teosed: "Klaverikontsert F.tuur", "Sümfooniline","Rapsody in Blue".Väga popid lööklaulud nt "somebody loves me","maybe maybe", "Fascinating". Elutööks on ooper "pargy and Bess". Esietendub 1935 Bostonis. Oli ka teatris tööl mil valmisid muusikalised komöödiad nt "Sinine esmaspäev", "girl crazy". Viibis tihti Harlemis, et koguda neegrite rahvamuusikat. Ta mõistis peidetud rikkusi neegrite muusikas. Töö muusikasalongides andis muusikalise kogemuse
Island Referaat majandusgeograafiast 1. Riik üleüldiselt Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaa
linnakeskusest, maa hind ning linna funktsioonid. Lisaks võib linnaosade jõudsust mõjutada ka väga tühine tegur, näiteks kuulsate inimeste eelistus Näiteks võin tuua Tallinna külje all asuva Kalamaja, mis hakkas jõudsalt arenema peale kuulsate inimeste sinna kolimist. Järgmiseks Tallinna arenevaks linnaosaks võib nimetada Koplit, mis areneb täpselt samal põhjusel. 10. Valglinnastumine New Yorkis Ameerikas Suur Õun ehk New York on Ameerika suurima populatsiooniga riik milles toimub valglinnastumine koguaeg. Valglinnastumine New Yorkis on lõhestanud Linna viieks suureks linnaosaks, milleks on Manhattan, Bronx, Brooklyn, Queens ja Staten Island. New Yorki valglinnastumise negatiivseteks ilminguteks on näiteks Rasside vaheline ebavõrdus ja pinge põhjenduseks haridus, töökohad ning erinev kultuur. Vaesus ja tööpuudus valglinnastumisel võivad välja areneda ka
Suurlinnad maailmas (linnastumine) 8.b klass Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Linn 4.Linnastumine ehk urbaniseerumine 5.Tokyo 6.New York 7.Sõul 8.Kokkuvõte 9.Kasutatud allikad. Sissejuhatus See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale
Kõik kommentaarid