Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest. Neljas peatükk koosneb tulemuste analüüsist. -3- 1. Kooliriietus ajaloos ja tänapäeval ¹ Ajaloos oli kooliriietuseks koolivorm, mis oli järjest kohustuslikum. 1937. aastal viidi sisse koolivorminõue, kuid kahe aasta jooksul seda sajaprotsendiliselt siiski ei nõutud. 1939. aastal, uude vastvalminud koolimajja õppima asudes pidid aga kõik õpilased pealaest jalataldadeni vormis olema. Poisid kandsid nokamütsi, tüdrukud baretti. Kanti tumesinist ja sinivalget pihikseelikut, pidupäevadel valget pluusi. Poiste ülikond koosnes kurguni nööbitavast pintsakust ja lühikestest pükstest. 14-15 aastased poisid võisid kanda juba pikki pükse. Sõjad tõid riietusse pöörde: vorminõue kaotati, sest rahaline olukord võimaldas selga panna vaid seda, mis olemas oli. Tüdrukud kandsid valdavalt tumedaid kleite ja seelikuid, mille puhul oli siiski olemas reegel,
Teadmised, milline ma olen! aa) füüsiline kirjeldus ab) sotsiaalsed rollid ac) eksistentsialistlikud/ abstraktsed kirjeldused Mina pilt juhib abstraktsiooni situatsioonist situatsiooni, reakstioone olenevalt mina-pildist. b) enesehinnang Mina kontseptsiooni selgus (self- concept clarity): 1) mil määral teadmised enda kohta on selgelt defineeritud; 2) mil määral teadmised enda kohta on sisemiselt püsivad ja ajaliselt stabiilsed. Mina- identiteet Identity- kuidas inimene kasutab seoses endaga, et leida tööalast, ideoloogilist ja seksuaalset rolli ühiskonnas, mis sobiks paremini väljendama seda, kes ta on. Self- concious- eneseteadlikkus, individuaalne teadlikkus endast. Mina-kontseptsiooni psüühiline tervik- indiviidi individuaalsed jooned, tunnused suhtumisel, hoiakud, tundes seoses endaga, kirjeldav/hinnanguline aspekt. Self- esteem- mina kontseptsiooni hinnanguline aspekt, kuidas inimene hindab/ väärtustab
) · Mida tehakse valesti? Selle põhjal püstitan hüpoteesi- kuigi materiaalsete hüvede kõrval on muutunud üha olulisemaks ka mittemateriaalsed hüved, ei osata neid siiski paljudes ettevõtetes hinnata. Mida tegelikult inimesed tahavad? Mida tegelikult inimestele pakutakse? SISSEJUHATUS PERSONALI MOTIVEERIMISSE Inimese elu ja olemise eesmärgid on tegelikult lihtsad: tähtis ja oluline on tunda ennast nii bioloogiliselt kui psüühiliselt kindlalt ja turvaliselt. Inimene pingutab tegelikult oma füüsilise ja psüühilise heaolu nimel. Iga üksiku inimese jaoks on heaolu kindlasti väga konkreetse sisuga. Üldistatult võib siiski välja tuua nn heaolu elemendid, mis on suure tõenäosusega väga paljudele inimestele olulised. Need on tervis ja turvaline keskkond, kindel positsioon ning roll teiste hulgas, võimalus midagi saavutada, ära teha, kasutada oma võimeid, tunda ennast väärtusliku ja olulisena. / 14 /
sootsiumile tähtsas kutsetegevuse vallas. Juhiabi (sekretäri) eetikakoodeks koostati, et muuta sekretäri ja juhiabi töö läbipaistvaks ja tagada tema tööle ühiskondliku kontrolli võimalus. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks Sekretär-juhiabi on • teadlik oma töökohustustest ega ületa oma võimupiire; ta esindab alati ning igas olukorras eelkõige oma organisatsiooni • väljas juhtide, klientide ja kolleegide huvide eest, peab kalliks nende nõudmisi ja soove, jäädes igas olukorras usaldusväärseks ning väärikaks • kompetentne, tunneb end kodus poliitikas, majanduses, kultuuriprobleemides; arvestab kliendi päritolu ja austab tema rahvuslikke ning religioosseid eripärasusi • omandanud (võimalikult rohkem) võõrkeeli ja täiendab end neis • sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev Peab alati meeles, et
Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a
kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle. Samasugune võõrandumine nagu tekib inimese ja töö vahel tekib ka kaupade ja inimese vahel. Kuna neid toodetakse turu jaoks, siis nad omandavad teatava fetisilaadse iseloomu, kuna keegi täpselt ei tea, kust ja kuidas nad tekivad ja miks kuld on parem kui hobuserauad... Põhinedes raamatul Sassatelli ,,Consumer Culture" 2007) alguseks Max Weberi 1923
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus IV" Nõnda sai inimsoo lunastusest isikliku mugavuse küsimus. Rindel tapetagu kas või kogu inimsugu, kui muidu ei osata teda lunastada, aga mind lubatagu ehitada oma pesa, teda vooderdada võimalikult pehmelt ja soojalt. Teisendatult mõtles sõdur lõpuks samuti: vaenlane võtku või kogu maailm, ainult mind laske koju. (lk.28) ,,Sellest sa võid näha, kui leplikuks ja vähenõudlikuks muutub inimene aastatega" ,,Õige revolutsionäär, see tähendab ideeline, ei ole kunagi rahul, sest ei ole seisukorda, millest paremat poleks võimalik ette kujutada." (lk. 73) ,,Aga seal on ju endised kodutud ja paljasjalgsed praegused valitsejad." ,,Ja on kogu maa muutnud kodutuks ja paljasjalgseks, nagu on seda iga õige revolutsionäär." ,,Imelik, kas siis sina tõesti ei mära, et Venemaa on sest saadik, kus teda valitsevad endised
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Kõik kommentaarid