Kangaste omadused (2)

29. oktoober 2010. a. TTKK
Anita Žuravljova
Kangaste omadused
REFERAAT
Õppeaines: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS
Rõiva- ja tekstiiliteaduskond
Õpperühm: KRR 11
Tallinn 2010

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused 4
a. Tugevus 4
b. Venivus 4
c. Kortsuvus 5
d. Drapeeruvus ehk langus 5
e. Kulumiskindlus 5
2. Kangaste hügieenilised omadused 7
3. Kangaste tehnilised omadused 9
Kokkuvõtte 10
Kasutatud kirjandus 11
Lisa 1. Riide venivuse näide 12

Sissejuhatus

Tänapäeval soovivad enamik inimesi saada kvaliteetseid ja vastupidavaid rõivaid, samas mitte kõrge hinna eest. Referaadi eesmärk on lugejale teada anda, milliste omadustega peavad olema riideeseme kangad , et nad oleksid talle sobilikud , mugavad ja kauakestvad.
Antud referaadis on välja toodud kangaste omadused – füüsikalis-mehhanilised, hügieenilised ja tehnilised. Need on põhilised omadused, mida peaks jälgima riideesemete valikul . Samuti on välja toodud, millised omadused on positiivsed, millised negatiivsed.
Refereering on põhiliselt koostatud L. Aunaste raamatust „Õmblusmaterjalid“.

Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused

Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused on tugevus, venivus, kortsuvus, drapeeruvus ehk langus ja kulumiskindlus.

Tugevus

Tugevus on kanga tähtsamaid omadusi. Eristatakse tõmbe-, hõõrde-, rebimis- ja survetugevust.
Põhiliseks tugevuse näitajaks loetakse tõmbetugevus, mida kasutatakse riide kvaliteedi iseloomustamiseks. Tõmbetugevus määratakse eraldi lõime ja koe suunas. Kanga tõmbetugevus oleneb kiudude tugevusest, lõnga ja riide ehitusest, viimistlusest jm.
Hõõrdetugevus iseloomustab riide kulumiskindlust, millest omakorda oleneb toote kasutamisiga. Suurema kulumiskindlusega on sileda pinnaga riided. Kulumiskindlus oleneb suurel määral kiudaine liigist.
Rebimistugevuse näitaja iseloomustab riide struktuuri kvaliteeti. Rebimistugevus oleneb lõngade jämedusest ja kiudaine kvaliteedist. Väiksema rebimistugevusega on jäigad, vähevenivad, väikese tihedusega riided (juhul, kui rebimiskoormus langeb esimesele lõngale).
Survetugevus iseloomustab riide struktuuri ühtlust ning lõime- ja koelõnga omadusi. Riide struktuur loetakse heaks juhul, kui lõime- ja koelõngad katkevad üheaegselt.

Venivus

Venuvus ehk pikenemine katkemisel määratakse üheaegselt tõmbetugevuse määramisega dünamomeetri abil ja väljendatakse protsentides riideproovi esialgse pikkuse suhtes või millimeetrites.
Esialgu venib riie mõjuva jõu suunas asetsevate lõngade sirgestumise ja seejärel pikenemise tagajärjel. Riide pikenemine on otseses sõltuvuses loogete tihedusest ja suurusest . Loogete tihedus oleneb riide sidusest ja tihedusest, loogete suurus lõngade jämedusest, pehmusest, venimisest viimistlemisel jne. Kuna koelõngad on lõimelõngadest loogelisemad, on ka riide pikenemine koelõngade suunas suurem kui lõimelõngade suunas.
Raskuse mõjul pikeneb riide proov 1 (lisa 1) katkemismomendini lõigu 2 võrra, kuid kohe pärast raskuse eemaldamist läheb see vahemaa 3 võrra tagasi oma esialgsesse asendisse. Seda pikenemmist nimetatakse vetruvaks pikenemiseks. Teatud aja joksul lüheneb riideproov järk-järgult veelgi vahemaa 4 võra. Seda pikenemise osa nimetatakse elastseks pikenemiseks. Pikenemise jäävat osa 5 nimetatakse plastiliseks pikenemiseks. Mida suurem on vetruva tagasitõmbamise osa kogupikenemisest, seda kvaliteetsem on riie. Selline riie kortsub vähem, hoiab paremini tootele antud kuju ja on suurema kulumiskindlusega. (Aunaste 1973)

Kortsuvus

Kortsuvus või mittekortsuvus on kanga omadus moodustada mehaaniliste mõjutuste tagajärjel kortse. Riide kortsuvus on tingitud kiu plastilisest deformatsioonist, mis tekib kiudaine elastsuspiiri ületamisel painutuse ja surve mõjul. Elastsetes materjalides kaovad kortsud järk-järgult.
Mida vähem riie kortsub, seda paremad on tema tehnoloogilised omadused. Mittekortsuvast riidest valmistatud rõivas on kandmisel vastupidavam ja hoiab paremini vormi.

Drapeeruvus ehk langus

Drapeeruvus ehk langus on kanga omadus moodustada rippuvas olekus oma raskuse mõjul volte. Drapeeruvus oleneb riide pehmusest ja kaalust. Mida pehmem ja raskem on minimaalse paksuse juures riie, seda paremini ta langeb.

Kulumiskindlus

Kulumiskindlus on tähtis ekspluatatsiooniline näitaja. Toodete kulumine on mitmesuguste tegurite üheaegse toime tagajärg. Tähtsamad neist on: mehaanilised – hõõrdumine mitmesuguste esemete vastu, korduvad painutused ja venitused, kokkusurumine , väänamine jne.; füüsikalis-kemilised – valgus, niiskus, temperatuur, higi, pesemisvahendid , keemilised puhastusvahendid jt.; bakterioloogilised – mitmesuguste mikroorganismide ja koide elutegevus. Toote kasutamisiga ei olene ainult riide kulumiskindlusest, vaid ka toote konstruktsioonist, töötlemise kvaliteedist, kandja kehaehitusest, eseme hooldamisest jm.

Kangaste hügieenilised omadused

Hügieeniliste omaduste all mõeldakse kanga füüsikaliste omaduste kogumit, mis kaitsevad inimeste organismi välismõjude eest. Tähtsamad hügieenilised omadused on hügroskoopsus, õhuläbilaskuvus, soojapidavus , märgumine, veekindlus, vähene määrduvus jt. Kangastele esitatud hügieenilisuse nõuded olenevad kangaste otstarbest.

• Hüdroskoopsus
  

Hüdroskoopsus on riide omadus neelata õhust veeauru. Niiskuse hulk riides oleneb ümbritseva keskkonna niiskusest ja temperatuurist.
Mida tihedam ja paksem on riie, seda aeglasemalt kulgevad hügroskoopse niiskuse neelamine ja äraandmine ning luuakse inimkeha mikrokliima . Hügroskoopseid aineid sisaldavad apretuurid suurendavad riide hüdroskoopsust, kuid sünteetilised kiled vähendavad seda. Sünteetilised riided on vähe hügroskoopsed või peaaegu mittehügroskoopsed.

• Õhuläbilaskuvus
  

Valmisrõivaste õhuläbilaskuvus võimaldab pidevat õhu- ja gaasivahetust rõiva sisemise gaasikeskkonna ja atmosfääriõhu vahel. Õhuläbilaskuvus oleneb pooride arvust ja suurusest riides ning riide paksusest. Paremini lasevad õhku läbi lahtiste pooridega riided. Sellised on tiheda keeruga lõngadest kootud riided, mille poorid pole kiududega suletud.

• Soojapidavus
  

Soojapidavus on riide omadus säilitada kehasoojust. Soojapidavus oleneb kiudude liigist ja kvaliteedist ning riide ehitusest. Rõivaste soojapidavusele avaldub mõju ka konstruksioon, lõige ja tegumood . Rõiva soojapidavus on seda suurem, mida suuremast kihtide arvust ta koosneb.

• Märgumine
  

Mägumine on kanga omadus imeda endasse niiskust – vett ja higi. Märgamist iseloomustab kapillaarsus ja märgavus.

• Veekindlus
  

Veekindlus oleneb riide ehitusest ja viimistlusviisist. Veekindlad on tihedad , tugeva vanutusega ja erilise immutuste ning kattekilega kangad.

• Tolmuvastuvõtlikkus
  

Tolmuvastuvõttlikus on kanga omadus koguda tolmu ja mustust. See näitaja oleneb riide struktuurist, kiudaine liigist ja viimistlemise iseloomust. Väikese tolmuvastuvõtlikkusega on tihedad sileda pinnaga reeded, suurega – koreda pinna ja struktuuriga riided. ( Kivilo , Pedriks 1988)

Kangaste tehnilised omadused

Tehnoloogilised omadused on riiete libisemine , kokkutõmbumine, läbitavus nõelaga, lõngade kaarduvus ja hargnevus, kokkusurutavus ning triigitavus ja pressitavus.
Libisemine oleneb riide pinna ehitusest ja omab tähtsust kangaste ladestamisel, juurdelõikamisel ja õmblemisel.
Kokkutõmbumine on kanga pindala vähenemine märgumisel, pesemisel ja kuumniiskel tötlemisel. Kokkutõmbunime on negatiivne omadus, sest see põhjustab riide kadusid ja alandab õmblustoodete kvaliteeti. Kuumniiskel töötlemisel on riide kokkutõmbumine aga vajalik,sest nii saab rõivastele ja nende detailidele anda vajaliku kuju. (Aunaste 1973)
Riide läbitavus nõelaga. Riide läbimisel võib nõel sattuda lõnga sisse ja läbi raiuda osa kiude või terve lõnga. Lõngade rikkumine kahjustab toote välimust ja nõrgendab õmblusi.
Lõngade kaarduvus on riide negatiivne omadus, mis on tingitud mehaanilistest mõjutustest. Viimaste tagajärjel nihkuvad lõngad kohalt ära, rikkudes riide struktuuri ja vähendades toote vastupidavust . Kaarduvus oleneb lõnga siledusest, riide ehitusest ja viimistlusest.
Lõngade hargnevus nagu kaarduvuski on riide negatiivne omadus. Kõige kergemini libisevad lõikeservadest välja siledad elastsed ja jäigad lõngad. Lõngade väike omavaheline seos soodustab samuti hargnemist.
Kokkusurutavus on riide paksude vähenemine surve mõjul. See näitaja iseloomustab niidi kulu õmbelmisel ja õmbluse struktuuri.
Triigitavus ja pressitavus. Õmblustoodete kvaliteet ja kulumiskindlus olenevad kuumniiske töötlemise režiimist, mis määratakse igale riidele olenevalt selle valmistamiseks kasutatud kiudude liigist ja kasutatavatest seadmetest. Kuumniiske töötlemise režiimi all mõistetakse triikiva pinna temperatuuri, riide töötlemise kestust, riide niisutamist ja triikraua või pressi survet riide pinnale.

Kokkuvõtte

Referaadsis toodi välja kanga põhiomadused. Need on: füüsikalis-mehaanilised, hügieenilised ja tehnoloogilised omadused. Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused on tugevus, venivus, kortsuvus, drapeeruvus ehk langus ja kulumiskindlus.Hügieeniliste omaduste all mõeldakse kanga füüsikaliste omaduste kogumit, mis kaitsevad inimeste organismi välismõjude eest. Tähtsamad hügieenilised omadused on hügroskoopsus, õhuläbilaskuvus, soojapidavus, märgumine, veekindlus, vähene määrduvus jt.Tehnoloogilised omadused on riiete libisemine, kokkutõmbumine, läbitavus nõelaga, lõngade kaarduvus ja hargnevus, kokkusurutavus ning triigitavus ja pressitavus.
Antud omadused on tähtsad riideeseme valikul, kuna aitab määrata, millisest kangast on valmistatud toode on otstarbeksm, mugavam, kvaliteetsem ja kauakestvam. Teades kõiki omadusi ja seda, kuidas on võimalik neid kindlaks teha, osatakse paremini valida tooded, mis vastaks ootustele.

Kasutatud kirjandus

Aunaste, L. (1973). Õmblusmaterjalid. Tln: „Valgus“, 149-173lk
Kivilo, L., Pedriks, E. (1988). Õmblusmaterjalid. Tln: „Valgus“, 62lk

Lisa 1. Riide venivuse näide

1
12