50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karin Salu
Õppematerjali autor
DEPRESSANDID Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressante tarvitatakse ka uimastitena. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad närvisüsteemi depressandid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis
Uimastava toimega ained- nende üldine iseloomustus ja liigitus KRISTINA KASEMÄGI SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla teadvuse kaotus. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist- kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Alkohol
See eest kuulub registrisse ka niisama erguteid, millel uimastav toime puudub. Need kõik on illegaalsed ained, mille omamine on tavaisikule keelatud, kuid lubatud osadele teadusasutustele erinevate uuringute jaoks. Uimasteid liigitatakse mõju omapärade järgi depressandtideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Depresandid Deppresandid pidurdavad või suruvad alla närvisüstemi teatud funktsioone. Üldjoontes võivad depressandid alandada tahteaktiivsust, vähendada emotsionaaseid reaktsioone ning pidurdada reaktsiooniaega. Depressantide hulka kuuluvad ka teatud ravimida, kuid suur osa depressantidest on siiski uimastitena tarvitatavad, näiteks alkohol ja rahustid, aga mõnel juhul ka kangemad ained, näiteks oopium/opiaadid ning kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad depressandid tekitavad ka väikestes kogustes tarvitamisel eufooriat, alandavad tundlikkust ja pikendavad reaktsiooniaega
botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone.Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena.Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted.Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone.
1.Tegelik või tõenäosuslik võimlus kuritarvitamiseks 2. Teaduslikult tõendatud farmakoloogiline efekt 3. Teadusliku teadmise olemasolu 4. Väljakujunenud käitumismustrid uimasti kuritarvitamisel 5.Uimasti kuritarvitamise hulk, kestvus ja olulisus 6. Riski suurus elanikkonna tervisele 7. Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus 8. Vahetu prekursor (lähteaine) 4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid · Lenduvate aurude sissehingamine- liimid, lahustid, bensiin
Suu kaudu sissevõtmine alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4. Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile stimulandid depressandid hallutsinogeenid kanepitooted (marihuaana, hasis, kanep) 5. Stimulantide gruppi kuuluvad uimastid, nende joobe põhitunnused ning lühiajalised ja pikaajalised mõjud organismile KOKAIIN, CRACK (slängis: triip, koka, kräkk) Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin levib pulbri kujul, võetakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni
Uimastid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või sünteesitud (näiteks amfetamiin). Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Alkohol ja tubakas on samuti uimastid: nad võivad tekitada sõltuvust, kuid nende kasutamine ei ole täisealistele seadusega keelatud. Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse: 1. Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on bensodiasepiinid, barbituraadid (ehk rahustid, uinutid ja antidepressandid), alkohol, GHB ehk korgijook, erinevad opioidid nagu heroiin,fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin, metadoon ja teised. 2. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin,, kofeiin, nikotiin ja teised. 3. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin
- Poolsünteetilsed ehk looduslikust toorainest valmistatud ( heroiin ) ; - Täissünteetilised ehk keemilistest ühenditest valmistatud ( amfetamiin, ecstasy, fentsüklidiin ). Uimastid jagunevad toime järgi kesknärvisüsteemile: - Stimulandid ehk ergutavad ained ( amfetamiin, metamfetamiin, ecstasy, kokaiin ) ; - Hallutsinogeenid ehk meelepetteid esile kutsuvad ained ( LSD, PCP, psilotsübiini sisaldavad seened ) ; - Depressandid ehk rahustavat toimet avaldavad ained ( opiaadid, rahustid, alkohol ). Lisaks on olemad aineid, mis ei sobi ühegi siin nimetatud kategooria alla. Näiteks kanepi puhul sõltub toime annuse suurusest. Mõned ained sobivad mitmesse kategooriasse. Näiteks nikotiin on üheaegselt nii stimulant kui depressant, samuti GHB ja ecstasy, mis on ühteaegu nii stimulandid kui hallutsinogeenid. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 ) 1.2. Sõltuvus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid