" Nii on öelnud Friedebert Tuglas inimese loomuse kohta. Inimesi on halbu, inimesi on häid. Inimesi on rikkaid ja vaeseid. Kõigil on omad väärtused ja vajadused. Kuid mida on inimesele siiski vaja? Ma arvan, et enamus inimesi leiavad, et kõige tähtsam elus on siiski armastus. Mitte armastus materiaalsete asjade vastu, vaid just nimelt armastus näiteks pere ja sõprade vastu. Minu jaoks näiteks on raske liikuda elus edasi ning viia täide oma eesmärke, kui keegi ei motiveeriks mind näiteks oma hoolivuse või kaasaaitamisega. Ning ma usun, et sama oluline nagu mulle, on see ka paljudele inimestele meie ümber. Ka tuntud novellikirjanik Willa Cather leiab, et seal kus on suur armastus, sünnib ka imesid. Sellega olen ma nõus, kuna ma arvan, et inimesele on kõige olulisem, et ümbritsevad inimesed hooliksid. Tänu hoolimisele ja armastusele tekib ka motivatsioon. Kindlasti mängib tänapäeval olulist rolli ka töökoht ja raha
keemiaaurudes töötades ei pöörata piisavalt tähelepanu kaitsevahenditele. Minu arust peaks Eesti firmajuhtidele rohkem tegema sellealaseid koolitusi ja neile pidevalt meelde tuletama, kui oluline on, et tööl oleks kõik vajalikud heaolunõuded täidetud. Samuti võiks neile teha mingisuguse tabeli või graafiku, kus on näha, kui palju tõuseks nende kasum ja töötajate heaolu, kui firma juhid ise näeksid vaeva ja investeeriksid tööheaolusse. See motiveeriks neid tähelepanu pöörama töötajate tervisele ning heaolule. Eestis oleks seda kindlasti väga vaja, sest väga paljud inimesed on liiga noorelt töövõimetud ning paljud on seda just seetõttu, et ettevõtjad ei investeeri tööheaolusse.
Positiivseid külgi on natuke rohkem. Teeniksin väga palju raha, mille eest ostaksin luksusliku maja. Mul oleks ka ilus tüdruksõber ning kallis auto. Maja oleks mul väga kaasaegne ning luksuslik. Kindlasti peaks seal olema bassein ja teenija, kes selle kõik korras hoiab. Ma tahaksin olla maailma parim jalgpallur. Sooviksin lüüa kõige rohkem väravaid Hispaania liigas. Real Madridis tahaksin olla kindel algkoosseisu mees. Mind motiveeriks kõige rohkem see, et saaksin mängida koos praeguse maailma parima jalgpalluri Cristiano Ronaldoga, kuigi tema pole minu lemmikmängija. Minu lemmikuks on David Villa. Kahjuks mängib ta teises Hispaania gigantklubis Barcelonas. See klubi mulle väga ei meeldi, kuigi seal mängib enamik Hispaania jalgpallikoondislasi, kes on ühtlasi ka minu lemmikud. Ka Real Madridis mängib mõni Hispaania koondislane. Ühesõnaga oleks ma väga õnnelik, kui saaksin kunagi Real Madridi eest mängida
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tänapäeval on kindlasti üheks suureks probleemiks koolides õpilaste vähene õpimotivatsioon. Ei taheta ega viitsita õppida. Paljud arvavad, et kui nad kooli lihtsalt kuidagimoodi läbi teevad siis on kõik korras. Tegelikuses see siiski nii ei ole. Peale keskkooli on vaja minna ülikooli, kui tahetakse saada head haridust. Mis aga motiveeriks õpilasi nii õppima, et ka õpitulemused oleksid head või väga head? Üks asi, mis seda kindlasti tõstaks oleks, õpilaste suurem uudishimu omandatava materjali vastu. Õpetajad peavad oma õppeaine tegema piisavalt huvitavaks õpilaste jaoks, et nad tahaksid seda õppida. Kuna, kui puudub motivatsioon selle vastu ja õpilased õpiksid ainet vastu oma tahtmist, siis on see samahea, kui nad seda ei õpiks
Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise. Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edasi kanda oma juuri järgmiste põlvede tarvis. Ma leian, et peaksime tegema midagi sellist, millele pensionipõlves tagasi vaadates tunneme uhkust, nii meie kui ka meile järgnevad põlvkonnad. Midagi, mis motiveeriks järgnevaid põlvkondi hoidma seda, mida meie pärandame neile. Kui me tahame, et Eesti riik säiliks, siis me peaksime vähendama koolis õpetatavate võõrkeelte tähtsust, sest just nendest võõrkeeltest lisanduvad meie keelde uued sõnad. Lõpuks on neid uusi sõnu nii palju, et sellest õigest eesti keelest ei jää midagi alles. Kui muutub keel, siis muutub ka kultuur, seega kas oleks õige jätkata sõnade laenamisega või peaks
probleem, vaid ilmselt terve Euroopa. Väljarände veel üheks probleemiks arvan olevat madalat palka. Paljud noored oma ala spetsialistid lähevad pärast ülikooli oma kõrgharidust rakendama hoopis parematele jahimaadele, kus neile on ilmselt kas lubatud üüratut palka või nad lihtsalt loodavad seda. Eestist rändab välja kõige paremas tööeas elanikkond ning meie saame selleks vaid otsida võimalusi, et luua töökohti, mis motiveeriks neid oma juurte juurde jääma. Kuid kas on leitud mõni argument, mis tõestaks, et väljaränne Eestist on lahendus? Vaevalt küll. On üritatud andekaid ja õpi- ning kultuurihuvilisi välismaal kõrgharidust omandanud noori tagasi tuua projekti ,,Talendid koju" raames, mis sai oma lõpu novembris 2012. Meedias tehti sellest palju kära 2010.aastal, kui projekt alguse sai, kuid peale seda on vaikitud. Kas siis tõesti ei suudetud programmiga noori koju meelitada
Selleks ajaks, kui vastutavaks isikuks määrataks Jacob, oleks tal juba grupitöö kogemus omandatud ja ka enesekindlust rohkem, et vastu võtta suuremaid otsuseid. Motivaatoriks oleks enesele ja ka grupikaaslastele välja teenitud boonus hea soorituse korral. Kui on rahuldatud hügieenitegurid, on inimene neutraalne. Motivatsioonitegurite poole pealt tuleks talle pakkuda näiteks täienduskoolitusi, et Jacob tunneks end ametialal rohkem pädevana ning see motiveeriks teda võtma suuremat vastutust ja otsuseid langetama. Eelpool mainitud boonussüsteem pakuks saavutusvajaduse rahuldust kõikidele inseneridele, olenemata sellest, kas preemia on rahaline või mitte. Projektide kallal koos töötamine ja teiste ideede kuulmine, samuti regulaarsed koosolekud arendavad töötajaid ning üksteise ideid täiustades jõuaksid nad paremale tulemusele kui igaüks eraldi töötades. Ülemus
asununa jätkata oma õpinguid Eestis ja eesti keeles, aga paraku mu lapsed tõenäoliselt ei saa enam omandada haridust eesti keeles ja kas mitte see ei lõika läbi nende tihedamat sidet Eesti kui kodumaaga? Kui korra juba on laps pidanud kogema sellist väga suurt elukorralduse muutust oma teadlikus eas, siis julgen arvata, et vähe on neid lapsi ja ka täiskasvanuid, kes tahaksid selle uuesti läbi teha. Kas saab siis üldse veel olla midagi sellist, mis motiveeriks tulema tagasi? Selle põhjal, et Eestis tõusevad praegu palgad ligikaudu 10% aastas, kulub ligikaudu 20 aastat, et Eesti jõuaks järgi Euroopa Liidu keskmisele palga tasemele... Minul isiklikult pole nii palju aega oodata. Muidugi võime ju loota, et Eesti majanduskasv on lähiaastatel suurem ja sellega kaasneb ka kiirem palkade tõus, kuid kas keegi saab seda garanteerida? Tulevikku vaadates võib oletada, et vaeste väikeriikide probleemiks saabki olema
Tooksin välja mõne suurema. Igal aastal toimub SÄSI nimeline konkurss, mille eesmärk on Eesti tootedisaini järjelkasvu kindlustamine. Auhind antakse noorele Eesti disainerile väljapaistva tootedisaini alase tegevuse eest viimasel kolmel aastal. Selleks, et väärtustada disaini ja disaineri ametit otsustas EDL hakata välja andma Eesti Disaini Auhinda, millel nimeks BRUNO. Selle konkursi mõte on esitleda uusi ja innovaatilisi tooteid, mis motiveeriks ka disainereid. Auhind on rahaline. Disainer, keda tutvustada soovin on nahadisaini valdkonnast. Nahadisain jõudis Eestisse siis, kui 1918 aastal algas rahvusliku kunsti arengus uus etapp. 1917. aastal avati Tallinna Kunsti- tööstuskooli naha- ja papitöö ning raamatuköite osakond. Ajapikku hakati Eesti palju nahast valmistama albumeid, kirjamappe, märkmike jm. Järjest rohkem hakati tähelepanu pöörama rahvakunsti eeskujude loovamale ja mitmekülgsemale käsitlusele.
Inimestel ei ole enam harjumust igapäevaselt ennast liigutada, minna pärast tööd lihtsalt jalutama või millegi liikuvaga tegelema. Öeldakse, et lapsed võtavad eeskuju oma vanematelt ning käbi ei kuku kännust kaugele. Seda on kindlasti märgata meie tänapäeva ühiskonnas just liikumis harjumuste poolest. Kui lapsevanemad ei ole harjunud või ei tegele harrastuspordiga või lihtsalt on vähe liikuvad, siis seda on ka nende lapsed, loomulikult on ka erandeid. Neil ei ole eeskuju, kes motiveeriks neid igapäevaselt liikuma ja võib-olla lapsevanemad ei pea seda sel hetkel ka oluliseks, et nende laps millegi füüsilisega tegeleks. Sellepärast on koolides ja lasteaedades väga olulised kehalisekasvatuse tunnid, kus siis laps saab natukenegi rohkem liigutada või leiab endale mõne ala, mis talle väga meeldib ning soovib igapäevaselt tegeleda. Samuti on väga kasulik kui koolides käivad erinevad erialatreenerid, kes tutvustavad lastele oma
Riik peab siis rohkem väljaminekuid tegema, küll vanglatesse ja ka veel tööturahasid maksma. Seda olukorda ei saa niisama lihtsalt selliseks jätta ilma midagi tegemata. Lahendusi on mitmeid. Nende jaoks kellel on koolis raske ja hakkama ei saa, tuleks õpikoormust vähendada. Sest osad inimesed ei suuda nii palju õppida kui teised. Üks parimaid lahendusi on ka üks võimatumaid. Koolis käimise eest võiks saada raha. See motiveeriks ühtesid, teised jällegi ei pea rahalistel põhjustel kooli pooleli jätma. Aga sellist lahendust ei näe ma veel nii pea, võib-olla tulevikus kui Eesti riik on rikkam. Ka gümnaasiumis võiks olla koolitoit tasuta ja rohkem toestusi vaesematele peredele. Koolid võiksid üleüldse olla rohkem motiveerivamad. Noorte kooli pooleli jätmine on olnud probleem juba pikemat aega ja on ka tulevikus edasi, aga mitte väga kaua. Praegu juba vähendatakse õppekava mahtu ja osades koolides on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärijuhtimise õppekava INSENER JACOB ARNOLDI JUHTUM Juhtumianalüüs Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2011 Sissejuhatus Jacob Arnoldi juhtumis on kirjeldatud situatsiooni, kus isikul puudub iseseisev otsustusvõime ja pole võimeline ise riske võtma, seega laseb pidevalt teistel otsustada. Jacob käib pidevalt teiste juures oma vähetähtsate ja rutiinsete tegevustega, mis võib teisi töötajaid segada, mille tõttu tööviljakus langeb või jääb mõni töö tegemata. Samas segab see töörahulolu, kui ei saa rahulikult töötada, sest kolleegidevaheliste suhted halvenevad. Jacobi käitumine võib halvemal juhul ka eda...
Analüüs: Planeeritud õpieesmärgid olid selged ja laste vanusele vastavad. Kunstitegevus oli integreeritud teiste valdkondaega nagu on öeldud ka raamatus "Laps ja lasteaed":kunstitegevusi tuleks võimaluse integreerida teiste valdkondadega nii kunsti eesmärkide saavutamiseks kui ka teisi valdkondi toetava tegevusena. Kunstitegevusele üleminek oli sujuv. Õpetaja oleks pidanud rohkem innustama lapsi kunsti looma. Nt. oleks võinud kunstitegevusele eelneda mingi mänguline tegevus, mis motiveeriks lapsi kunstitööd tegema. Nii on kirjas ka raamatus "Muusika ja kunsti õpetamisest": Julgusta lapsi tegutsema, uurima, avastama; tee kunstitund huvitavaks-põnevaks; kasuta ilusat eesti keelt, õistatusi, vanasõnu, luuletusi, laulukesi, mängulisi võtteid. Seda sama mõtet on käsitletud ka raamatus "Laps ja lasteaed" Kahjuks ei saanud lapsed maalida selliseid leevikesi nagu nad ise oleksid tahtnud. Õpetaja oleks pidanud näitama leevikese pilti ning panema selle nähtavale kohale,
Nagu ütleb vanasõna: ,,Haridus mööda külgi maha ei jookse". Hariduse abil saab lahendada ka mitmeid teisi probleeme. Kuritegevus, narkomaaniaja teised negatiivsed sotsiaalsed probleemid on seotud haridusega. Kui inimene on koolist välja kukkunud või pole seda piisavalt omandanud, siis teda tööle ei võeta ja kuna sissetulekut ei ole, siis läheb ta kuritegelikule teele. Oleks tore kui suudetaks välja töötada selline õppekava ja koolisüsteem, mis motiveeriks õpilasi ja vähendaks koolist väljalangejaid. Koolimajad võiksid olla renoveeritud või täiesti uued. See soodustaks õppimist, laps on ümbritsetud kaasaegse ja loova keskkonnaga. Tegelikult pole Eestis üldse halb elada. Olen patrioot ja ei läheks siit kuhugi. Muidugi on veel üsna palju arenguruumi aga õnneks liigub meie ühiskond õiges suunas. Olles noor, on mulle kõik teed avatud, kujundamaks endale meelepärane elu ja ümbruskond. Tänu
kuivast materjalist, mis moodustas traditsioonilise hariduse, ei suutnud ära tunda seda, et teema valik ja selle organiseeritus on õppimise puhul esmatähtis. Dewey väidab, et väljapääs vanast haridussüsteemist on kasutada minevikku tänapäeva mõistmiseks. Dewey arvab, et õppeprotsessis on õpetaja vastutusel kaks järgnevat tulemust: esiteks, probleem kasvab välja õppijate hetkekogemuse piiridest. Teiseks, uuritav probleem on piisavalt tähtis, et motiveeriks õppijaid otsima rohkem vastavat informatsiooni ja stimuleeriks looma uusi ideid. Need kaks tulemust saavad edasise kogemuse aluseks, mille toel saan õpetaja püstitada uusi probleeme. See õppeprotsess peaks võtma lõputu spiraali kuju. Et selgitada põhimõtet, mille kohaselt on tänapäeval seos minevikuga, kasutab Dewey loodusteadusi, sest tänapäevane ühiskondlik on selline nagu ta on, füüsiliste teaduse(astronoomina, füüsika, keemia jne) uurimistulemuste ja kohandamiste tõttu
Taotletav summa: 640 Projekti üldmaksumus: Kaasrahastamine: Koostööpartnerid: Kohalik linnaosavalitsus, Pääsküla, Järve ja Männiku noortekeskused, kõik Nõmme koolid, tervist edendavad organisatsioonid, Tallinna Loomade Varjupaik. Erinevad ettevõtted, kellelt püüame saada lisatoetust projekti elluviimiseks. Mis auhind motiveeriks Sind Kahepäevane väljasõit, et suurendada veelgi koolidevahelist taasosalema järgmise aasta koostööd. TEIP konkursil? Projekti juht (ees- ja perekonnanimi): Allkiri: Kuupäev:
Ja seda mitte kauges Aafrikas, vaid ka tublis ja teistele eeskujuks toodud e-riigis Eesti. Ei ole mõtet ressursse asjata raisata. Ka pakendamine peaks olema loodussõbralikum. Kile ja muud mitte looduslikud materjalide kasutamist peaks piirama ning asendama need paber- ja papppakenditega. Tehismaterjalidele peaks rakendama suuremat taaskasutust. Ka leiva- ja saiapakendid võiksid saada peale märgid, mida saaks taaskäidelda nagu taarat. Taaskäitluse eest võiks saada rohkem raha, see motiveeriks inimesi tagastama pakendeid. Roheline eluviis on kõigi heaolu säilimise nimel väga oluline. Inimkond peaks sellele rohkem rõhku panema.Üksikisiku tasandilt vaadatuna on see nagu võitlus tuuleveskitega. Koostöös peitub tohutu jõud. Ökoloogiline jalajälg peab vähenema ning selle nimel on tarvis kõigil inimestel vaeva näha. Ei saa olla niivõrd egotsentrilised ja mõelda vaid iseendale.
nende tööle palkamise soodustamine erinevate vahenditega, sest üldiselt ei taheta noori palgata, kuna neil on vähene või puuduv töökogemus. Samas aga tuleb kuskilt alustada karjääriredelil üles poole ronimist ning seda ei saa teha, kui noore ainsaks võimaluseks tööd leida on seda vaid läbi tutvuste tehes. Riik võiks pakkuda firmadele, kes noori palkavad maksusoodustusi või maksta kinni osa tema palgast, nagu seda praegu töötute puhul tehakse. Taoline käitumine motiveeriks asutusi pakkuma kergemini tööd noortele, sest isegi, kui ta enda ametikohustustega tõesti toime ei tuleks, siis ei oleks firma kaotused nii suured, kuna talle ei olnud vaja nii palju palka maksta või kuna saadi maksusoodustusst. Igal juhul soodustaks see noorte tööle pääsemist ning see annaks neile võimaluse kogemuste saamiseks, millest neil tulevikus kindlasti kasu on. Riiklikult oleks võimalik sellesse probleemi sekkuda
pole väga hull. Eestis on uuringute järgi teenindus hea. Aja jooksul on ta küll kõikunud, kord ülesse, kord alla, kui on enam vähem säilitanud oma koha. Teenindus on üks enam ülemaailmastunud harusi, tänu millele, on ka see pidevas arengus, ka Eestis. Kui nüüd kokku võtta, kogu eelnev jutt, siis minu meelest pole siinne teenindusel väga viga. Alati võiks parem olla. Mõnes kohas kohe kindlasti peaks tööandjad oma teenindust rohkem jälgima ja parandama sellega et motiveeriks teenindajaid rohkem oma töösse ja firmasse meeldivamalt suhtuma. Katherina Viltok Pärnu Hansa Gümnaasium 10. klass
õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õpilased saavad oma peaga nii vähe mõelda ja nii vähe analüüsida. Kuid just läbi analüüsimise ja arutamise õpibki kõige rohkem. Neid juhtumeid on palju kus keskkooli heade hinnetega lõpetanud inimene ei oska võõrastega suhelda ja ei oska ennast kehtestada. Minu arvates peaks üheks aineks koolis olema midagi, mis on seotud motivatsiooniga, iga nädal korra võiks olla lastel kahe tunnine motivatsioonikoolitus, mis motiveeriks neid õppima ja tegelema veel millegagi mis annab neile hea enesetunde. See kas lapsed sellest võimalusest kinni haaravad on nende enda teha, vähemalt oleks kool teinud midagi omalt poolt et õpilastel oleks vähem stressi ja rohkem tahtejõudu. Üks viga õppeprogrammis on minu arvates tõesti see pähetuupimine, lapsi peaks varakult õpetama õppima, seoseid looma, mitte teksti pähe tuupima, mis läheb paari nädala pärast meelest ära
siseselt kui arukast koostööst teiste valdkondadega. Eesti turismisektorit iseloomustavad mitmed kitsaskohad, mis pärsivad turismisektori jätkusuutlikku arengut. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise tegevad külastajad lähiriikidest. Lühike viibimise kestus tuleneb põhiliselt sellest, et ei ole piisavalt välisturistidele huvipakkuvaid ja Eestile omapäraseid ajaveetmisvõimalusi või infot nende kohta, mis motiveeriks välisturiste Eestis kauem viibima. Lisaks teenuste vähesele mitmekesisusele on probleemiks turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet, teenusepakkujate vähene kliendikesksus ja turismiasjaliste ebapiisav koostöö. Eesti on kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides vähe tuntud. Eestil puudub nii nende riikide elanikkonna kui ka reisifirmade silmis selgesti eristatav reisisihi maine. Lähemalasuvates riikides, eriti Rootsis
selleks erinevaid ressursse inimeste, tehnoloogia, teadmiste ja otsustamisvahendite abil. Projekti juhtimine läbi erinevate projektide - 80% sarnane 20% `ainulaadne' 4 Juhtimine ... meeskonna liikmete mõjutamine oma isikliku mõjuga, et saavutada nii organisatoorsed kui ka isiklikud eesmärgid ... olla suuteline looma haaravat kollektiivset visiooni ja seda edasi anda nii, et see motiveeriks teisi ... tegutseda selliselt, et töötajad vastaksid/reageeriksid su tegudele 5 Projektijuhi omadused · Visioon · Head suhtlemisoskused · Võime sisendada veendumust ja viitsimist · Tegevusele orienteeritus · Emotsionaalne väljendusrikkus ja soojus · Valmisolek võtta personaalseid riske · Ebatraditsiooniliste strateegiate kasutamine · Stressitaluvus · OLULINE:
Kui töötaja ei pea hooldavate tegurite pärast muret tundma, saab hakata motiveerimisega tegelema. Inimestevaheliste suhete puhul on hästi tähtis suhtlemine, töötajad vajavad innustamist, tähelepanu, kiitmist, tunnustamist. Seda kõike tuleb muidugi osata pakkuda. Liiale minemisel on motiveerimisele vastupidine efekt. Selleks, et inimest motiveerida peab talle muidugi oma töö meeldima, see peab talle huvi pakkuma. Sellisel juhul peaks juht pakkuma töötajatele vastutust. Mis motiveeriks enam kui vastutus? Kuid vastutuse võtmisega kaasaneb õigus otsustamisel kaasa rääkida. Sellega näitab juht üles suurt usaldust, tunnustust. Sellise usalduse osaliseks saanuna kasvab kindlasti töötaja enesekindlus. Ta hakkab veel rohkem pingutama, sellega kaasneb tööviljakuse kasv. SKINNERI motivatsiooniteooria Skinneri kinnistamise teooria kohaselt sõltub käitumine tagajärgedest. Seega juhid saavad
töö tegemiseks, mis ühtlasi garanteerib eesmärgi saavutamise. Siin õpib juht tundma oma töötajat, tema vajadusi ning tasustab tema tööd viisil, mis alluvat enim motiveerib. Levinumad motivaatorid on ametinimetus, koolitused, puhkusereisid, paindlik tööaeg jne. Siit lähtuvalt võiks juht tunda huvi ja kuulata ära, mis Ullal südamel on. Arutleda koos, mis aitaks Ullal ennast tööl paremini tunda, millest tööl puudust tunneb, mis paneks teda tundma väärtuslikuma töötajana, mis motiveeriks pingutama ning kuidas saaks töö ja lastega kokkusaamise ühildada. Juht saab pakkuda paremate töötulemuste eest näiteks vaba päeva, kinkekaarti teatrisse või spaasse, kus Ullal oleks võimalik koos lastega aega veeta. Pakkuda välja paindlikumat tööaega, mis samuti annab võimaluse rohkem end lastele pühendada. Burrhus Frederic Skinneri teooria järgi peaks juht kasutama positiivset toetust siis, kui Ulla parandab oma töötulemust ehk väldib töös vigade tegemist
Teid. 3 Võttes minu isiklikku näidet, võin öelda, et olen mitu aastat kulutanud sellele, et lõpuks sooritada välijuhi eksam, mida ma tegingi ning kõik need pingutused olid tekkinud tänu unistusele, põhjusele, janule ning ülalnimetatud faktoritele, mis omakorda moodustavad motivatsiooni. Meie töös (politseitöös) tänasel päeval kahaneb motivatsioon rahaks. Enamus politseinikest, kui mitte kõik, ootavad palgatõusu, mis motiveeriks neid oma tööd paremini tegema. Kuid kahjuks pean ütlema, et enamus neist ei pruugi iseendasse vaadata ja midagi muuta. Inimesed on väsinud oma teekonda jätkamast. Nad puutusid raskustega kokku ning lasid käed alla, nad näevad laostunud välja, sest miski muu peale raha enam ei motiveeri. Ma ei välista, et raha ja teised välised hüved on minu jaoks oluline motivaator, kuid peamiseks motivatsiooni allikaks on siiski sisemised motiivid.
3. Leida sobiv koht, laada pidamiseks (Võru Vabaduse plats) 4. Selgitada välja varjupaiga puudujäägid, et saaks teada mida oleks kindlasti vaja soetada 5. Erinevates organisatsioonides selgitada projekti vajalikkust ning teha suuremat reklaami 6. Leida peasponsor, kes panustaks ka mitteedukale projektile loomadevarjupaigale annetuse ÜLESANNE 4 Kuna tegemist on heategevuslaadaga, siis peame mõtlema kindlasti selle peale, mis kutsuks ja motiveeriks inimesi ostma ning toetama kodutuid loomi. Kindlasti oleks suurem tähelepanu, siis kui tuleks esinema tuntud lauljad, kes sooviksid samuti loomi toetada ning aidata. Kindlasti tuleks arvestada, et kuna on parjasjagu kevade algus, siis võiks korraldada ka erinevaid mänge lastele. Kindlasti kaasata projekti ka loomad ise, et nii suuremad kui ka väiksemad saaksid nendega tegeleda ja jalutada ning mängida. Kes teab võib olla soovib ka koju viia ?
3. Leida sobiv koht, laada pidamiseks (Võru Vabaduse plats) 4. Selgitada välja varjupaiga puudujäägid, et saaks teada mida oleks kindlasti vaja soetada 5. Erinevates organisatsioonides selgitada projekti vajalikkust ning teha suuremat reklaami 6. Leida peasponsor, kes panustaks ka mitteedukale projektile loomadevarjupaigale annetuse ÜLESANNE 4 Kuna tegemist on heategevuslaadaga, siis peame mõtlema kindlasti selle peale, mis kutsuks ja motiveeriks inimesi ostma ning toetama kodutuid loomi. Kindlasti oleks suurem tähelepanu, siis kui tuleks esinema tuntud lauljad, kes sooviksid samuti loomi toetada ning aidata. Kindlasti tuleks arvestada, et kuna on parjasjagu kevade algus, siis võiks korraldada ka erinevaid mänge lastele. Kindlasti kaasata projekti ka loomad ise, et nii suuremad kui ka väiksemad saaksid nendega tegeleda ja jalutada ning mängida. Kes teab võib olla soovib ka koju viia ?
Hüvituse tõenäosus: Jacob on väga motiveeritud ja kohusetundlik insener, kes saab enda töödega väga hästi hakkama. Ainsaks miinuseks on see,et ta pöördub iga pisima küsimuse korral kolleegide või ülemuse poole. Tema hüvituse saamise tõenäosuseks võiks olla +0,5. Motivatsioon = 0,3 x 0,1 x 0,5 = 0,015 Kuna tulemus on 0,015 siis näitab see seda, et mehel on väga madal motivatsioon või puudub tal see üldse. Omalt poolt soovitaksin ma juhile seda, et ta meest motiveeriks erinevate lisaboonustega. Nendeks boonusteks võivad olla puhkusepaketid, koolitused, väljasõidud. Neid boonuseid peaks juht andma siis, kui Jacob teeb iseseisvalt oma tööd ära. See oleks mehele kiituse asemel ning näitaks talle, et edutamise nimel tuleb vaeva näha. Samuti mõistaks Jacob, et iseseisvalt töötamine ja kelleltki abi saamine on kaks erinevat asja.
Kui laps kinnitab, et kodune keskkond on probleemne ja õppimisega toimetulemist raskendab asjaolu, et vanemad joovad ja laps ei suuda keskenduda ja isegi öösiti magada, siis pöörduksin koolinõustaja või sotsiaalpedagoogi poole, kes enamasti juba tänapäeval koolis olemas on. Nemad oskavad kõige paremini lapse probleemidega toime tulla ja teda nõustada. Oluline on, et kui laps ei saa toetuda koduste peale, siis on kool tema jaoks koht, kus ta tunneks turvaliselt ja mis motiveeriks teda. Samuti on kindlasti suur abi pikapäevarühmadest, kus laps saab õppida, kui kodune keskkond seda pärsib. Kõige lihtsam on märgata õpiraskusi: düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia. Sellistel puhkudel teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei küsiks näiteks
organisatsioon uuringute võimalikku kasulikkust oma tööle. Seetõttu tuleb võimalikult varases etapis kaasata juhid uuringu ettevalmistustesse. Juhtide kaasamine uuringuküsimuste sõnastamisel aitab tagada selle, et nad saavad uuringu näol praktilise töövahendi ning see aitab ennetada võimalikku hilisemat kriitikat uuringumetoodika suhtes. Samuti tuleb meeles pidada, et tihti ei suudeta uuringut läbi viies luua õhkkonda, mis motiveeriks ausat tagasisidet andma. Kui töötajad ei tunne, et nende anonüümsus on tagatud, siis jäetakse üldse vastamata või kaldutakse andma positiivses suunas kallutatud vastuseid. Keskendutakse pingeridadele ja süüdistamistele, mitte lahendustele. Uuringust ei tohiks teha niiöelda sotsiaalselt võistlust, kus keegi võidab ja keegi kaotab ning see, kes kaotab, peab hakkama ennast õigustama. Sel moel kaob uuringu mõte töökorralduse juhtimise ja arendamise vahendina.
Hannibal ihkab koguaeg aina rohkemat, kuni ta on lõpuks Rooma vallutanud. Lisaks sellele, näib esimeses videos et tal on palju aega luua kindel strateegia edasi roomlastega võitlemiseks. Teises videos seisneb erinevus selles, et peale Saguntumi rasket vallutamist, on Hannibal ühtäkki väga paranoiline ja kartlik edasi võidelda. Temas ei ole seda enesekindlust mida esimeses videos oli näha. Selle asemel, et ta oma sõdureid motiveeriks edasi võitlema, teeb seda tema parem käsi Maharbal ja tema vend Mago. Muuhulgas on 2 Helen Kahur esimeses videos mainitud ka kõrvalist isikut rooma konsulit Gaius Terentius Varro't, kes tuli isiklikult Hannibali juurde, et hoiatada ja ähvardada, et juhul, kui Hannibal peaks Saguntumi linna vallutama, ootab Kartaagot ees pikk ja valus sõda4. Esimeses videos ei mainitud Varro't üldse
lahendusi oleks palgata perearstidele abiarstid, sellega väheneks perearstide koormus. Abiarstiks võiks saada just ülikooli lõptenud noor arst. Üks järgmisi võimalike lahendusi oleks, et patsiendid saaksid ise interneti teel omale arsti vastuvõtuaega broneerida, see säästaks inimese aega ja oleks mugavam kasutada. Kohale tulemata jätnud patsiente võiks karistada rahatrahviga, mida rakendatakse juba erinevates riikides. Järgnevalt võiks riik leida lisaraha või luua süsteemi, mis motiveeriks noori arste riiki jääma, kuna noorte hoidmine Eestis oleks üks tähtsamaid probleeme, mis vajaks lahendamist. Samuti aitaks ka kaasa meditsiini olukorra paranemisele erinevate e-lahenduste käivitamine või arendamine. E- tervise tööle saamine oleks suureks abiks meditsiini teenuse pakkumisel. Lisaks e-tervisele on eraettevõtjad loonud rakenduse, mis näitab apteeke, kust vajalikke ravimeid saab osta.
2.4 Personal Personalis kokku on 4 inimest. Ettevõtte kaks omanikku, neil on töökogemus elektroonika hulgikaubanduse valdkonnas, mis tagab ettevõtte eduka käekäigu. Teiste sama valdkonna ettevõtete vigadest on neil juba piisavalt õpitud. Aktiivsusest, tegutsemistahtest ja võimest oma plaane realiseerida ei tule kummalgi eelmainitul puudust. Nende eesmärgiks on juhendada ettevõtet osaliselt ja pakkuda juhtivatele töötajatele osalus firmas, mis neid motiveeriks lisaks regulaarselt makstavale töötasule. Firmas on veel kogemustega pearaamatupidaja, kes täidab ka sekretäri ülesandeid, poejuhataja/müügikonsultant, üks ostu-müügi juht, kelle põhiülesandeks on kauba reklaamimine ja pakkumine ning kellel oleks olemas ka sellealane varasem töökogemus. 2 3) TURG 3.1 Kliendid
kuidas nad juhivad organisatsiooni, kuidas motiveerivad töötajaid, et muuta töö effektiivsemaks, saavutamaks eesmärke. On leitud erinvaid juhtimisstiile, mis kõik on efektiivsed. Kuid kindlasti ei ole ühte ja ainuõiget stiili, mis sobiks igale ettevõttele, tagades selle edukuse. Organisatsioonid ei otsi enam nii väga juhte, vaid liidreid. Juht peab saavutama töötajate seas liidri positsiooni, kes neid juhendaks, motiveeriks ja oleks neile eestvedajaks. Kes annaks neile n.ö käsud kätte, teeks oma töötajatele selgeks nende positiooni ja tähtsuse organisatsioonis. Enamasti seostatakse juhi mõistet juhtimisega ja liidrit eestvedamisega, ei tähenda see seda, et juht ei rakenda eestvedamist ja liider juhtimist või et juht ei pea olema liider ja vastupidi. Kuigi sagedasti kasutatakse juhi ja liidri ning juhtimise ja eestvedamise mõisteid sünonüümidena (Peets 2006).
Äärepoolseimad piirkonnad ja saared on majanduse seisukohast teistest märkimisväärselt ebasoodsamas olukorras, kuid neil on suur potentsiaal merendusega seotud tegevusvaldkondades ja mereuuringutes. Rannikualade elukvaliteedi säilitamisel ja sissetulekute ning tööhõive suurendamisel on oluline tagada hõreda asustusega alade elanikele kvaliteetse infrastruktuuri olemasolu, avalike ja sideteenuste kättesaadavus ja tegevusalade mitmekesisus. See motiveeriks inimesi jääma elama väljapoole suurlinnu ning säilitama kohalikku kultuuri. Samuti tuleks pidada tähtsaks merepärandi hoidmist, toetada merenduskogukondi, sealhulgas sadamalinnu ja traditsiooniliselt kalandustegevusega tegelevaid kogukondi, säilitada nende esemeid ja traditsioonilisi oskusi ning aidata kaasa nendevaheliste sidemete loomisele, oluline on merepärandi hoidmine ning eestlaste kui mererahva identiteedi tugevdamine. Kalandusorganisatsioonid ja komisjonid Atlandi ookeanil
raha eest kui näiteks Austraalias? Elu on maakera kuklapoolel küll kallim, kuid palgavahe suudab selle ilma mingisuguste probleemideta ära katta. 3 Ja nagu jaanuaris Austraaliat külastanud kirjanik Andrus Kivirähk sõnas: „Siin näeb eesti noor, et elust võib rõõmu ka tunda.” Eestist rändab välja kõige paremas tööeas elanikkond ning meie saame selleks vaid otsida võimalusi, et luua töökohti, mis motiveeriks neid oma juurte juurde jääma. On üritatud andekaid ja õpihuvilisi noori välismaalt tagasi tuua projekti „Talendid koju“ raames, mis sai oma lõpu novembris 2012. Kas siis tõesti ei suudetud programmiga noori koju meelitada? Mina aga olen seisukohal, et koju ei peaks mitte meelitama vaid kõrgharidusega noori talente vaid ka nn lihttöölisi. Vastasel juhul „jookseb” Eesti noortest tühjaks ning tulevikus jääb puudu
Ka koolis on vaja distsipliini, muidu valitseb seal kaos. Kui koolis on tagatud kord, siis on kõigil, kes tahavad õppida või õpetada, parem olla. Distsipliini tagamiseks tuleb koolis kasutada mitmeid vahendeid. Õpetaja peab ennast maksma panema, et olla autoriteetne. Õpilaste suhtes tuleb olla nõudlik, kui ei tohi ületada teatud piire. Eelkõige peaks noori juba algusest peale reegleid järgima õpetama. Õpilasi oleks hea edu puhul kiita ning õnnitleda, see motiveeriks neid osalema õppetööd ning edukamalt tegutsema. Kokkuvõttes võib öelda, et koolis on distsipliini vaja selleks, et seal oleks võimalik efektiivselt õppida. Distsipliini puudumisel, ei saaks koolis midagi korralikult teha. Samuti peab tõdema, et arenemise, kasvamise, loomise ja loovuse, kaitsmise, avastamise, uurimise ning teostamise, õppimise ja mängimise eelduseks on mängureeglid, kokkulepped, konsensus ja ka kompromissid.
iga töötaja järgima peab (puhas töö vorm ja lett, lauad tuleb alati puhtaks pühkida jne). Samuti võiks ettevõtte eesmärkidest rääkida ka koosolekutel. Väga huvitav oleks need punkt-punkt haaval suurele plakatile löövate lausetena kirja panna ning seejärel riputada töötajate kasutatavasse ruumi. Kui ettevõttel on olemas eemärk siis on juhatajal juba lihtsam luua õhkkond kollektiivis, mis soodustaks inimeste arengut ja motiveeriks neid kasutama oma võimeid. Antud hetkel juhi poolne mittesekkuv liidristiil (lk91) tekitab organisatsioonis palju segadust, info ja motivatsiooni puudust, konfliktset õhkkonda. Juhataja kasutab ka autokraatlikut stiili (lk 90) ehk töötajate üle on pidev kontroll. Töötajad peavad olema pideva hirmu all, kartes taas midagi valesti teha. Juhataja peaks oma liidrirollis olema paindlik, natuke autokraatset, osalevat ja mittesekkuvat stiili
mida mööda liikuda. Konkurentidega saab teha koostööd, neilt tuleb õppida ning tööd tuleb teha mõttega igas kliendis tekitada soov võimalusel lennata just Estonian Airiga. 1.3.2 Personal Estonian Air on hiljuti rekonstrueeritud. Rekonstrueerimist on saanud tunda ka Estonian Airi personal. Koondatud on pea üle 100 inimese, sh ka kaks juhatuse liiget. Samas sai pilootidega sõlmitud kollektiivleping. Estonian Air püüdleb hea töökeskkonna loomise poole, mis motiveeriks erinevaid töötajategruppe töötulemuste saavutamisel. Ettevõtte soov on värvata ja hoida andekaid, erinevaid isiksusetüüpe, rahvusi, kultuuritausta, rassi või sugu esindavaid töötajaid. Estonian Air peab head ja motiveerivat sisekliimat äärmiselt tähtsaks - positiivset töökeskkonda ja soodsaid arenemistingimusi erineva taustaga töötajatele. Turunduse seisukohast on oluline, et kõik töötajad tegutseksid ühise eesmärgi nimel ning oleksid alati
Poleks arvanudki, et see on nii lai mõiste ning iga ujumistehnika kohta on nii palju detaile ja teaduslikkust. Seda referaati kirjutades, hakkas mind ujumine huvitama veel rohkem kui varem kuna sain teada palju uut, mis tekitas põnevust. Ei piisa vaid ujumistreeningutest, et tippu jõuda, vaid tuleb ka vaeva näha muude treeningutega, mis arendavad lihasjõudu, näiteks jõusaal. Igal ujujal oleks vaja enda kõrvale treenerit kes juhendaks ja motiveeriks. Igale ujujale mõjuvad harjutused erinevalt, seepärast ongi igal sportlasel erinev treeningplaan, mis viiks nad tippu. 12 Kasutatud kirjandus 1. ALEZIN, 2009. Ujumise tehnika. 2. PLATONOV, 2000. Ujumine. 3. HALJAND, TAMP, 2007. Täiuslik ujumine. Tehnika ja taktika. 4. BULGAKOVA, 2001. Ujumine: õpik keskoolidele. 5. МЕLNIKOVA, 2009. Ujumine. Теоoria. Metoodika. Praktika. 6. HALJAND, TAMP, KAAL, 1986
igakülgne kajastamine telekanalite ja ajalehtede uudiste üks põhiteemasid. Kui tõdeda, et ,,igal aastal teeb enesetapu rohkem inimesi, kui hukkub kogu maailma mitmesugustes konfliktides kokku (WHO 2006: 5)", peaksid meediakanalid suitsiiditeemat täis olema. Ilmselt peetakse seda siiski tabuteemaks, millest väga rääkida ei soovita ja seda eesmärgiga, et just noorematel erinevate meediakanalite kasutajatel ei tekiks vastava valdkonna vastu liigset huvi, mis motiveeriks neid kodus televiisorist nähtut järele proovima. Tavaliselt arvataksegi et suitsiid kui selline on pigem täiskasvanud inimeste probleem, kuna nendel on suuremad probleemid kui noortel. Seda tõestab ka statistika, mis ütleb, et lapseeas esineb suitsiide 100 ja noorukieas 10 korda harvem kui täiskasvanueas (Mehilane 1997: 104). Siiski ei saa fakti, et neid noorukite hulgas üldse esineb, tähelepanuta jätta ning
selle tulemuse põhjal koolitusi, noomitusi, näiteid või mingeid muid üritusi teha. 10 3) Ilmselt Hesburgeril on tööjõuvoolavus väga suur, sest see on selline koht, kus on tööl valdavalt (üli)õpilased. Ehk peaks rohkem tähelepanu pöörama ühistele üritustele, et tekitada suurem ühtekuuluvustunne või teha mingisugune motivatsioonipakett, mis töötajaid motiveeriks. 4) Pöörata suuremat rõhku ümbritsevate ruumide korrashoiule. 11 KOKKUVÕTE Eesti teeninduskultuuri kvaliteet on kindlasti tõusnud. Järjest rohkem on hakatud tähelepanu pöörama siseklientide koolitamisele ja eluolu parandamisele. Reaalsuses on ikka nii, et eestlane on tagasihoidlik teenindaja. Paljud ei teretagi, kui klient siseneb, kuid klientidele samuti ei meeldi, kui neile agressiivselt lähenetakse, pigem
tasuda erinevaid toetusi. Teadmised pärinevad koolist, kus iga õpetaja annab endast parima, et eluks vajaminev saaks omandatud. Kuid Eesti õpetajaskond vananeb, aastatel 2007–2013 on üldhariduskoolide õpetajate keskmine vanus järjepidevalt kasvanud. Kui 2007/08. õppeaastal oli alla 40 aastaseid õpetajaid 33%, siis 2013/14. õppeaastal 27% (Lastekaitseliit, 2015). Usun, et kõrgem palk motiveeriks noori pedagoogi elutkutse valikul. Õpetaja amet ei ole parimate õpitulemustega noorte seas populaarne. Kui aastatel 2008–2010 küündis haridusvaldkonnas õppima asujate arv aastas 1500-ni, siis 2013/14. õppeaastal tegi sellise valiku 1013 inimest (Riigikontroll, 2015). Selgus, et õpetajate rahulolematuse põhjuste hulgas on konkurentsitult esikohal ühiskonnast lähtuvad tegurid: madal palk, ühiskonna vähene tunnustus, ebastabiilne
omapärade mittetundmine välisriikides, - turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. Eesti turismisektori kitsaskohad · suur ühepäevakülastajate osatähtsus (2003. aastal oli selleks hinnanguliselt 57% väliskülastajatest), · lühike Eestis viibimise periood (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid kaks ööpäeva, mis viitab sellele, et ei ole piisavalt teenuseid või infot nende kohta, mis motiveeriks neid siin kauem viibima), · kasutamata turismipotentsiaal (Eesti maine tõstmine, eelarvamuste hajutamine, viisaküsimused), · sesoonsus (suvine majutuskohtade ebapiisavus võrreldes talvise väga madala täituvusega, puudus toodetest, mis aitaksid sesoonsusest tingitud nõudlust kuude ja ka nädalapäevade raames ühtlustada), · kontsentreerumine Tallinna ja üksikute teiste turismikeskuste ümber ehk teiste piirkondade vähene
põhivastutusala. Sellest lähtuvalt peaksid sotsiaalministeerium ja selle haldusalasse kuuluvad üksused tegutsema nii, et: · inimesed oleksid terved, suudaksid, tahaksid ja saaksid töötada; · tööealine elanikkond oleks maksimaalselt tööga hõivatud; · inimesed oleksid rakendatud võimalikult oma võimetele vastavalt (et suurema potentsiaaliga inimesed ei võtaks ära madalama potentsiaaliga inimeste tööd) · riiklik sotsiaalkaitse süsteem stimuleeriks ja motiveeriks töötamist (Paavel 1999: 3). Kokkuvõtvalt võib mõlemad prioriteedid ka ühendada: lähiaja peamiseks prioriteediks Eestis peaks olema ümberjagatava (investeeritava) ressursi suurendamisele orienteeritud meetmete rakendamine haridus- ja sotsiaalsüsteemides nende süsteemide efektiivsuse olulise tõstmise kaudu nii omaette võetuna kui teineteist toetavatena (Paavel 1999: 3). Kokkuvõtte
mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 7. D. Ausubeli tähendusliku õppimise konseptsioon (osutamisvõtete, ennetetavate struktuuride, seostamise ning õpitu ülekande tähenduses). Ausubeli mudel kirjeldab õppimist seletaval-illustratiivsel meetodil. Selle meetodi edukaks rakendamiseka on vaja et õpetaja motiveeriks õpilasi õppima ja totuks nende varasematele teadmistele. Ausubeli käsitluse üldideede rakendamisks tuleb õpetamisel kasutada otsustamisvõtteid õpitava materjali olulistele momentidele ja struktuurile tähelepanu juhtimiseks; rakendada ennetavaid struktuure, et paigutada õpitavat juba olemasolevatele teadmistele toetuvasse taustsüsteemi; kasutada metoodilisi võtteid, seostamaks ja integreerimaks uut materjali
piitsa ning präänikut peaaegu, et mitte kunagi. Kui aga kiituse osakaalu suurendada, oleks õpilastel motivatsiooni teha seda, mida nad tahavad ja hästi teha oskavad. Ka meie küsitlus näitas, et õpilased soovivad suuremat tagasisidet õpetajatelt. Selleks, et tagasisidet saaks jagada kõigile õpilastele ning see annaks tulemusi, tuleks vähendada õpilaste arvu klassis ja õpetaja töökoormust. See annaks võimaluse tegelda individuaalselt tegeleda iga õpilasega, mis motiveeriks õpilast ning aitaks selgitada välja tema tugevad ja nõrgad küljed. 13 5 JÄRELEVASTAMINE Inimene, kes ei õpi, kobab pimeduses nagu öine teekäija Hiina vanasõna Koolis käimise juures on paratamatu osa ka järelvastamistel. Vahel juhtub, et töö läheb halvasti või, et tuju pole just kõige parem ja mõte ei tööta. Tihti on põhjuseks ka kallale
Mõni on ühes asjas parem, teine on teises asjas parem. Õiglus ei pruugi alati tähendada võrdsust, kuid tööalaselt panustab igaüks endale ainuomasel moel äri edusse, millele vastavalt oleks õiglane inimest premeerida ja tunnustada. Inimesed on juba oma olemuselt erinevad, siis on ka nende soovid erinevad. Tähtis on see, et tunnustust ei jagata niisama, vaid see teenitakse ausal teel välja. Kõigil on võrdne võimalus saada erilisel moel kallistus, mis neid motiveeriks ja aitaks neil saavutada eesmärke. Otsustava tähtsusega on tasakaal ja tuleb õppida mõistma, et kõik ei pruugi olla hetkel võrdsed, aga neid koheldakse õiglaselt. Väljaspool tööelu võib tulla töökaaslastel raskusi eraelus – raskusi suhetes, haigustes, õnnetustes või mingitel muudel põhjustel. Sellistel aegadel loeb töökaaslastele väga palju, kui te olete inimesele toeks ja teete kõik endast oleneva tema aitamiseks. See on väga helde ja
Ülakoma, mida siiamaani on vist kasutatud, ei näita nii ilusti. Ehk seetõttu, et oleme juba q-ga harjunud. Kas see mida te teete praegu (luule, huumor) ongi teie elu "nokia" või soovite midagi suuremat elus korda saata? Mis see suurem on? Kui ma suudan mingit asja hästi teha, siis see ongi suurepärane. Siit küsimusest kumab tsipa läbi tänapäevane edukuseihalus. Kõige suurem asi ja tegelt ka kõige raskem on olla õnnelik. Kas oleks mõeldav, et elaksite Tallinnas? Kas ja mis motiveeriks sellist sammu tegema? olen elanud. Mõned kuud. Raske ütelda, ma ei näe praegu endal mingit kutsumust, mis laseks mu Tallinnasse tööle. Ja kui mul seal töökohta ei ole, mida kuradit ma veel sinna otsin? Ma saan praegugi küllalt Tallinnas käia. No mind motiveeris Tallinnas elama naine, kes sinna tööle läks,praegust sellist põhjust ka ei ole. Mis on teie lemmik raamat? Üks meeldejäävamaid on Vonneguti Laste ristisõda ehk Tapamaja korpus viis ja eriti see
korrigeerib oma käitumist. Jälgitakse kuidas käitun. Võrdlus- mis on norm, või aja teiljel. Tervisega seotud käitumise korrigeerimine. Korrigeerinjälginkorrigeerinjälgin.... Kasutatakse krooniliste haiguste puhul ning pedagoogikas. Terviseharjumuste muutmine Motiveeriv intervjuu ( Miller ja Rollnick, 1991) alkoholi probleemidele välja töötatud) Lühiajaline teraapia, eesmärk muuta käitumist selleläbi, kuidas ta ise motiveeriks ennast muuta. Toetutakse C. Rogers. Üldpõhimõtted: vastutuse muutumise eest on kliendil strateegiad on toetavad eesmärgiks on tõsta kliendi sisemist motivatsiooni Argumendid muutumise poolt peavad tulema kliendilt endalt Eeldab tingimusteta aktsepteerimist. Lähtutaks seisukohast, et motivatsioon on dünaamiline protsess, mitte staatiline, seda saab suunata. Teatakse kuidas sekkuda. Lähtutakse ambivalentsusest. Siseminemotivatsioon.
annaabi.ee 
