Miks inimese riietus nii suur probleem on (0)

Miks inimese riietus nii suur probleem on.
Tegemist on ühe teemaga, mis mind sügavalt huvitab ning mille puhul mulle reegleid väänata meeldib, kuna selleks nad ongi, kuid seda pigem neile, kes sellega väärikalt hakkama saavad ja välja kannavad, sõna otseses mõttes.
Usun, et enamus mõistab asjaolu, et tööriided peavad olema töökindlad, vastupidavad ja mugavad . Näiteks spetsiaalsed riided a la tunked ja joped ehitajatele, mida võib näha ehituspoodides. Nende eeldamine ja olemasolu õigustab end, kuna liibuvas siidsärgis ja kallites kingades tellingutel ronimine oleks absurdne ja need esemed saaksid kergesti rikutud, mistõttu oleks tegu raha raiskamisega. See poleks mõistuspärane.
Kuid kuidas teeb tavalise inimese töö või suhtluse naeruväärseks (või tegelikult harjumatuks) tavaliste igapäevariiete a la teksade ja t-särkide kandmine, kui need ei saa loogiliselt võttes lõpptulemust mõjutada, kui just tegu pole modelliga, kes peab hoopis teiste riideid demonstreerima..?
Mõeldes ratsionaalset, ei saa inimese vaimset suutlikkust määrada asjaolud , et puuvillane, lühikeste käistega ja värvilise ning vahel humoorika trükisega riideese ülakeha katteks ja näiteks jämedama koega võib-olla kulutatud stiilis ja madala vöökohaga riideese alakeha jaoks, samuti mitte jalatsid või sokid , kui eesmärgiks on tehtud töö. Tegija välimus on ebaoluline ja isegi liigne tegur antud töö kvaliteedi juures, kuna tööd teevad aju ja jäsemed, mitte kehakatted ega soeng ega nahk, rääkimata aukudest, kui just tegu pole kergemate elukommetega inimesega.
Esinduslik välimus on omaette asi. Just nimelt asi, kuna olles kirjutanud kirjandi, võin nüüd vabalt liigitada asju asjadeks ilma süütundeta, et nüüd selle eest pea pakule pandaks. Nii siis esinduslik välimus.
Mis on esindulik välimus?
- hoolitsetud ehk siis juuksed (kui neid on) pestud ja kammitud ning vastavalt maitsele või vajadusele töödeldud (mõni tunneb vajadust laki või kuumaraudade järele). Terved ja puhtad riided ning väärikas hoiak. Ükski neist tunnustest ei välista venitatud neediauke, tätoveeringuid ega muid kehakaunistusi, mis erinevalt mõningatest ainetest (loe: alkohol ) ei mõjuta inimese psüühikat. See, et kunagi ajaloos on tehtud nii ja see on tavaks saanud, on sündinud vaid seetõttu, et sellel on sündida lastud , mitte sellepärast, et see nüüd ainuõige oleks. Kallis ja maitsekas kleit ei tee hoorast daami ning samuti ei tee viisakas Armani ülikond joodikust tervet meest. Kui need riideesemetüübid (loe: kleit ja ülikond) ei mõjuta inimest, siis miks on neid vaja?
Kui tegu on taotlusliku stiiliga, siis on see ju põhjendatud, kuna inimene ise, omal algatusel ja isu tõttu soovib nii ja naa moodi välja näha. Kui nüüd aga eeldada, et kõik, kes on nii - või naasugused, peaksid nii või naa moodi riietuma (a la tüüpiline sekretär kingades ja õhukeses kardiganis), siis võiks olla aktsepteeritud, et inimene tuleb näiteks ärilõunale või kokteiliüritusele teksades ja triiksärgis, näiteks, kuna tema riietus ei mõjuta tema suhtlusoskust ega töövõimet. Naise puhul siis kleidi või kostüümi asemel mõni tavalisem komplekt. Kui tahta, miks ka mitte, kuid lasta end piirata tavaks saanud asjadest on natuke allaheitlik ja alamale omane. Juhid teevad reegleid.
Ma olen üsna pikka aega soovinud sel teemal kirjutada ja nüüd lasen , kuna võin end nõnda väljendada, täie rauaga.
Kas tätoveeritud ja needistatud inimeste hindamise ja avaliku vaatlemise taga on harjumatus või kas tõesti mõjutab naha alla süstitud värv ning mulgustatud nahk inimese suutlikkust teha kontoritööd või tõsta kaste? Ausalt öeldes kõlab see naeruväärselt, kuid kui mitu korda on olnud näha täis tätoveeritud ärihaid või seltskonnanaist, kel on nähtavates kohtades suured tätoveeringud või venitatud kõrvaaugud? Üheks asjaoluks on harjumus. Enamus ei tee nii. Miks nad ei tee? Selle jaoks on mitu põhjust, mida lahkan kunagi hiljem. Tulles tagasi tätoveeringute juurde, ei saa naha alla süstitud värv mõjuda vaimselt halvavalt (kui see just selliseid aineid ei sisalda ja reaalselt säärast mõju ei avalda), kui näiteks vaktsineeriminegi vastavalt ei mõju. Venitatud auk on auk nagu auk ikka, lihtsalt suurem. Selles pole mitte midagi revolutsioonilist või ebaloomulikku, kuna ajapikku venivad ka näiteks tavalised kõrvaaugud (soovitan vaadata üle 50- aastaste naiste kõrvaauke. See on kainestav).
Ma mõistan viisakust ja tava, kuid kas vestlus toimub inimeste või nende kostüümide vahel? Sooviks mõelda, et ikka inimeste. Kui pidulik riietus on taotluslik , siis vabalt, kuid kelleltki ei tohiks eeldada, et ta mingis olukorras absoluutselt peab nõnda riietuma kui ta seda ei soovi. Isegi võimukandja on eelkõige lihast ja luust inimene nagu vastuvõtule tulija , mistõttu oleks natukene imelik end võrdsest võrdsemaks või vähem võrdsemaks teha.
Ma loodan, et see pani reeglite üle väheke mõtlema ja tulevikus neid laveerides ehk ka eirama. Lõpetuseks toonitan, et tegemist on isikliku arvamusega, millele on jõutud endasse süübimise ja loogilise arutluse käigus ning tegemist ei pruugi olla ainuõige lähenemisega. Arvamuste paljusus on kasulik ja kainestav.