Puhtus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

pptx

Isiklik hügieen - nahk, hambad, üldine

ISIKLIK HÜGIEEN 1  NAHK On inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ Nahal peegeldub inimese üldine tervislik seisund Uueneb pidevalt. Iga päev eraldub umbes 10-12 grammi nahakettusid On kolmekihiline- marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude 2  NAHA PÕHIÜLESANDED Takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse Kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest Reguleerib kehatemperatuuri Kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest Võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu, jms. 3  NÕUANDED KEHAHÜGIEENIKS Keha tuleb pesta dussi all sooja vee ja seebiga iga päev Ainult vesi ei pese maha rasvataolisi mustuseosakesi ! Lõhnastatud dussigeelide ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust. Pesta kiiremini määrduvaid kehaosi mitu korda päevas (

Puhastusteenindus

4

doc

Infovoldik puhtus

HAMBAHARI  saadaval apteegis jt. müügikohtades; Korraliku suuhügieeni saavutamiseks on vaja omandada  soovitatakse osta vetruva “kaelaga” ja  soovitatakse eriti neile, kellel on hambad kindlad harjumused: pehme-soft harjad; kasvanud puseriti.  2x päevas hammaste harjamine;  kõva-strong harjad on mõeldud proteesidele  NB! Ettevaatust! Mitte lõigata igemesse!  regulaarne hambaniidi, hambatiku, ja kahjustavad elava hamba emaili ja hambavaheharja kasutamine. igemeid; Hammaste pesemiseks kuluta 2-3 minutit. Hambaid  lastele osta lastehambaharjad erineva suuruse

Inimese õpetus

1

doc

Hammaste pesemine

Hammaste pesemine 612 aastastel lastel on periood, mil neil on suus nii piima kui jäävhambad. · Pese hambaid 2 korda päevas ­ Esimene jäävhammas lõikub, kui laps hommikul ja õhtul; on 57 aastane. · Korralikuks hammaste puhastamiseks kulub aega 3 minutit; PIIMAHAMBAD Lapse sündides on piimahammaste · Kasuta fluoriidi sisaldavat hambapastat,

Inimeseõpetus

8

doc

LAPSE TERVIS LASTEAIAS

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE TERVIS LASTEAIAS Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Tervislik toitumine......................................................................................................................3 Laste hammaste tervis.................................................................................................................4 Suuhügieen..............................................................................................................................4 Üldine hügieen, haiguste ennetamine .....................................................................................................................................................6 Toidupüramiid................................................................................

Terviseõpetus

17

doc

HOOLDUSTEGEVUSED

ASEPTILINE TÖÖKORRALDUS tähendab seda, et ravi- ja koristusprotseduure kavandatakse hoolikalt ja teostatakse põhimõttel "puhtalt mustemale". ASEPTILINE SISETUNNE on eetiline juhtnöör ja kriteerium, hindamaks, millist ravi patsient saab ja kuidas seda teostatakse. Töötajad peavad tundma riskitegureid, mis võivad viia desinfitseerimata piirkonna ja steriilse instrumendi kokkupuuteni KÄTE HÜGIEEN Hügieen ­ tervisehoolduslik puhtus, tervist ja selle säilitamist käsitlev õpetus. Kontaminatsioon (saastatus) ­ mikroobide lühiajaline olek kudedes ja steriilsel pinnal, kus nad ei paljune Desinfektsioon ­ patogeensete, eriti kasvujärgus olevate haigustekitajate hävitamine Hea kätehügieeni järgimine on iga meditsiinitöötaja kohus. Hea kätehügieeni kohaselt ei puudutata paljaste kätega midagi sellist, mis võiks määrida või kontamineerida (saastada) käsi. Hea kätehügieen eeldab tervet käenahka

Meditsiin

8

doc

Metsas ellujäämine

Külmunud toitu süües saad kõhulahtisuse. Keetmisvõimaluse puudumisel soojenda leiba ja konserve põues. Võimalusel valmista alati sooja jooki. Vee ,toidu ja soojavaegus avaldab mõju psüühikale . Te kaotate erksuse , väheneb orientatsioonitaju ja koordinatsioonitäpsus. HAIGUSED Püüd vältida haigusi eeldab hügieenireeglite jälgimist. Hügieen kaitseb paljude tõsiste haiguste eest nagu: tüüfus, koolera , kollatõbi jne. Parim vahend selliste haiguste vältimiseks on puhtus ja organismi karastatus. Haiguste vältimiseks hoidke keha puhas. Peske ennast üleni vähemalt kord päevas. Hoolitsege , et riided (eriti aluspesu) oleks puhas ja kuiv. Kui pesemine pole võimalik , tuulutage riideid vähemalt kord päevas. Hoolitsege hammaste puhtuse eest. Hambapastat saab asendada soolaga , või isegi seebiga. Hambaharja saab asendada ühest otsast räsitud noore oksaga , või isegi sõrmega. Hoiduge toidumürgitustest ja teistest sooltehaigustest

Vabaaeg

28

odt

Ellujäämine-põhjalik ülevaade ja kõik põhilised teadmised

ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas  keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu  tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu  kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka  soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees,  seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis.  Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt  vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest  võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab  toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole  isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma�

Turism

97

pdf

InimopVI-2osa-innove 1

Inimeseõpetuse tööraamat VI klassile 2. osa ISBN 978-9949-487-95-0 ISBN 978-9949-487-95-0 9 7 9 7889 9994 499 4 4887 7995 500 Maret Lill Evelyn Ojaperv Katri Pern Krista Saadoja INIMESEÕPETUSE TÖÖRAAMAT VI klassile 2. osa Minu nimi on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................ Õpin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)